Inglise ja saksa keele e-tasemetööde tulemused

Eelmise aasta oktoobris toimusid inglise ja saksa keele tasemetööd II kooliastmele − 7. klassi õpilastele, kes õpivad põhikooli riikliku õppekava alusel inglise või saksa keelt A-võõrkeelena. Tasemetöödega hinnati õpilaste võõrkeelepädevusi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) kaudu. 

Inglise keele tasemetöös kasutati riiklikku valimit. Valim koostati õpilaste sugu, õppekeelt, koolide suurust ja regionaalset jaotust arvestades. Algselt oli kavandatud valimi suurus 1247 õpilast (u 10% üldkogumist), kuid eneseisolatsiooni nõude või haiguse tõttu puudus üle 200 õpilase. Valimi õpilastest 872 (85%) õppekeel oli eesti ja 151 (15%) vene keel või õppisid nad kakskeelse õppeprogrammi alusel. Kokku osales testis 65 valimikoolist 1023 õpilast. Lisaks sooritas koolide enda algatusel tasemetöö kirjaliku osa 2924 ja suulise osa 1012 õpilast. 

Saksa keele puhul oli olukord teistsugune. Riiklikku valimisse kuulusid kõik 7. klassi õpilased, kes õpivad saksa keelt A-võõrkeelena. Kokku sooritas tasemetöö 264 õpilast viiest maakonnast 12 koolist, neljas koolis oli osalejaid alla viie. Kahest suurest saksa gümnaasiumist osales kokku 170 õpilast ehk 64% kõigist sooritajatest.

Hindamine ja tagasiside

Tasemetööd viidi elektrooniliselt läbi eksamite infosüsteemis (EIS). Kõik sooritused, ka suuline osa, salvestati EIS-i. Hindamiseks tuli sisse logida ning sisestada hindamismaatriksi põhjal õpilastele antud punktid. Pärast testi sooritamist ning ülesannete hindamist sai iga õpilane ja õpetaja EIS-is sõnalise tagasiside tulemuste kohta. Õpilase tagasiside sisaldas üldist tasemele jõudmist ja tulemusi osaoskuste kaupa. Tagasisides eristati kolme tulemuste taset: 

• õpilane on jõudnud A2-tasemele (70−100% tulemusest),  
• õpilane on jõudnud peaaegu A2-tasemele (50−69% tulemusest),  
• õpilane ei ole veel jõudnud A2-tasemele (alla 50% tulemusest). 

Õpilase tagasisidelehel toodi välja nii töö üldise tulemuse, kõigi osaoskuste tulemuste kui ka osaoskuste hindamisel aluseks võetud Euroopa keeleõppe raamdokumendis välja toodud spetsiifiliste oskuste ehk aspektide tulemuste protsent. Täpsustus aspektide tasemel näitab õpilasele, millistele oskustele tuleb tal tähelepanu pöörata. Õpetajate tagasisidelehel olid tasemetöö tulemused samuti jaotatud osaoskuste ja aspektide kaupa. Õpetajale kuvatakse iga punkti juures õpilaste arv ning sellele vajutades näeb õpetaja nimesid, kes on antud taseme saavutanud.  

Inglise ja saksa keele tasemetööde tulemustes võib täheldada olulisi erinevusi. Kõigi inglise keele tasemetöö tegijate keskmine sooritus oli 69,1% maksimaalsest tulemusest, valimisse kuuluvatel õpilastel 74,5%. Saksa keele tasemetöö keskmine sooritusprotsent oli 51,2%, mis tüdrukute puhul (57,4%) oli tunduvalt kõrgem kui poistel (44,7%). 

Inglise keel

Poiste ja tüdrukute tulemustes oli erinevusi (keskmine sooritusprotsent 67,4 ja 70,9%), kuid need ei olnud statistiliselt olulised. Tüdrukud sooritasid paremini kirjutamis- ja lugemistesti (erinevus vastavalt 5,7 ja 5,1%). Teise kahe osaoskuse puhul oli vahe väiksem. Lugemisosas, kus 75% õpilastest jõudis A2-tasemele, oli kirjeldusest lihtsam aru saada, kui pilt teksti toetab. Keerulisemaks osutus ülesanne, mille puhul eeldas vastamine teksti sidususe mõistmist. 

Kirjutamisülesande lahendamine arvutis oli küll õpilastele uus kogemus, kuid 72% neist jõudis kirjutamises A2-tasemele. Tulemust mõjutasid 8% õpilasi, kes jätsid kirjutamisülesande lahendamata, ning need, kes avasid ülesande, kirjutasid paar sõna, kuid sisuliselt jäi ülesanne lahendamata. Kuulamisosas, kus 63% õpilastest jõudis A-tasemele, olid kõige lihtsamad ülesanded, mis eeldasid lühikese dialoogi mõistmist. Samuti said õpilased hästi hakkama ülesandega, kus tuli kuuldud monoloogi põhjal ise lühivastuseid kirjutada. Rääkimisosas jõudis 70% vastanutest A2-tasemele. Kõige lihtsamaks osutus pildi põhjal lausete parandamine ja kõige raskem oli pildi kirjeldamine. 

Tasemetöös olnud ülesandetüübid on kasutusel õpikutes ja rahvusvahelistes keeletestides. Tulemuste põhjal tulid välja eesti ja vene õppekeelega õpilaste soorituste erinevused, viimaste tulemused olid madalamad ja kõige suurem vahe oli kuulamistesti tulemustes (36%). Eesti õppekeelega õpilaste hulgas sai suurem osa (60%) õpilastest tulemuseks 81–100%. Vene õpilaste hulgas sai suurem osa õpilasi (46%) tulemuseks 41–70%. Eesti õpilaste hulgas oli üsna vähe neid, kelle tulemus jäi alla 50 protsendi (17%), vene õppekeelega õpilaste hulgas jäi alla 50 protsendi 43% õpilaste tulemus. 

Eri õppekeelega õpilaste tasemetöö soorituse erinevuse üks põhjus võib olla vene õppekeelega õpilaste inglise keele vähene kasutamine väljaspool kooli, mis tuli välja ka küsimustiku vastustest. 

Saksa keel 

A2-taseme saavutas 22% õpilastest, peaaegu A2-tasemeni jõudis 31%, 47% õpilaste tulemus jäi alla 50%. Kui tüdrukute puhul jaotuvad tulemused kolmeastmelisel skaalal enam-vähem võrdselt (32%, 33% ja 35%), siis poiste puhul on tegemist on väga suurte erinevustega: 59%-l poistest jäi tulemus alla 50%, samas kui A2-taseme saavutas vaid 11%. Kõige keerukamaks osutusid kuulamisülesanded (keskmine sooritus 48%), vaid paari protsendi võrra ületas seda tulemust lugemisülesannete keskmine sooritus (51%). 

Lihtsamateks osutusid võrdse keskmise sooritusprotsendiga kirjutamis- ja rääkimisülesanded (58%), mis on mõnevõrra üllatav, kuna tavaliselt valmistavad just produktiivsed osaoskused õpilastele suuremaid probleeme. See võib olla seletatav asjaoluga, et nii kirjutamis- kui rääkimisülesanded olid inimhinnatavad. Kuigi valimi puhul rakendati kahekordset hindamist, võis mõnel juhul ikkagi tegemist olla hindamiskriteeriumite tõlgendamisega õpilaste kasuks. Silmatorkav oli mitte ühtegi punkti saanud õpilaste suur osakaal kirjutamisülesandes. 20 õpilast ehk 8% osalenutest jättis kirjutamisülesande tegemata. Samuti hinnati 0 punktiga tööd, mille sõnade arv oli vähem kui pool nõutud mahust ehk alla 25 sõna. Samas sooritasid õpilased, kes ülesande korralikult tegid, selle enamasti heale tulemusele, kõige sagedamini 7–9 punktile 10-st.

Tasemetöö kõige kõrgema sooritusprotsendiga (69,2%) ülesanne oli lühikese teksti ettelugemine. Kõige madalama sooritusprotsendiga ülesanne (43,1%) oli kuuldud lühiettekande põhjal lünkade täitmine. Rääkimisülesanded olid võrreldes teiste osaoskustega üldiselt kõrgema sooritusprotsendiga, välja arvatud ülesanne, kus tuli kirjeldada pilti, mille sooritusprotsent oli üks madalamaid (46,8%). Üle 60% õpilastest ei saanud selle ülesande eest ühtegi punkti, paljud loobusid ülesande täitmisest või ei suutnud moodustada ühtegi arusaadavat ja asjakohast lauset. Mõnel juhul ei saa välistada ka EIS-iga seotud tehnilisi probleeme. 

Soovitused

Tasemetööde läbiviimise käigus selgusid asjaolud, millele võiks järgmisel korral tähelepanu pöörata. Kirjutamisülesandes jätsid mitmed õpilased vastuse kirjutamata, nii inglise kui saksa keeles moodustas see 8% testi tegijatest. Samas tuli kirjutamisülesandes koostada lihtne 50–60-sõnaline e-kiri tuttaval teemal, mis on A2-tasemel õpilastele jõukohane. Õpetajad võiksid oma õpilasi julgustada kõigile ülesannetele vastama, sest eesmärk on anda ülevaade õpilase keeleoskuse hetkeseisust kõigis osaoskustes. 

Võimalike tehniliste probleemide (vastuse salvestamine, heli tugevuse ja kvaliteedi kontrollimine, vastamise alustamine ja lõpetamine) ennetamiseks rääkimistesti ajal peaks õpilased enne tasemetöö sooritamist EIS-is lahendama suulise osa näidistesti. Tasemetöö sooritamiseks on õpilastel vaja kvaliteetseid mikrofoniga kõrvaklappe. Samuti tuleks ruumis samaaegne vastamine korraldada nii, et õpilased üksteist ei segaks. Ka võiks edaspidi vältida seda, et õpetajad või teised õpilased testi ajal samas ruumis juttu ajavad, sest taustahelid raskendavad rääkimisosa hindamist. 

Juhtus ka seda, et õpetaja ei hinnanud oma õpilaste kirjutamis- või rääkimistesti sooritusi. Sellisel juhul ei saanud õpilane tagasisidet tulemuste kohta ka siis, kui ta oli kõigile kirjutamis- ja rääkimisülesannetele vastanud. Seetõttu soovime rõhutada hindamise olulisust ja õpetajatele südamele panna, et nad võtaksid hindamist tõsiselt. Võib öelda, et tagasiside annab osaoskuste kaupa olulist ja sisukat infot õpilaste keeleoskuse hetkeolukorra kohta. Seega võiksid õpetajad sellega põhjalikult tutvuda ja ka õpilastele tutvustada, sest vanuserühma arvestades ei pruugi õpilased ise osata EIS-ist oma tulemusi vaadata ning järeldusi teha. Miks mitte kasutada üht õppetundi tasemetööde tagasiside ühiseks analüüsimiseks?

Kuna varem ei ole II kooliastme lõpus raamdokumendiga seotud A2-tasemel nelja osaoskust mõõtvaid täielikult arvutipõhiseid võõrkeelte tasemetöid toimunud, siis võis testi uudne vorm mingil määral mõjutada tulemusi. Samas näitasid inglise keele tasemetöö tulemused, et suurem osa õpilasi oli saavutanud oodatud keeletaseme. Saksa keele puhul see kahjuks nii ei olnud, paljud õpilased II kooliastme lõpuks riiklikus õppekavas ettenähtud keeletaset veel ei saavuta. Seega tuleb üle vaadata õppe- ja ainekavad, leida võimalusi saksa keele aktiivseks kasutamiseks ning julgustada õpilasi rohkem rääkima.