Keemiaõpetajaga rappa ja mägedesse

8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?

Õpetajate Lehe küsimustele vastab Jõgeva Põhikooli keemia- ja informaatikaõpetaja, Jõgevamaa Gümnaasiumi informaatikaõpetaja NEEME KATT, kes valiti 2013. aasta gümnaasiumiõpetajaks. 

Kuivõrd on laureaaditiitel muutnud teie elu?

Pärast esimest üllatust on see loodetavasti veerenud tavapärastes rööbastes. Olen veendunud, et praktiliselt kõik Eesti õpetajad on suurepärased spetsialistid ning teevad oma tööd südamega. Seepärast valmistas mulle minu isiku selline esiletõstmine pigem ebamugavustunnet. Samas Joosepit kapi otsas on muidugi tore vaadata.

Mida arvate sellest, et auhinnakuju kannab teie pojaga sama nime? 

Kõik teavad „Üksinda kodus“ Kevinit. On nii juhtunud, et suurem osa Kevineid, keda õpetanud olen, on parajad patsaanid olnud – nagu toimiks mingi nimemaagia. Esimene mõte oligi, kas nüüd siis on ka meie pere Joosep nagu Joosep Toots. Tegelikult ta oligi tol ajal, 10-aastasena paras rahmeldis, aga nüüdseks on temast sirgunud asjalik noormees. Joosepi enda arvates oli alguses veidi naljakas, et kodus on nüüd kaks Joosepit. Eks ta tegi sel teemal sõpradele nalja ka.

Mis on teil praegu teoksil? 

Praegu osalen TÜ koolitusel „Teeme ise arvutimänge“. Eesmärk on pakkuda midagi sarnast ka Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilastele (vahelduseks juba aastaid õpetatavale veebidisainile ja programmeerimisele PHP-s).
Sügisel ilmus põhjalikult ümber kirjutatud ja uute valikkursustega täiendatud „Keemia lühikursus gümnaasiumile“, äsja ilmus ka venekeelne variant.

Kui palju olete õppematerjale avaldanud?

„Keemia lühikursus gümnaasiumile“ oli minu esimene õpik, ilmus 2000. aastal. Eesmärk oli pakkuda riigieksamiks valmistujatele konspektiivset kordamismaterjali koos harjutusülesannetega. Trükis osutus erakordselt populaarseks ja nii ilmus temast vastavalt riigieksami arengule mitu täiendatud trükki ja ka venekeelne variant. Kui keemia riigieksam ajalukku kadus, polnud vajadust seda enam trükkida. Kui selgus, et siiski on nõudlus koolides, kus õpetatakse keemiat kolmest kohustuslikust kursusest rohkem või viiakse läbi koolieksamit, hakkas idanema mõte tänapäeva keemia kursuste kontekstis ümbertöötatud variandist, lisades sinna uued valikkursused.

Gümnaasiumi lühikursuse kõrvale ilmus 2004. aastal tema väikevend – „Keemia lühikursus põhikoolile“, mis tööraamatuks kohandatult ilmub seniajani, sest eksamiks valmistujad kasutavad seda usinalt. 

2012. aastast olen koos hea kaasautori Martin Saarega ilmutanud põhikooli keemia õppekomplekti, mis on kasutusel ka vene koolides.

Õppematerjalide trükis avaldamine annab võimaluse kasutada õppetöös just mulle sobivaid õpikuid ja töövihikuid. Pea kõik ülesanded on olnud kasutusel minu enda või Martini tundides, nii et tegu on igati läbiproovitud materjalidega. 

Olete vana matkahunt. Kas noortele matkata meeldib?  

Jõgevamaa Gümnaasiumis õpetan valikkursust „Matkamise alused“, mille käigus saavad osalised põhjaliku ettevalmistuse matkade organiseerimiseks nii Eestis kui välismaal (vaatega eelkõige Alpide suunas). Toimub kaks kahepäevast veidi ekstreemset matka. Sügisel ületasime omal jalal, abiks võetud toika toel Eesti ühe suurema, Muraka raba. Talvel on plaanis suusamatk.

Matkakursused on populaarsed – soovijad ei mahu ära. Noored on üldjuhul vahvad, ei virise ja saavad hakkama ka rasketes oludes − neljakäpakil rabaälvest ületades või mööda sammaldunud ja libedat palki jõge forsseerides. Kaugel nõukaajal, kui töötasin Jõgeva 2. keskkoolis, juhendasin samuti väga populaarset matkaringi. Oli ju meile avatud „1/6 kogu planeedist“ ning matkad viisid Kesk-Aasia kõrbete ja mägedeni välja. Kuidas küll julgesin võtta 20 õpilast sappa ja minna nii kaugele seiklema! Vaevalt kaks kuud pärast Bakuu veresauna ja eriolukorra kehtestamist lendasime läbi Bakuu, et jõuda üle Kaspia mere Turkmeeniasse Karakumi kõrbe. Või 1987. aasta suusamatk Põhja-Uuralis, kus meie kõige soojem päev oli –29^o ja minimaalne temperatuur langes –44^o-ni. Ometigi oli N Liit matkamiseks turvaline paik.

Perega käime 2006. aastast igal suvel Euroopa mägedes, peamiselt ikka Alpides. Minu Alpimatkade täheks on jäänud oma pere ja kaasautor Martiniga tehtud 11-päevane Tour du Mont Blanc. 170 kilomeetri pikkune matkarada kulgeb ümber Alpide kõrgeima tipu Mont Blanci massiivi läbi Prantsusmaa, Itaalia ja Šveitsi. Ja muidugi 2004. aastal teoks tehtud kunagine suur unistus käia mägimatkal Himaalajas. Läbisin Nepalis ümber kaheksatuhandelise Annapurna massiivi kulgeva ringi. 

Millest unistate?

Ajast, kui saab koolis käia ilma maskita ega pea kogu aeg olema ärevil võimaliku distantsõppe pärast. Ajast, kui tuge vajavate õpilaste jaoks on abiõpetajad. Praeguse süsteemiga, kui kaasav haridus toimub tavaklassi tunni raames, on keegi ikka kannatajaks pooleks – on see siis tuge vajav õpilane ise või ülejäänud klass.