Lydia – päris ehtne tüdruk

Kas te teadsite, et Eestil on päris oma supertüdruk? Kui Astrid Lindgreni loodud Pipi Pikksukk on supertüdruk, kes julgeid tegusid teeb, siis meil võiks sama rolli täita Lydia Koidula. 

Erinevalt Pipist, kes on ikkagi väljamõeldud tegelane, elas tõesti kord üks tüdruk, kes sündis Vändra köstrimajas ja kellele pandi nimeks Lydia Emilie Florentine Jannsen.  

Just sellest tüdrukust räägib lasteraamat „Lydia“. See on lugu ühest eesti tüdrukust, kes kasvas üles Liivimaa kubermangus, sai eesti kirjanikuks, rajas Soome silla ja läks abielludes elama Kroonlinna. Lydia isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas ajalehe Perno Postimees. 

Nagu isagi kaitses Lydia kogu elu tuliselt maarahva õigust oma keelele ja kultuurile ning oli üks laulupeo idee kandjatest. Lydia unistus oli iseseisev Eesti riik ja Lydia pilt kaunistas Eesti sajakroonist rahatähte.

Tõeline supertüdruk

Enne jõule, 22. detsembril esitles kirjastus Hunt Pärnus Koidula muuseumis – Lydia endises kodumajas – Kätlin Kaldmaa uut lasteraamatut „Lydia”. Rõõmsat sündmust tunnistasid teiste lugemishuviliste seas ka kohalikud koolilapsed. Üks neist kirjutas muuseumi külalisraamatusse: „Sain täna väga palju uut teada koos sõpradega ja väga lõbus oli.“

Kirjaniku, tõlkija ja kriitiku Kätlin Kaldmaa sõnul oli mõte Lydia Koidulast lasteraamat kirjutada temaga kaua aega kaasas käinud. „Mul oli soov kirjutada raamat Lydiast, nagu ta oleks laps, et tuua teda lähemale meie väikestele lugejatele,“ rääkis Kaldmaa raamatu esitlusel. 

Raamatu valmimine võttis autori sõnul mitu aastat. See aeg kulus suure hulga algmaterjali läbitöötamisele, et panna see koos illustraator Jaan Rõõmusega kokku seiklusrikkaks, ent samas tõetruuks jutustuseks. „Minu lähenemine oli, et ajaloofaktid peavad olema õiged, aga elu osas võin fantaseerida, nagu süda lubab,“ ütles Kaldmaa. „Alustades mõtlesin, et mis see üks väike raamat teha ei ole. Aga ma tõesti pidin lugema läbi meeletu hulga materjali, et kujundada sellest oma Lydia, kellele läheneda iseenda kaudu. Kuna tema lapseeast pole säilinud palju faktimaterjali, kujundasingi seda last ise nii, nagu mu südametunnistus lubas,“ rääkis Kaldmaa. 

Autor märkis, et talle oli väga oluline näidata, kui noorelt ja kui palju Lydia saavutas. „Kui mõtleme, millega Lydia hakkama sai: 11-aastaselt hoolitses terve suure perekonna eest, kuna ema oli tihti haige; 12–13-aastasena õpetas juba vallakoolis, asendades koolmeistrist isa viimase äraolekul; 14-aastaselt hakkas isa abistama ajalehe tegemisel samal ajal ise koolis käies. Tõeline supertüdruk!“ 

Raamat on mõeldud küll noorele lugejale, aga Kaldmaa usub, et seal on silmailu ja uusi teadmisi täiskasvanutelegi.

18 pildikest sünnist hääbumiseni 

Koidula muuseumil on suur rõõm, et meie kirjanikud on võtnud nõuks kirjutada elavaks meie suurvaimusid. Aasta tagasi ilmus Rein Veidemanni romaan „Lunastatud“, milles taaselustus papa Jannsen. Romaani kahes esimeses osas istub eesti ajakirjanduse ja Lydia isa, laulupeotraditsiooni algataja ning tulevase Eesti hümni sõnastaja Johann Voldemar Jannsen oma kuuekümne seitsmenda sünnipäeva eelõhtul Tartu kodus, sirvib nooruses kirjutatud Pärnu päevikut „Diarium“ (1850–1861). Tal on seljataga kaks ajurabandust. 

Päeviku lugemisest hargneb Jannseni pihtimuslik sisekõne teekonnast tagasi lapsepõlve, noorusesse ning küpsesse meheikka, kõigi nende tegude juurde, mille tõttu sai eestlastest rahvus. Lugejad on romaani soojalt vastu võtnud. See on Jannseni isiku meile lähemale toonud ning seadnud ta võrdsena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Carl Robert Jakobsoni ja Jakob Hurda kõrvale. Kas sama soojalt tervitame ka Kaldmaa „ Lydiat“?

Tõepoolest, väga harva on mõeldud Lydia Koidulast kui supertüdrukust. Või üldse tema lapseeast, tütarlapsest neiuks ja Koidulaks kujunemisest. Koidula muuseumi uues ekspositsioonis leiab tema kujunemistee küll põhjalikku käsitlust, kuid keegi pole temast veel kunagi kirjutanud viisil, nagu kirjanik selles lasteraamatus teeb. 

Kätlin Kaldmaa toob lugejate silme ette 18 fragmenti ehk pildikest ühe 19. sajandil elanud tütarlapse eluloost: sünnihetkest kuni raskest haigusest tingitud varajase hääbumiseni keskealise naisena. Fantaasiapildid ja Lydia eluloo sündmused on läbi põimunud, järgivad narratiivi ja on antud ajalises järjestuses. Kunstnik Jaan Rõõmuse loodud hoogne väikse Lydia kuju ja suurepärased kujundused on kõnekad ning lisavad kirjapandule äratundmisrõõmu.  Kas see raamat toob meie suurkuju lähemale ja annab innustust tänapäeva lastele? Kuidas soovitada seda riiklikus õppekavas pakutu kõrvale?

Tõepoolest on tegemist illustreeritud pildikestega läbi inimese elu, kes elas 42 aasta vanuseks. Kuid minu vaatepunktist seisneb kogu kasutegur selles, et juba on kasvamas põlvkond, kelle teadmised Lydia Koidulast piirduvad vaid tema nimega. Näen ka, et väike segadus valitseb peades, kus on läbisegi dinosaurused, Kalevipoeg, Okasroosike, Pipi ja Punamütsike koos Lydia Koidula ja Konstantin Pätsiga. Selles inforikkas ja pooleldi virtuaalmaailmas on väga tänuväärne, et peategelaseks on reaalselt elanud inimene, kelle tähendus Eestile on märgiline. Nagu ka Jannsenil, Kreutzwaldil, Jakobsonil ja teistel.

KOMMENTAAR

Tiina Niin, Rääma põhikooli kirjandusklubi juhendaja ja emakeeleõpetaja: 

„Mind ehmatab ja häirib, et isegi 9. klassi õpilased on korduvalt küsinud, kes on see Lydia Koidula! Seetõttu on väga hea, et nüüd on olemas eakohane kirjanduslik materjal, mille põhjal Koidulat käsitleda juba nooremates kooliastmetes, et siis hiljem edasi minna tema loomingu lähema teadvustamisega ja koolinoorte luulekonkursiga „Koidulauliku valgel“.

Juba see, et keegi on võtnud vaevaks just lastele Lydia Koidulast kirjutada, on suur asi. Ega meil enne säärast kirjanduslikus vormis Lydia eluloo käsitlust nooremale koolieale ju polnud. Sobib vanusele 10–11 eluaastat ehk alates neljandast klassist. See raamat võiks kodus olla põlvkondade liitjaks, eriti vanavanemate ja lastelaste vahel.

Lugedes vajab laps kindlasti täiskasvanu abi. Just nooremas vanusegrupis, kus alles õpitakse loetut mõtestama. Raamat on lastepäraselt kirjutatud, kuid tekst on üksi lugemiseks küllaltki keeruline. Kui laps loeb ühe jutukese korraga, siis oleks hea, kui saaks selle koos lapsevanemaga kodus või õpetajaga klassiruumis läbi arutada, et mõned rasked või uued sõnad ei jääks arusaamatuks või kaugeks. 

Selle peale annab teha paar tunniülesannet ja liikuda edasi pildikeste kaupa. Vana klassikalist stiili – laps loeb raamatu läbi ja talle tehakse lugemiskontroll – ma selle teose puhul ei soovitaks, kuna puudub ühes stiilis jutustus.

Et Lydia kujunemislugu on antud fragmentidena, ongi sobilik nooremale vanusegrupile ja ka mitte-eestlaste keeleõppeks eesti keele omandamisel. Tekst pole raske lugeda ja on kergelt mõistetav, samas saab lugeja aimu eesti kultuurist, kirjandusest, kommetest ja pärimusest. Kodakondsuse saamiseks peaks ta ju teadma, kes oli Lydia Koidula. Lisaks laulupidu, Soome silla loomine, rahatäht koos ööbikuga. Samuti Jakobson, Jakob Hurt, Kreutzwald jt. Siin tuleb fragmentaarsus kasuks, saab ka nende ajalootegelaste üle arutleda.“

Mõned Tiina Niine näited Kätlin Kaldmaa „Lydia“ juurde loodud ülesannete kogust „Räägime lastele Lydiast“

• ÜL 1. Lugege klassis (koos – siin ja edaspidi) lk 8 ja uuri kodus, milline oli sinu nimesaamise lugu! Tee esimene sissekanne oma raamatusse! Jutukese pikkus võiks olla 100 sõna. Kleebi loo juurde oma foto!
• ÜL 2. Lugege lk 10 ja meenuta, milline on sinu jaoks tähenduslik maja (koht või ese)! Kirjuta sellele majale oma saamislugu (100 sõna)! Kui ei tea kuidas, mõtle välja! Illustreeri!
  Nii saad maja tegelikku pilti veel täiendada oma fantaasia abil.
• ÜL 3. Lugege lk 12 ja arutlege rühmades (4 in), millistele loomadele milliseid loomuomadusi on eesti rahvapärimuses pakutud. Iga rühm saab ühe looma kirjeldamiseks ja teadaolevate nimetuste kirjutamiseks 10 min. Võidab rühm, mis suudab seejärel kõige rohkem nimetusi (nt võsavillem, haavikuemand) tahvlile kirjutada. Saab teha nii, et igal rühmal on oma loom, või nii, et igal rühmal on kõik loomad (kuni 5). Joonista vihikusse oma rühma loom ja kirjuta kõrvale kõik nimetused, mille välja uurisite.

Rohkem ülesandeid smore.com/h8n7v.