Interaktiivsed digitunnid gümnaasiumile
TLÜ ja TÜ koostööprojektis „Digitund“ valmivad matemaatika interaktiivsed videotunnid 9. ja 11. klassile. Esimesed videotunnid on juba valmis, projekt jõuab lõpule augustis.
Tartu Ülikooli töörühma kuuluvad Sirje Pihlap, Hannes Jukk, Kerli Orav-Puurand ja Tiina Kraav matemaatikahariduse keskusest. Nende teema „Digitunni“ projektis on 11. klassi trigonomeetrilised funktsioonid. TÜ matemaatikahariduse lektor Kerli Orav-Puurand märgib, etvälja töötatakse kuus 90-minutilist interaktiivset videotundi, mille maht katab umbes pool gümnaasiumi ühest matemaatikakursusest. Igas digitunnis on mõned õppevideod, mis selgitavad teemat, sellele järgneb uute teadmiste rakendamine ülesandeid lahendades ja oskuste kontroll.
Trigonomeetrilised funktsioonid
Kerli Orav-Puurand: Esimene digitund on koolis katsetatud. Selgus, et osa õpilasi sai 90 minutist kiiremini hakkama, teine osa aeglasemalt, kuid digitunni mõte ongi selles, et igaüks saab edasi liikuda omas tempos.
Kuidas digitundi matemaatika õpetamisel kasutada, seda otsustab õpetaja. Näiteks ümberpööratud klassiruumi korral võtavad õpilased digitunni kodus iseseisvalt läbi ja tunnis arutatakse õpetajaga, kuidas õpitust aru saadi. Loodetavasti hakkavadki õpetajad just seda varianti kasutama, sest õpilasi on vaja harjutada iseseisvalt õppima. Kuid klass ei pea tingimata kogu digitundi läbi võtma, õpetaja võib anda sealt teha ka ainult üksikuid osi. Digitunni materjale saab anda ka iseseisvalt järele õppimiseks neile, kes on mingil põhjusel koolist puudunud. Videote eelis on, et neid saab vaadata kiirendusega, pausile panna ja vajadusel tagasi kerida.
Digitunni ülesandeid lahendati arvutikeskkonnas, kus tuli valida pakutud vastuste hulgast õige ja lohistada see õigesse lahtrisse või kirjutada vastus ettenähtud lahtrisse jms. Kes olid GeoGebrat kasutanud, neil läks lihtsamalt. Tagasisides märkis päris mitu õpilast, et nad eelistavad ülesandeid paberil lahendada. Natuke on tunda ka hirmu, et äkki on digitund ettevalmistus uueks distantsõppeks, milleks ei olda valmis. Tahan rõhutada, et digitund ei ole mõeldud õpetajat asendama, vaid teda aitama. Samuti ei asenda digitund õpikut, vaid täiendab seda. Samas on arvutis lahendamise eelis see, et õpilane saab paljude ülesannete puhul kohe teada, kas vastus oli õige. Kas ka lahenduskäik oli õige, seda arvuti kahjuks veel ei ütle.
Algebraline murd
TLÜ digitehnoloogiate instituudi lektor Jüri Kurvits selgitab, et tema töörühmal, kuhu kuuluvad Mart Laanpere ja Annika Volt, on „Digitunni“ projekti teemaks 9. klassi algebralised murrud. Neil sisaldab esimene digitund kahte Videoõpsiga koostöös valminud videot. Esimeses selgitatakse hariliku murruga seotud suurt ideed, aga teises räägitakse, milleks on algebrat vaja ning mida tähtedega matemaatika tähendab. Lisaks on kaks interaktiivset videot, mille raames tuleb õpilastel avastada huvitavaid seoseid ning lahendada ülesandeid. On ka hulganisti interaktiivseid H5P ülesandeid ja üks Desmose ülesanne, kus laps saab katse-eksituse teel algebraliste murdude taandamist harjutada ning süsteem kontrollib tema vastuseid. Kui läheb valesti, saab uuesti proovida. Suuremate raskuste korral annab arvuti õpilasele vihjeid, mida edasi teha.
Jüri Kurvits: Esimene digitund on meil valmis ja seda on rohkem kui saja õpilase peal katsetatud. Üldiselt kulus esimese digitunni peale 2‒3 koolitundi. Tagasisidest selgus, et osa õpilasi lahendas digitunni ülesanded läbi kaks korda, et asi selgeks saada. Teine osa tahtis aga pigem raskemaid ülesandeid ning nende jaoks olid liiga paljud ülesanded lihtsad. Õppematerjalide edasiarendusena võiks koostada erinevaid õppimise trajektoore.
Õpilaste arvates, oli õppevideoid jälgida ning nendest aru saada üldiselt lihtne. Oluline oli kohene tagasiside ning vihjete kasutamine. Pööramegi oma digitundides tavalisest rohkem tähelepanu tagasisidele. Uuringud on näidanud, et enamik õpetajate abistavatest vihjetest on sisulised. Aga lisaks võib vaadelda motiveerivat abi, üldise strateegia abi ja sisustrateegilist abi. Selle koostamiseks on meie töörühmas hariduspsühholoog Kati Aus ja õpikeskkondade arendaja Marina Kurvits. Nemad aitavad nuputada, kuidas tuua digitundi õppimist ja õppijat toetavat tagasisidet. Õpetaja ei suuda oma klassis igale õpilasele eraldi just temale sobivat tagasisidet jagada, arvuti küll.
Tegevus viiakse ellu programmi „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames. Programmi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.