Kollaaž matemaatikaõpetajast ja matemaatikast

Vajadus õpetaja kui õppimist toetava ja mõtestava teekaaslase järele jääb ka siis, kui mõne meisterõpetaja videotunnid on kättesaadavad Pranglist Obinitsani või arvutimängu mängides õpitakse justkui muuseas.

Olemasolevate andmete põhjal Eesti matemaatikaõpetajast kollaaži luues ilmneb, et 92% juhul on Eestis matemaatikaõpetaja naine, kõige tõenäolisemalt vanusegrupis 50–59 aastat, iga viies üle 60-aastane. 2/3 neist töötab täiskoormusega ning on magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooniga. 

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA 2018 näitab, et Eestis vajab vanuse tõttu asendamist umbes 380 üldhariduskooli õpetajat aastas. Arvestada tuleb küll, et see prognoos on tehtud tasemeõppe põhjal. Eesti olukord ei erine siin ülejäänud Euroopa omast, kvalifitseeritud õpetajate järelkasv on paljude riikide kitsaskoht, ning seda eriti loodus- ja reaalainete vallas. Aruandes antakse ka soovitus tunduvalt suurendada õpetajakoolitusse võetavate üliõpilaste arvu. 

Olemasolevate andmete põhjal teame, et 2020. aastal võeti Tartu ja Tallinna ülikooli matemaatikaõpetaja õppekavale vastu 26, 2021. aastal 30 üliõpilast (arv väikses kasvutrendis). Neile lisanduvad potentsiaalsed matemaatika spetsialiseerumise valinud üliõpilased mitme aine õpetaja õppekavadelt. Paraku näitavad andmed ka, et kõik alustanud oma õpinguid ei lõpeta, 2020. aastal lõpetas matemaatikaõpetaja õppekava 15 üliõpilast, 2021. aastal 21. Küll on põhjust rõõmu tunda selle üle, et lõpetamise õppeaastal suurem osa neist juba töötas koolis õpetajana.  

Milleks matemaatika ja matemaatikaõpetajad? 

2018. aasta gümnaasiumi matemaatika ainekava rakendumise uuring näitas, et matemaatikaõpetajate puudus on saanud või võib saada takistuseks kahe (kitsa ja laia) matemaatika õpetamisel ning matemaatika valikkursuste pakkumisel. Tallinna Ülikooli 2020. aasta kevade andmetele tuginenud distantsõppe uuringust selgus, et õpilastel oli matemaatikaga keeruline ise hakkama saada, kui õpetajad kasutasid peamise meetodina iseseisvat tööd. Ka matemaatikaõpetajad tajusid distantsõpet kontaktõppest vähem tõhusana. 

Nõudlus matemaatika oskajate järele ühiskonnas aina kasvab. Meditsiinivaldkonda, inseneeriat ja teadust on keeruline ette kujutada toimiva ja usaldusväärsena, kui ekspertidel puuduvad matemaatikateadmised. OSKA tulevikusuundumused näitavad, et matemaatikateadmisi on lisaks olemasolevatele kasutusaladele vaja nii andmeteaduslikul lähenemisel, digitehnoloogia rakendamisel, tehisintellekti ülesehitamisel ja juurutamisel eri valdkondades kui rohepöörde elluviimisel.  

Samuti näitavad suundumused, et konkurentsivõimet tööturul aitavad tõsta matemaatika- ja arvutusoskus, IKT-oskused ja infotöötlus, funktsionaalne lugemisoskus, loogiline mõtlemine, loovus, probleemide lahendamise oskus, suhtlemisoskus jne. Konkreetseid matemaatilisi probleeme oskavad meie õpilased PISA testi järgi hästi lahendada, mis on tunnustus ka meie (peamiselt väga kogenud) õpetajatele. 

Kuid nähtavamaks peab saama õpitu rakendamine igapäevaelus, sest see tõstab õpilaste jaoks õppeaine väärtust ning õpimotivatsiooni. Praktikale tuleks senisest enam mõelda nii teooriat seletades kui ülesandeid, projekte koostades, aga loomulikult ka näiteid tuues. 

AI (Artificial Intelligence) võib tulla, aga õpetaja jääb 

Küllap leiab tehisintellekt personaalsete õpiradade rakendumisel oma koha koolielus, kuid vajadus õpetaja kui õppimist toetava ja mõtestava teekaaslase järele jääb. Ka siis, kui mõne meisterõpetaja videotunnid on kättesaadavad Pranglist Obinitsani või arvutimängu mängides õpitakse justkui muuseas. 

Õpetajate järelkasvu küsimust vaatame ministeeriumis laiemalt kui matemaatikaõpetajate kontekstis. Õpetajaameti väärtustamine ja järelkasv on meie tähtsaimate tööülesannete pingerea tipus ning tegeleme sellega tervikpaketina: täiendusõppe kesksest koordineerimisest riiklike hariduspreemiateni. Oleme koostöös partneritega paika pannud õpetajate järelkasvu arengusuunad aastani 2026 ning juba käivitanud 2022. aasta tegevused. 

Õpetajate järelkasv ja ministeerium

HTM on viimastel aastatel astunud mitmeid samme, et õpetajatele, sh matemaatikaõpetajatele järelkasvu tagada. Mõned näited.

Paindlikud sisenemisteed. 2013. aastast on HTM-i eestvedamisel tekitatud paindlik alternatiivne õpetajaametisse sisenemise võimalus – õpetajaametist huvitatud erialaspetsialistidel on võimalik kvalifikatsiooninõuded täita pedagoogiliste pädevuste tõendamisega õpetajakutse taotlemise käigus. Rõõmustame, et neid inimesi, kes soovivad (osalise) karjääripöörde teha, on järjest enam, kuid neid tuleb õpetajaks kasvamise teekonnal süsteemselt toetada. 

Paljud koolid on selle võimaluse juba avastanud ja asunud värbama oma eriala hästi tundvaid spetsialiste, kellele töö käigus õpetamisoskuste arendamist, mentorit jmt pakutakse. Ise endale õpetajate kasvatamine ning nende koolis hoidmine on paras pähkel ning paljud koolijuhid vajavad selleks lisateadmisi ja -oskusi. Ministeerium toetab koolijuhtide ning omavalitsuste haridusspetsialistide kompetentsuse arendamist eelkõige personalijuhtimise koolituste ja pikemate arenguprogrammidega.

Õppiv õpetaja. Koolides on järjest rohkem kvalifikatsioonita õpetajaid (eriti alustavate õpetajate seas), kellele tuleb luua paindlikke õppeviise vajalike oskuste omandamiseks ja õpetajakutse saamiseks. 2021. aasta lõpus sõlmis ministeerium Tartu ja Tallinna ülikooliga kokkuleppe 1 480 000 euro eraldamiseks, et suurendada 2022/23. õppeaastal õpetajaõppe õppekohti, sh põhikooli loodus- ja reaalainete õpetajatele ning matemaatikaõpetajale.

Ümberõpe. Luuakse 20 matemaatika ümberõppe kohta juba kvalifitseeritud õpetajatele. OSKA raport näitas sedagi, et lasteaia- ning klassiõpetajatest hakkab tekkima pikapeale väike ülejääk. Nende õpetajate professionaalse arengu toetamiseks ja olemasoleva personali parimaks kasutamiseks on koolidel võimalus suunata nad ülikoolide täiendus- või ümberõppesse, et rakendada neid ühel hetkel ka (suuremas mahus) aineõpetajana, sh matemaatikaõpetajana.

Organisatsioonikultuur. Pelgalt õppekohtade arvu suurendamisega ülikoolis me õpetajaid kooli juurde ei saa, sest matemaatika kohta on levinud stereotüüpne arvamus kui millestki keerulisest, mistõttu noorte õpimotivatsioon võib olla madalam ning ärevus õppimisel suurem. Kui õpikeskkond on aga toetav, on see hirm asjatu. Nii õppekorraldus kui -sisu ja -kvaliteet ülikoolis ning organisatsioonikultuur koolis mängivad olulist rolli õpingute lõpetamisel, õpetajana alustamisel ning kutsekindluse juures. 

Õpetaja koormus. Et kolmandik olemasolevatest matemaatikaõpetajatest töötab osalise koormusega, võib just siin peituda üks õpetajapuuduse leevendamise koht. Koolide koostöö õpetajate värbamisel ning töökorralduse ülevaatamine oleks üks lahendus, kui õpetaja soovib töötada täiskoormusega.

Õpetaja, kes on vaimustunud oma erialast, kellel on kõrged õpetamispädevused ja kes tunneb, et saab oma tööd hästi teha, inspireerib lapsi ja noori suurema tõenäosusega. 

Ütleme rohkem aitäh!

Siinkohal ütlevad ka käesoleva artikli autorid tänusõnad oma tütarde matemaatikaõpetajatele. Ühe autori tütar poleks inspireeriva õpetajata tõenäoliselt ette võtnud matemaatikaõpinguid bakalaureuseõppes – ta tahtis edasi õppida seda, mis talle koolis meeldis ja mille puhul ta teadis, et on valmis pingutama. Teine neist on praegu abituriendirollis ning on omakorda öelnud, et kui õpetajaks, siis matemaatikaõpetajaks!

Need noored inimesed on alles poolel teel. Saame vaid soovida, et noori, kellele meeldib matemaatika, oleks rohkem. Ja see on õpetajate kätes. Seega, hea matemaatikaõpetaja, kui su igapäevatöö ja eriala on jätkuvalt need, millega sa kõige rohkem maailmas tegeleda tahad, siis tõenäoliselt on sul ka mõni õpilane, kes jagab sinu vaimustust. Tee talle ettepanek kaaluda matemaatikaõpetaja ametit!