Inglise keele e-eksam 9. klassi õpilastele
Kui inglise keele e-testide arendamisega digipöörde programmi raames 2017. aastal algust tehti, tundus täielikult arvutipõhine võõrkeeleoskuse mõõtmine Eesti kontekstis pigem midagi sellist, mis võiks juhtuda kauges tulevikus. Tehnoloogia kiire areng ja pandeemia on aga kõikvõimalike digilahenduste kasutamisele märkimisväärselt hoogu juurde andnud ning arvutipõhised keeletestid ei ole enam midagi uut ega võimatut Eestis ega mujal maailmas.
Viimase kolme aasta jooksul on eksamite infosüsteemis (EIS) läbi viidud üle kümne inglise keele e-testi katsetuse, milles on osalenud ligikaudu 2800 õpilast 130 koolist. Selle õppeaasta alguses toimus esmakordselt 7. klassi inglise keele e-tasemetöö, milles osales ligi 4000 õpilast. Testide arendamisega liigutakse edasi kõrgemate panustega testide ehk lõpu- ja riigieksamite suunas ning on täiesti võimalik, et mõne aasta pärast on inglise keele 9. klassi lõpueksam arvutipõhine.
9. klassi inglise keele e-testi hakati arendama 2018. aastal, kui töötati välja „Võõrkeelte e-hindamise kontseptsioon“, milles jõuti järeldusele, et õpilased peaksid oma võõrkeeleoskuse arengule saama süsteemsemat riiklikku tagasisidet. Nii võeti eesmärgiks töötada välja inglise keele e-testid, mis mõõdavad ja kaudselt toetavad õpilaste võõrkeeleoskuse arengut põhikoolis II ja III kooliastme lõpus ning gümnaasiumis 12. klassi lõpus. Kolme testi näol on tegemist ühtsetel alustel põhinevate uuenduslike, nelja osaoskust mõõtvate arvutipõhiste testidega. Testid põhinevad põhikooli riiklikul õppekaval ja Euroopa keeleõppe raamdokumendil ning vastavad Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme A2 (7. kl), B1 (9. kl) ja B1/B2 (12. kl) kirjeldusele. Testide arendustöösse on panustanud inglise keele õpetajad üle Eesti ning võõrkeelte testieksperdid TLÜ-st ja TÜ-st. Arvesse on võetud eri testimisorganisatsioonide (nt Cambridge Assessment, ETS ja Pearson) kogemusi arvutipõhiste testide läbiviimisega, testide arendamise käigus on TLÜ-s kirjutatud kaks haridustehnoloogiaalast magistritööd.
9. klassi e-test annab tagasisidet selle kohta, kas õpilane on jõudnud III kooliastme lõpuks riiklikus õppekavas kehtestatud B1-tasemele. Sarnaselt 7. ja 12. klassi e-testidega kuvatakse õpilasele testi tagasisides lisaks kogutulemusele tema tulemused osaoskuste kaupa ning tuuakse täpsemalt välja Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjeldused, mis annavad ülevaate sellest, mida õppija antud tasemel täpsemalt teha peab oskama.
9. klassi testi arendamise käigus on läbi viidud kolm katsetust, millest on osa võtnud 948 õpilast 54 koolist. Esimese katsetuse käigus oli põhirõhk ülesandetüüpide katsetamisel, teisel korral keskenduti ülesannete hindamisele ning viimasel testi suulise osa läbiviimisele ja hindamisele EIS-is. Õpilaste tagasiside testile on iga järgneva katsetuse käigus olnud üha positiivsem ning vastustest on näha, et nad ei pea arvutipõhiste testide sooritamist keeruliseks ega üle jõu käivaks. Kui esimeste katsetuste käigus esines tehnilisi probleeme, siis viimasel korral selgus tagasisidest, et probleeme esines vähe ja pigem suulise osa puhul, mida katsetati nii, et õpilased polnud sooritanud näidistesti, tutvumaks testi struktuuri ja tehniliste eripäradega. 87% õpilastest märkis, et neile meeldis arvutipõhist testi sooritada. Vaid 4% õpilastest eelistaks teksti kirjutada käsitsi, samas kui 58% eelistab teha seda pigem arvutis. Vaid 12% õpilastest ütles, et arvutiga oli suulise testi ajal väga ebamugav suhelda, 17% ei näinud selles mingit probleemi ja 71% pidas seda veidi ebamugavaks. Katsetused on näidanud, et õpilased tunnevad end digikeskkonnas pigem hästi ja nende keeleoskust saab arvutipõhiselt mõõta sama hästi kui pabertestide abil.
Õpetajate tagasiside testide ülesehitusele on olnud positiivne, hindamise protsessile aga üsna ühest äärmusest teise. Viimane on mõistetav, sest arvutipõhiste testide puhul hinnatakse suurt osa ülesandeid automaatselt, mis tähendab õpetajate jaoks aja kokkuhoidu ning õpilastele kiiremaid ja usaldusväärsemaid tulemusi. Samas on võõrkeeleoskuse mõõtmisel produktiivseid osaoskusi (kirjutamine ja rääkimine) hinnata alati keeruline ja ajamahukas, sest seda tuleb teha hindamisskaalade abil. Ehkki seda saab teha pabertestidega võrreldes märkimisväärselt kiiremini, võtab osa õpetajate jaoks EIS-iga tutvumine ja elektroonilise hindamisega harjumine ilmselt veel veidi aega.
Kevadel viiakse läbi katseline põhikooli inglise keele e-eksam, mille käigus analüüsitakse põhjalikumalt arvutipõhise võõrkeeletesti läbiviimist ja hindamist kooli vaates, et selgitada välja, milliseid võimalusi e-eksamid koolidele pakuvad ja mis on võimalikud kitsaskohad, millele tuleb järgmiseks lahendusi otsida.