Kuidas ma peaksin oskama eriala valida?
Lõpetasin möödunud kevadel gümnaasiumi ja tajun seega teravalt, et paljud õppeained kipuvad koolis jääma teoreetiliseks ja õpilastel puudub seetõttu kindel arusaam ainetega seotud erialadest. Kui jääb selgusetuks päriselu seos õpitavaga, langeb motivatsioon teemat omandada. Ometigi on iga õppeaine seotud otseselt või kaudselt eri valdkondade ja erialadega. Miks seda seost kooliajal ei teki?
Lisaks õpitava seostamisega maailmas toimuvaga otsivad gümnasistid oma kohta maailmas. Peatselt ootab neid iseseisvumine ja see tekitab miljon küsimust, millest peamine on „Kelleks saada?“. Gümnaasiumilõpetajad üldiselt ei tea oma kutsumust ega seda, millega nad soovivad tulevikus tegeleda.
Minu erialavalik osutus samuti üsna juhuslikuks. Raske ja stressirohke eksamiperiood tekitas olukorra, kus enne eksamitulemusi polnudki mul kindlat sihti, kuhu tahan sügisel õppima asuda. Saanud eksamitulemused kätte, hakkasin erialasid valima ja katsetasin, kuhu ma üldse sisse saan.
Endale suureks üllatuseks sain sisse Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialale, kuhu ma ka otsustasin õppima minna. Isegi pärast 1. semestrit pole ma täielikult oma valikus kindel, kuid usun, et sajaprotsendiline kindlus tulebki alles siis, kui olen juba valdkonnas tööl.
Mõtlen, et juba enne eksamiperioodi võiksid noored endale selgeks teha, kuhu ja miks nad tahavad kandideerida. Tänu sellele on nende motivatsioon eksamiteks õppida suurem. Kuna eksamitel võib olla väga suur roll ülikoolide sisseastumiskatsetel, peab õpilane pingutama juba eksamitega, et saada oma soovitud erialale. Samas kui noorel pole sihti, ei pruugi tal olla ka motivatsiooni häid tulemusi saada.
Minu isiklik lugu on üks näide sellest, et edasiõppimise valikud tehakse enamasti üsna juhuslikult ning seega on suur võimalus, et õppima asutud eriala ei osutu õigeks. Sellele järgneb katkestamine, vaheaasta, erialavahetus ‒ ühesõnaga kurnavad oma tee otsingud. Praktilisemad teadmised ja parem ülevaade võimalikest tulevastest ametitest annab noorele aimduse tööturust, aitab analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi ning kindlamalt karjääri- või erialavalik langetada.
Külalistunnid on üks kättesaadav vahend, mis toob õpilastele n-ö päris elu lähemale. Oma ala tegijatega kohtumine loob laiema pildi reaalsest elust väljaspool kooliseinu ning aitab kaasa teadlikuma karjäärivalikule. Tagasi Kooli platvorm võimaldab väga erinevate valdkondade tegijaid klassi ette kutsuda ja annab realistliku ülevaate mõningatest ametitest. Kuna õpilaste enda ettekujutus töömaailmast võib piirduda sellega, millega tegeleb tema pere ja teised lähikondlased, võivad just külalistund, aga ka töövarjutamine noore erialavalikus määravaks osutada. Noor võib tunda ennast mõne eksperdi jutus ära. Ta võib kogeda ahaa-momenti töövarjukohtumisel. Noored vajavad inspiratsiooni ja mõningast taustateadmist oma tee leidmiseks. Eri ametite esindajatega kohtumine avardab silmaringi, paneb mõtlema enda tugevustele ja nõrkustele ning motiveerib seadma eesmärke.
Varakult oma kutsumuse leidmine annab koolilõpetajale suure eelise. Mina lõpetasin eelmisel kevadel Viimsi gümnaasiumi ning valisin seejärel ülikooli eriala. Tean omast kogemusest, et külalisõpetajatest, ekskursioonidest ehk õppekäikudest ja töövarjupäevadest on selles protsessis palju kasu. Ennekõike aitavad need mõista, mis sind huvitab. Väga suure eelis on neil koolilõpetajatel, kes on juba varakult mõistnud, mida nad tulevikus teha tahavad. See annab võimaluse varakult kogemusi koguda, tutvusi leida ja ennast erialaga siduda. Samuti aitab see koolis paremini fookustada ainetele ja eksamitele, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Motiveeritus ja kindel siht teeb raske ja stressirohke lõpuklassi perioodi noorele lihtsamaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Virtuaalne külalistund on parem kui mitte midagi
Virtuaalseid tunde läbi viies tuleb mõista, et need pole võrdväärsed kontaktõppega, aga samas omavad ka häid külgi. Üks suurimaid plusse on hõivatud külalisõpetaja väiksem ajakulu ja võimalus anda tundi kodust lahkumata. Kiire elutempoga ekspertidel võib olla väga keeruline leida aega, et tulla kooli rääkima. Tänu veebitunni võimalusele ei pea nad kulutama aega liikumiseks ühes kohast teise ja pärast külalistundi on võimalik jätkata oma tavalise tegevusega. See on aja kokkuhoidmine ja suurendab inimeste võimalust võtta külalistundidest osa.
Oma ala asjatundjad jõuavad ka kaugematesse maakoolidesse, aga mitte alati. Kooli asukoht võib raskendada külalisõpetajate leidmist, kuna linnast välja sõitmine võtab palju aega. Samas on eksperte, kes ainult väikestes koolides käivadki. See on nende missioon. Virtuaaltund annab ka maakoolidele võimaluse samade ekspertidega kohtuda, keda Tallinna eliitkoolid klassi ette rääkima saavad. Tänu sellele ei jää ükski kool millestki ilma oma asukoha tõttu.
Miinuseks on õpilastega vahetu kontakti puudumine. Kui tavalises tunnis on lihtsam õpilasi kaasata, saada neilt emotsionaalset tuge ja tagasisidet, siis veebitundides võib see osutuda keeruliseks. Vahel eelistavad eksperdid sellepärast ise ka kontakttundi. Samas COVID-i olukorras ollakse kindlasti mõistvamad ka kontaktide vähendamise suhtes.
Kindlasti on oluline paluda õpilastel virtuaalse külalistunni ajal kaamerad sees hoida, sest nähes virtuaalseid kuulajaid, tekib kontakt ja koged tuge. Arvestades, et nüüdseks on paljud veebitundidega juba harjunud, on ka õpilased ilmselt avatumad. Veebitunde ei tohi peljata, neid tasub võtta hea võimalusena ja näha positiivses valguses.