Kui lihtne või keeruline on harjumuspärast muuta?

Kuressaare kesklinnas asuva väikese Naerusuu eralasteaia traditsioon on alati olnud ühised jõulupeod, kuhu iga aasta detsembris ühe nädalavahetuse ennelõunal kogunevad koos personaliga kõik lasteaias käivad lapsed ja nende pered. 

Lapsed on esinenud laulude ja tantsudega, nende etteasted on pikitud muinasjutulisesse etendusse, kus osatäitjateks õpetajad. Alati on peol kohal olnud ka jõuluvana, kellelt lapsed ei ole saanud küll ootuspärast kommipakki, vaid lastevanemate nõukogu kokku pandud kingipaki, milles maiustusi minimaalselt. Lasteaia 21-aastase ajaloo jooksul on juhtunud vaid mõni kord, et igal rühmal on olnud eraldi pidu, ning ainult üks kord ei saanud vanemad vahetut peoelamust otse saalist. Mõistagi oli see 2020. aastal, mil koroonaviirusest tingitud ettevaatus ja soov hoida tervist tingisid muudatused ka jõulupeo korralduses. 

Teistmoodi pidu

Tähetargad on öelnud, et 2021. aasta oli muutuste aasta, ja neil oli õigus. Naerusuu lasteaiale tõi see aasta kaasa täiesti uutmoodi jõulupeo. Kas sellest saab meie majas traditsioon, ei oska öelda, aga vahelduseks oli selline lahendus päris tore. Nimelt saime suvel Tallinna Naksitralli lasteaia õppejuhilt idee tähistada jõule jõuluvana ja kingitusteta. Eesmärgiks seadsime tunda rõõmu koosveedetud ajast, vähendada tarbimist, aga ka segadust lastes seoses jõuluvanaga, kes pühade ajal näikse olevat sajas eri kehastuses ja iga nurga peal. 

Et lasteasutuses sel moel jõule tähistada, peavad kõik osapooled jõudma üksmeelele. Päris 100% seda saavutada ei ole ilmselt tõenäoline, aga kui enamik on poolt, tuleb asi ära proovida. Ega enne ei tea, kui pole katsetanud. Augustis rääkisime mõttest õpetajatele, kellest osa oli kohe kahe käega poolt. Oli ka skeptikuid, kes kahtlesid, kas vanemad võtavad idee omaks. Septembri alguses, kui toimusid lastevanemate koosolekud, räägitigi vanematele jõulupeo uutmoodi korraldusest. Otsest vastuseisu ei kohanud, segadust ja üllatust aga küll. Samas tervitas terve hulk vanemaid ideed rõõmuga. Seda enam, et pidu oli planeeritud õueüritusena ja mis saab vanematel praegusel keerulisel ajal olla selle vastu, kui laps viibib värskes õhus ja ka neil endal on võimalus peost osa saada.

Suur ettevõtmine

Juhtus nii, et ühest väikesest ideest sai suur ettevõtmine. Lasteaia õppejuhil tekkis mõte korraldada jõulupidu koos samas majas tegutseva Luce kooliga, kes ettepaneku rõõmuga vastu võttis. Esialgsest piparkoogilaada mõttest kasvas välja sootuks midagi muud. Üritus sai nimeks Jõulutrall, milleks valmistumine ei olnud enam ainult õpetajate ülesanne. 

Algas tõeline koostöö. Õppejuht pani mõtte idanema, koos direktoriga kobestati kasvupinnast, seejärel kaasati tegevusse seltskond lasteaia- ja kooliõpetajaid ning lõpuks liideti mõttekojaga vabatahtlikud lapsevanemad. Tulemuseks oli 15. detsembril toimunud kahe ja poole tunnine jõulutrall õuealal, kuhu olid püstitatud sademete kaitseks peotelgid, mille all mitmesugused alad. 

Kohvikualal sai maitsta sooja jõulujooki ja piparkooke, aga mitte ainult. Kohviku läheduses lõkkeasemetel sai soovi korral vorstikest või vahukommi küpsetada. Diskoalal oli võimalus tantsida nii vabatantsu kui ka professionaalsete juhendajate eestvedamisel. Mängualal sai proovida mitmesuguseid täpsusmänge ning pärast osalemist võis ise kommipuult sobiva maiuse valida. Stuudioks sätitud fototelgis oli võimalik perega pilti teha.  Ära ei saa unustada ka laste seas populaarset õnneloosi, mille auhinnad olid sel korral sõnatuks võtvalt ägedad. Platsil liikusid ringi heade soovide päkapikud, kelle käest saadud sedelile sai kirjutada sõbrale head soovid ning seejärel selle heade soovide postkasti poetada. Kogu sündmust jäädvustasid päevapiltnikud. 

Hea tahe ja koostöö

Lasteaia hooviala muutus selleks päevaks tõeliseks jõulumaaks. Annetusena saadud väikestel kuuskedel rippus iga lasteaia- ja koolilapse nimega piparkook, mille laps koju minnes võis kaasa võtta. Eesmärk korraldada üritus koostöös ja võimalikult väikeste kulutustega meil ka õnnestus. Tralliala panid püsti, kaunistasid ja pärast koristasid õpetajad ja lapsevanemad ühiselt. Kõik kaasaaitajad tegid seda vabatahtlikult ja heast südamest. Kogu vajalik inventar koguti kokku kodudest või panustas mõni kohalik asutus. Ja uskuge või mitte, ka kõik õnneloosi üllatused kogunesid kogukonna inimeste ja kohalike asutuste heast tahtest. Küllap aitas peo korraldajaid liita seegi, et Jõulutrall kandis lisaks meelelahutuslikule ka heategevat eesmärki. Ühiselt toetasid lasteaia- ja koolipere ning kogukond Luce kooli kolmandas klassis õppivat Katret, kes novembris ootamatult ajuaneurüsmi lõhkemise tõttu mitu operatsiooni läbi elas ja kelle pere tekkinud olukord keerulisse seisu pani. Lisaks tehti annetus kohalikule Toidupangale, et nende laste jõululaual, kelle peredel võimalusi vähem, oleks midagi, mis maitseb hea ja teeb meele rõõmsaks. 

Jõulud on aeg olla koos oma lähedastega. Jõulud on andmise aeg. Seda mõlemat Naerusuu lasteaia ja Luce kooli pere ka tegid. Tuldi kokku, et koos rõõmustada ja kinkida jõulurõõmu ka teistele. 

Eesmärgid ja eeskujud

Kui tahta teha midagi harjumuspärasest teisiti, tuleb alustada tasa ja targu. Veenmist tuli alustada õpetajatest, seejärel lapsevanematest. Otsest vastuseisu ei olnud, kuid kahtlusi ja kõhklevaid pilke küll. Kuidas siis ikkagi nii, et jõuluvana ei tulegi ja kinke ei jagata? Lapsed ju ootavad? Juhtkond oli seda meelt, et laps ei oska oodata seda, mida täiskasvanu talle ei sisenda. Sammhaaval plaane tehes ja väikestest asjadest alustades jõudsime ürituseni, mille suurus ehmatas esialgu korraldajaid endidki. Esialgsele ideele – pakkuda jõuluajal peredele rõõmu koos veedetud ajast – lisandus heategevuslik pool. Kui varasematel aastatel oli lasteaed jõulukohvikuga alati iseendale mõne vajaliku asja soetamiseks raha kogunud, siis sel aastal olid eesmärgid palju suuremad ja õilsamad. 

See, mis toimuma hakkas, oli hämmastav. Inimeste südamlikkusel, headusel ja soovil aidata ei ole tõesti piire. Ja küllap on nii, et kui kõigile on arusaadav, miks midagi tehakse, siis ei ole raske ega keeruline pingutada ja panustada. Ühine eesmärk liitis. 

Nüüd on koostööle alus loodud ja esimesed sammud koos astutud. Tehtut tagantjärele analüüsides tõime tugevuste kõrval välja ka nõrgad kohad, millest õppida. Esimest korda tegime sellisel kujul peo, ja tegime seda koos. Sellega ei pannud me alust üksnes täiskasvanute koostööle. Kõik see, mida ja kuidas koos tehti, oli ka lastele suurepärane eeskuju. Koos panime idanema järjekordse väärtuse seemne, millest saavad alguse uued õnnestumised. Algus on tehtud. Nüüd saab minna ainult edasi.