Lilly ja Ludmilla pole kunagi omavahel kohtunud, sest nad tegutsesid kunstnikena Eestis täiesti erinevatel ajastutel. Ent nende loomingul õnnestub peagi kohtuda ühe katuse all – alates 23. veebruarist vallutavad mõlema kunstniku teosed Tartu Kunstimuuseumi näitusesaalid.

Praegusel ajal pole midagi erakordset selles, et naiskunstnikud pälvivad tähelepanu ja tunnustust võrdselt oma meessoost kolleegidega. Kunstiteaduses uuritakse ja (taas)avastatakse samal ajal neid minevikus tegutsenud naiskunstnikke, kes on teenimatult jäänud kunstiloos tagaplaanile või suisa märkamatuks.

Üks selliseid kunstnikke Eestis on olnud baltisaksa päritolu Lilly Walther (1866–1946), kellest teatakse vähe, kuid kelle panust Eesti kunstilukku ei saa pidada sugugi väheoluliseks. Tema loometee oli vaheldusrikas ja mitmekülgne. Pärast esimese Eestimaalt pärit naisena Peterburi Stieglizi kunsttööstuskooli lõpetamist tegutses ta Tallinnas tarbekunstniku ja joonistusõpetajana. Hiljem kogus ta tuntust maalikunstnikuna, eelkõige lille- ja maastikuakvarellidega. Oma elu jooksul käis ta korduvalt reisimas ja end kunstnikuna täiendamas, peamiselt Saksamaal ja Pariisis. Viimased 20 aastat oma elust pühendus Lilly Walther maalide restaureerimisele. Näitus „Piiritu“ annab esmakordselt suuremahulise ülevaate tema piire ületavast elust ja loomingust.

Kümnendid hiljem ja hoopis teistsuguses ühiskonnas alustas oma loometeed Ludmilla Siim (1938). Erinevalt mitmel alal tegutsenud Lilly Waltherist on tema olnud pühendunud eelkõige maalikunstile, kuid sisenenud Eesti kunstiväljale 1960-ndate lõpus, oli tal võimalus olla üks selle põlvkonna esindajatest, kes tegutsesid 1970-ndate Eesti kunstiuuenduste eesliinil. Ludmilla Siimu tolle aja popist, hüperrealismist ja sürrealismist mõjutatud teostes on kesksel kohal (linna)ruum ja moodne inimene, samuti portreteeris ta mitmeid oma sõpruskonda kuulunud kultuuritegelasi. Hoopis vähem on Eestis teada kunstniku loomingust pärast 1977. aastat, mil ta emigreerus Soome. Kunstnikuna edu saavutamine uues keskkonnas nõudis kohanemist sealsete kunstikaanonitega, mis muuhulgas tähendas figuraalse kujutamise taandumist abstraktsema laadi eest. Näitus „Olemise helk“ pakub ülevaate nii Eestis kui Soomes valminud maalide paremikust.

Neile, kes soovivad avastada Lilly ja Ludmilla kunsti, on muuseumi poolt abiks eri vanuseastmetele mõeldud muuseumitunnid, mis pakuvad nii mängulisi kui arutlevaid sissevaateid kunstnike loomingusse.