Matemaatika lähtetaseme testid – esimene kogemus

Õppeaasta algul kasutasid paljud 5., 8., 9. ja 10. klassi matemaatikaõpetajad elektroonilisi lähtetaseme teste, et selgitada välja distantsõppe ajal tekkinud õpilüngad.

Mille poolest on lähtetaseme testid erilised? Kui tavalisi teste tehakse pärast mingi teema omandamist, siis lähtetaseme teste tehakse enne uue teema õppima asumist. Kuna lähtetaseme test on elektrooniline, siis saab õpetaja selle abil kiiresti ülevaate, mida õpilased teavad ja oskavad ning mille on unustanud. Lähtetaseme test on nagu metallidetektor, mis avastab metallide asemel matemaatika õpilünki, ütleb HARNO matemaatika ja loodusainete hindamisvaldkonnajuht Alge Ilosaar piltlikult. Lähtetaseme testidega saadakse õpilaste kohta väga olulist infot, mille põhjal saab õpetaja oma edasist tööd planeerida. 

Tõsi, paljud õpetajad on teinud lähtetaseme teste juba ammu, kuid paberil. Nüüdsed testid on elektroonilised ja õpetaja ei pea enam teste ise koostama ega ka parandama, sest arvuti annab iga õpilase kohta ise ülevaate. Samuti annab arvuti hea pildi kogu klassi õpilastest: missuguseid teemasid oskavad õpilased hästi ja kus on puudujäägid. Detailsemat infot lähtetaseme testide kohta leiab HARNO veebilehelt*. 

HARNO hindamise arendusjuht Aivar Ots märgib, et käesoleva õppeaasta sügisel aitas lähtetaseme test õpetajatel kiiresti välja selgitada, missugused õpilüngad olid õpilastel viiruseepideemia tõttu tekkinud, kuid seda saab kasutada ka tavalise õppeaasta algul, et saada teada, mis õpilastel pärast pikka suvepuhkust veel meeles on. Sügisel katsetati matemaatika ja eesti keele kui teise keele lähtetaseme teste, sest need valmisid HARNO-l esimesena, kuid edaspidi on plaanis luua teste ka teistes õppeainetes. Põhiliselt on koostatud neid põhikoolile, kuid üks test on ka 10. klassile. 

HARNO hindamisvaldkonna peaspetsialist Sirje Piht lisab, et seekord kasutasid koolid matemaatika ja eesti keele kui teise keele lähtetaseme teste õppeaasta algul, kuid edaspidi saab õpetaja kasutada neid oma äranägemise järgi – ka õppeaasta keskel enne uue teemaplokiga alustamist, et saada teada, kui palju või vähe õpilased teemast juba teavad. Lisaks saab õpetaja kasutada testi üksikuid osi. Näiteks 5. klassi matemaatikas on kaks lähtetaseme testi, millest üks mõõdab arvutamis- ja teine geomeetriateemade omandatust. Praegu matemaatika lähtetaseme teste siiski kasutada ei saa, sest neisse tehakse täiendusi ja parandusi.

Sõnaline tagasiside

Test annab nii õpilastele kui ka õpetajale sõnalist tagasisidet, mis tähendab, et arvuti õpilase punkte kokku ei loe ja numbrilisi hindeid ei pane. Näiteks 5. klassi testis võib õpilane saada arvutiekraanile sellist tagasisidet.

Oskad liita miljoni piires. Tubli!

Oskad üleminekuta kirjalikult lahutada, pead veel harjutama üleminekuga lahutamist. 

Pead veel peast liitmist ja lahutamist õppima.

Sõnalist  tagasisidet näevad nii õpilane kui ka õpetaja, lisaks näeb õpetaja klassi koondpilti, kus on samuti kolme värvi laused. Iga värvilise lause taga on õpetaja ekraanil number, mis näitab, mitu õpilast selle värviga tagasiside sai. Nii saab õpetaja teada, mitu õpilast ja kes konkreetselt jõudis rohelisse ja kollasesse tsooni ja mitu jäi punasesse. Nende numbrite peal klõpsates näeb õpetaja ka õpilaste nimesid, kelle kohta see värv käib. Lisaks näeb õpetaja oma arvutist, kui kaua iga õpilane testi tegi. Tänu nendele andmetele on õpetajal lihtsam õpet diferentseerida ja eri õpilasrühmadega töötada.

Mis kasu lähtetaseme testist on?

Alge Ilosaar: „Õpetaja saab nende abil oma õpilaste kohta üksikasjalikku infot, mille toel on tal võimalik õpet õppijakesksemaks muuta. Näiteks ütles üks õpetaja tagasisides, et kahtles mõne õpilase teadmistes ja lähtetaseme test kinnitas, et põhjusega. Välja on tulnud ka väga hea õppeedukusega õpilase õpilünki, mis võisid olla tingitud pikemaajalisest distantsõppest. Kuna täiendame praegu olemasolevaid teste, siis ootame õpetajatelt ka edaspidi tagasisidet. Õpetajate jaoks me neid teste ju loome, arendame ja parendamegi.“

Sirje Piht: „Sügisesel infokogunemisel meeldis õpetajatele, et lähtetaseme test annab nii kiiret tagasisidet – kohe pärast testi täitmist olid kõik vajalikud andmed arvutis ülevaatlikult olemas. Õpetajad arvasid, et sellised testid võiksid olla igas aines ja klassis.“ 

Aivar Ots: „Seda testi on kiidetud kõigis koolides ja vanuseastmetes, kus seda sügisel rakendati. Õpetajad ütlesid tõesti, et sellised lähtetestid võiksid olla kõigis õppeainetes. Meid HARNO-s sellised ootused julgustavad. Arvan, et sügisel oleks võinud rohkemgi koole seda testi  kasutada, kuid alles märtsis hakkasime neid koostama ja juba augustiks saime kiiruga valmis. Nii jäi meil testide koolidele tutvustamiseks suhteliselt vähe aega. 

Arvan, et koolid hakkavad lähtetaseme teste veel kõrgemalt hindama, kui tekib võrdlus varasemate aastatega. Siis nähakse selgelt, kas õpilaste oskuste tase on tõusnud või langenud, ja koolid saavad vastavalt tegutseda. Ka iga üksiku õpilase sooritust saab siis varasemate aastatega lihtsalt võrrelda.“ 

TLÜ lektor ja lähtetaseme testide üks koostajaTiiu Kaljas:„Lähtetaseme test aitab õpetajal matemaatika ainekava raamides püsida, sest kõik ülesanded on koostatud rangelt ainekavast lähtudes. Lähtetaseme test suunab matemaatikat laiemalt ja sügavuti õpetama. Testi ülesanded on koostatud nii, et need kontrollivad mõistete tundmist, joonistest arusaamist ja ülesannete lahendamise oskust.“ 

Mis probleeme ilmnes?

Aivar Ots: „Saatan peitub detailides. Kuna matemaatika lähtetestid on üsna mahukad, tuleb iga õpilase kohta päris palju infot. Nüüd arutame, kuidas minna edasi nii, et iga õpilase kohta oleks olemas detailne info, kuid samal ajal hoomatav ka üldpilt. Näiteks keeletestis saab õpilane tagasisidet, et üldiselt on ta A2-tasemel, kuid lugemist peab veel tublisti harjutama. Ilmselt tuleks ka matemaatikas saavutatud tase või kõige olulisem probleem senisest selgemalt välja tuua.“ 

Alge Ilosaar: „Arvan, et 9. klassis peaks olema lähteteste rohkem kui üks, kuna tegemist on lõpuklassiga ning seetõttu huvi ja motiveeritus kõrgem. Kohe 9. klassi alguses oleks vajalik välja selgitada, kui palju õpilastel eelnevast õppeaastast meeles on ja kuidas õppetööga edasi liikuda. Samamoodi järgmisel aastal, 10. klassi alguses, kus nii õpetajad kui õpilased on tihtipeale teineteisele võõrad ning eelteadmistest pole aimu. Meil ongi plaanis luua 9. klassile teine test veel, lisaks lähtetaseme testid 3. ja 6. klassile ning üks ka gümnaasiumile.“

Tiiu Kaljas: „Selgitustest hoolimata arvab osa õpetajaid endiselt, et lähtetaseme testis peaks olema sõnalise tagasiside asemel numbriline, sest selle järgi oleks õpetajal lihtsam õpilastele hindeid panna. Kujundava hindamise põhjalikumaks mõistmiseks on õpetajatel tõenäoliselt veel aega vaja.“

Sirje Piht: „Õpetajad on soovinud ka traditsiooniliste tasemetööde puhul numbrilisi hindeid, kuid tasemetöö eesmärk ei ole õpilasi hinnata, vaid näidata õpilünki ja oskuste taset.“  

Kuidas testid valmisid?

Aivar Ots: „Lähtetaseme testid valmisid väga pingelises olukorras. Ühelt poolt võtsime eelmisel õppeaastal kasutusele suure hulga juba mõnevõrra tuttavaid e-tasemetöid, kus oli palju viimasel hetkel täpsustamist ja põnevust nende käima saamisega koolides. Teiselt poolt arendasime koostöös gümnaasiumidega edasi gümnaasiumisse vastuvõtutesti, nii et see ei selgitaks välja lihtsalt tugevamaid õpilasi, vaid näitaks ka ära, missuguses valdkonnas keegi tugev või nõrk on. Kolmandaks pidime välja töötama lähtetaseme testid. Poole aastaga pidid need valmis saama. Töötasime välja ka 8. klassi füüsika ja keemia lähteteste ja need valmisid detsembris. Järgmisena võtame ette bioloogia ja geograafia. Üldse valmis eelmisel õppeaastal 17 uut elektroonilist hindamisvahendit.“

Sirje Piht: „See oli tormiline aasta, aga kui oled tormis ise osaline, siis on mõnus tunne ja ootad järgmisi väljakutseid.“

Tiiu Kaljas: „Tempo oli väga kiire, kuid ma töötasin lähtetesti ülesandeid välja koostöös praktiseeriva õpetaja Annika Voldiga, kes katsetas osa ülesandeid kõigepealt oma koolis. Tänu sellele probleeme ei tekkinud.“ 

Sirje Piht: „Minule oli 5. klassi matemaatika lähtetaseme testide väljatöötamisel toeks eripedagoog Kristi Männilaan. Tema vaatenurk on oluline, sest tänapäeval on igas klassis õpiraskustega õpilasi. Koos eripedagoogiga koostasime ka tavalisest kergemaid ülesandeid, millega õpiraskustega lapsed hakkama saavad. Teinekord on aga keskmiselgi õpilasel kasulik hästi lihtsad asjad üle vaadata, et põhimõtteid meelde tuletada. Tänu koostööle eripedagoogiga on meil lähtetaseme testides eri tasemega ülesanded. Kui õpilane ei saa ülesandega hakkama, annab arvuti talle järgmiseks kergema ülesande, nagu teevad diagnostilised testid. Seega on lähtetaseme testis ülesandeid nii nõrkadele kui ka tugevatele õpilastele, kogu klassist saab hea ülevaate ja ise õppisime neid teste koostades samuti väga palju.“

* www.harno.ee/lahtetaseme-testid