Lood, mis puudutavad kõiki, aga mida tunnevad vähesed
Muuseumitel ja osavatel ajalooõpetajatel tuleb otsekui varrukast võtteid, kuidas luua isiklikku ja tugevat sidet mõne ajaloo-objekti või tema looga. Selline huvi äratamine on lävepakk ärakuulamisele, õppimisele ja süvenemisele. Just kaasahaaravate ja mõtlemapanevate lugude jutustamine senitundmatute objektide kohta ongi teemamuuseumi igapäevane väljakutse.
Proovin kahe silmapaistva laeva näitel teha põgusa sissejuhatuse ühele paljudest II maailmasõja süngetest peatükkidest. Need laevad olid ainsad, mis elasid üle 1941. aasta Juminda miinilahingu ja on pidanud vastu tänapäevani. Mõlemad – allveelaev Lembit ja jäämurdja Suur Tõll – on praegu osa Lennusadama ekspositsioonist.
Ei ole üldlevinud teadmine, et ajaloo üks suurimaid meretragöödiaid toimus Soome lahes, Eesti rannikuvetes. 27. augustil 1941 algas Tallinnas punavägede evakueerimine Saksamaa pealetungi eest. Üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva võtsid suuna Leningradi peale. Paraku sõideti otse Saksa ja Soome mereväe seatud lõksu. Järgmisel kahel päeval sõitis miinile, sai torpeedo või lennukipommi tabamuse üle poolesaja laeva ja hukkus hinnanguliselt 15 000 inimest. Parafraseerides David Vseviovi: me ei ole Juminda miinilahingust eriti midagi kuulnud, sest selle pärast tunnevad piinlikkust kõik võimupositsioonil olnud osapooled. See aga ei tähenda, et inimeste kogemused või lood oleksid vähem olulised või neist sündmustest poleks midagi õppida. Vastupidi, n-ö tavalise inimese vaatepunkt, mikroajalooline lähenemine, võimaldab meil sündmuste dünaamikast tihti märksa paremini aru saada kui rindejoone kaardid või kuivad aegread.
Konvoi esimene laev Suur Tõll, mis oli justkui määratud löögi enda peale võtma ja uppuma või vähemalt äärmiselt suuri kannatusi kandma, rühkis Leningradi suuremate vigastusteta. Suure Tõllu pardal olid lisaks meeskonnale ja punaväelastele ka nn Nõukogude nukuvalitsus perede ja ametiautodega, nende ihukaitsjad, palju komsomolitöötajaid jt. Kokku oli laeva, kus tavapäraselt töötas paarikümnepealine meeskond, majutatud väidetavalt üle 600 inimese. Laeva katlakütja Kalju Sepp meenutab teekonda Tallinnast Leningradi: „Kui katlaruumist keskööl vabaks sain, olin väsinud kui ront. Kiiresti pessu ja siis koisse. Aga see oli hõivatud, seal magas kaks noort neiut, komsomolitöötajat. Magajaid oli kõikjal – põrandal, laual, laua all. Kuna uni pressis peale, siis pugesin kolmandana koisse. Uinusin nagu kott … Olin hirmu tundmiseks vast veel noor ja rumal, aprillis sain 20, aga kui nägin laevu üksteise järel hukkumas, algul tulesähvatus, siis veesammas, oli tunne nagu parema sõbra haual.“
Loomulikult ei saanud keskmine evakueeritud punaväelane – olgu siis sundmobiliseeritud eestimaalane või juba pikemalt mööda Euraasia avarusi ringi loksutatud Nõukogude Liidu sõdur – kaasa võtta ametiautot ega perekonda. Kui tal hästi läks, oli tal seljakott esmatarbevahenditega. Suursaare lähedal madalikule jooksnud laevadelt tulnud punaväelasi on kirjeldatud saarel nälga kustutamas kokkuvolditud jalanartsudest. Ka hädine seljakott plekk-kruusi, lusika ja luksuslikumal juhul habemeajamistarvetega oli pärast mitut järjestikust põgenemist uppunud laevalt ja uuele päästealusele ronimist ammu kaduma läinud.
Hilisteismelistega, kellega me Juminda miinilahingu sündmusi näitusel lahti harutame, oleme sel puhul pikemalt rääkinud inimväärikusest ja inimlikkusest. Mida on vaja, et mitte loomastuda, kui kõik sinu identiteedi pidepunktid on ära lõigatud? Kust võtta jõud, et olla kaaslaste vastu lahke ja jagada päästevahendiks kaasa pakitud jalgratta siserehvi võõra merehädalisega, kui sa oled rampväsinud ja paanikas? Kust leida vaprus, et hoida end elus, klammerdudes lõhkemata meremiini sarve külge, kui tunned vaid valu ja nälga? Tahtmata süngeid sündmusi näitemänguks keerata, aitavad rollimängu elemendid mõista inimeste tulevikuootusi ja -kartusi, valikuid ja nende puudumist.
Niisiis on ajaloolise empaatia arendamiseks oluline tutvustada eri osapoolte lugusid ja siduda tegevus rangelt ajalooallikatega, et mitte muutuda loosunglikuks. Küll kurvastas mõni reisija, vaadates reidilt leekides Tallinna, et tema ballikleit põleb koos riidekapiga maha, teine aga meenutas emasid, kes paanikahoos oma imikuid üle uppuva laeva parda loopisid. Kolmas kirjeldas „vaid veepinnal ujuvaid mütse“ kohas, kus mitme tuhande reisijaga laev oli uppunud. Tõsi on see, et naiste lugusid on sellest sündmusest säilinud väga vähe, suurem osa evakueerituist olid siiski mehed.
Veel vähem teame aga sellest, mis toimus Lembitu pardal. Allveelaevad olid militaaralused, kus said töötada vaid väljaõppinud sõjaväelased. 1940. aastaks jäi laevale vaid paar eestlasest „instruktorit“, sest Lembit oli tehniliselt Nõukogude mereväelastele täiesti tundmatut tüüpi laev. See illustreerib taas asjaolu, et mõnikord keerlevad põnevad lood ja saatused just asjade, näiteks laevade ümber. Iga õpetaja teab, et tõhusa õppimise oluline komponent ongi konkreetse (näite) ja abstraktse (teooria, kontseptsiooni) vaheldumine – ilma käegakatsutava eseme või värvika loota on raske mõista ja huvituda nõnda suurest sündmustest nagu II maailmasõda.
Muuseumitunnis „Põrgu Läänemerel“ lahatakse II maailmasõja sündmusi, sh Juminda miinilahingut ning okupatsioonide vaheldumist. Käsitletakse Juminda miinilahingus osalenute mälestusi, Eesti kultuuritegelaste loomingut okupatsioonide ajal ning külastatakse näitust „Põrgu Läänemerel“. Tundi on oodatud 9.–12. klassi õpilased. Tundi saab tellida kuni 15.01.2023.
UUS NÄITUS LENNUSADAMAS
„Väiksed laevad, suured meistrid“
Näitus mudellaevadest Lennusadamas
17.02.2022–15.01.2023
Laevamudelite ajalugu võib pidada sama pikaks kui veesõidukite oma. Sel iidsel kunstil on olnud aja jooksul nii praktiline kui ka esteetiline väljund: laevamudeleid on loodud nii usulistel, meelelahutuslikel kui ka dekoratiivsetel põhjustel, mõistagi ka laevaehituse tarbeks.
Eesti Meremuuseumi uus näitus Lennusadamas seilab läbi mudeliehituse ajaloo, tutvustades mudelite tüüpe, heites valgust nende ehitamise protsessile, tehnikatele ja vahenditele ning tehes kummarduse väikeste laevade meisterlikele loojatele.
