Kodus peab olema hea tagala
8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?
Õpetajate Lehe küsimustele vastab Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor RIINA MÜÜRSEPP, kes 2013. aastal pälvis aasta õppeasutuse juhi tiitli. Pärnakana aastast 1978 on ta olnud mitmes kooliga seotud ametis: pioneerijuhist direktorini. Aastatel 1992–1996 juhtis Riina Müürsepp Pärnu majanduskooli, millest arenes välja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, mille esimene direktor ta samuti oli.
Aastal 1998 nimetati Riina Müürsepp Pärnu aasta naiseks, teda on tunnustatud Pärnumaa aasta haridusasutuse juhi aunimetusega ning autasustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Olles enda sõnul hingelt maa- ja metsainimene, on ta lubanud pensionile jäädes kanu ja lambaid pidama hakata.
Kas ja kuidas aasta õppeasutuse juhi tiitel teie elu muutis?
Ma ei ütleks, et see põhjustas suure elumuutuse, kuid alati on meeldiv, kui sinu tööd märgatakse ja tunnustatakse. Tol aastal toimus „Eestimaa õpib ja tänab“ üritus esimest korda ning kõik oli ka korraldajatele uus. Praeguseks on formaati täiustatud, aga on hea meel, et seda korraldatakse jätkuvalt.
Mida sarnast ja mida erinevat oli Pärnu kolledži loomisel ja kutsehariduskeskuse rajamisel?
Need on olnud kaks täiesti erinevat protsessi. Kolledži puhul tuli alustada nullist, aga kutsehariduskeskuse puhul olid olemas koolide pikaaegsed traditsioonid ja põhiliseks kujunes asutuste liitmine. Sarnasusi võib otsida küll hoonete ehituse ja ruumide planeerimise käigust, kuid eks igal ajajärgul on probleemid osaliselt sarnased, aga samas ka erinevad.
16 aastaga on kutseõpe Pärnumaal ja kutsehariduskeskus väga palju muutunud, loetelu läheks pikaks, kui täpsustama hakkaks. Mida nende aastate tähtsateks tulemusteks peate?
Nelja kooli liitumise raskused on ületatud ja välja on kujunenud ühtne töökollektiiv. Valmis on ehitatud looduslähedane koolilinnak Niidupargis, kus õppetöö toimub viies hoones. Õpilaste õppe- ja praktikatingimused on paranenud. Töö korraldamine on muutunud süsteemsemaks.
Mis on koolis sel õppeaastal või lähiaastatel uut toimumas või muutumas?
Valminud on uus arengukava, mille kohaselt hakkame 2022. aasta sügisest andma üldharidust mittestatsionaarselt. Struktuur muutub ja koolipere suureneb praeguselt 1100 õpilaselt ca 1500-le. Vastavalt Pärnu linnavolikogu otsusele liitub meiega Pärnu täiskasvanute gümnaasium. Kavandame muutusi kutseõppekavades ja avame ka mõned uued õppekavad.
Huvitavaks faktiks on elektriku eriala edasiarendamine: lisaks olemasolevatele erialadele toome juurde päikese- ja tuuleenergiaga seotud ametiõppe. 2023. aastal on plaanis mõned suuremad ehitustööd praktikabaaside parendamiseks ja kooli võimla remondiks.
Kuidas mõjutab maal elamine ja talupidamine pingelist suure kooli juhi tööd?
Maal elamine toetab seda tööd igati, sest saan hommikul tööle sõites 20 minuti jooksul päevaks mõtteid valmis seada ja õhtul töölt minnes teisele lainele lülituda. Aga kodus peab olema hea tagala, sest ega ma ise suur põllutööline ole.
Meil on talu põhitegevuseks koduloomaaia pidamine ja väärkoheldud loomadele abi osutamine. Silitada sulle rõõmsalt vastu jooksvat loomakest, talle toitu ja abi pakkuda on suurepärane vaheldus igapäevatööle. Suvel meeldib ka aias nokitseda.
Kumba sagedamini mängite – sulgpalli või klaverit?
Klaver on unustusse jäänud, aga sulgpallireketi võtan vahetevahel pihku küll. Tahaks rohkem mängida, aga eks vanusega kaasnev paneb aeg-ajalt piirid peale.
Millest unistate?
Unistan sellest, et jääks rohkem aega lapselastega tegelda ning liikuda. Viimasel ajal on töö sundinud arvuti ja laua taha tunduvalt rohkem kui varem. Pean kasvatama iseloomu, et rohkem liikuda.
Kooliga seoses unistan sellest, et kooli arenguks vajalik saaks tehtud.