Mida arvavad noored õpetajad inglise keele hetkeseisust?

14. jaan. 2022 Maris Saagpakk TLÜ võõrkeeleõpetaja magistrikava kuraator - Kommenteeri artiklit
Maris Saagpakk.

Õpetaja kutsestandard näeb ette, et õpetaja tajub enda rolli kogukonnas ja ühiskonnas ning räägib kaasa oma valdkonna arengutes. Tallinna Ülikooli võõrkeeleõpetaja magistrikavas on seepärast saanud tavaks teha esimese semestri lõppedes oma eriala nõrkuste-tugevuste analüüs (SWOT). 

Ehkki meie kaval saab TLÜ-s õppida ka prantsuse, soome ja saksa keele õpetajaks, keskendun ainult inglise keele õpetajaks õppijate hinnangutele, mis on antud viimase kahe aasta jooksul. Laekunud töödes (19 üliõpilase hinnangud) on piisavalt faktoreid, et tuua välja üldistusi selle kohta, kuidas näevad noored kolleegid inglise keele õpetamist praeguses Eestis. Meie üliõpilaste ülekaalukas enamik on tegevõpetajad, lisaks mängib hinnangutes oma rolli praktikakoolides nähtu ja kuuldu, võimalikud kogemused enda ja oma tuttavate laste koolides ja laialdasem vaade oma eriala hetkeseisule. 

Kokku mainiti 19 mõjutegurit sisemiste ja väliste tugevuste ja 26 tegurit nõrkuste ja ohtude vallas. Väljatoodud mõjutegurite arv erines suuresti, mõned tõid välja vaid kaks faktorit igas vallas, mõned kuni 15. 

Ei ole üllatav, et üliõpilased tõstavad ülekaalukalt kõige enam esile suurt huvi inglise keele vastu, inglise keele vaieldamatut esikohta hariduselus ja selle populaarsust. Suure huvi põhjuseks tuuakse kommentaarides välja inglise keele esinemine tava- ning sotsiaalmeedias, popkultuuris, aga ka inglise keel kui vahend teadmiste omandamiseks teistes valdkondades, mis toimub tavaliselt internetiotsinguna, ning inglise keele rolli lingua franca’na, mis loob suuremad võimalused kasutada seda reisimisel ja õpilasvahetustel. Lisaks tuuakse välja, et inglise keele õpetamiseks on soodne õppekeskkond digivahendite ja kättesaadavate materjalide näol, ning et õpetajail on head võimalused täiendada end koolituste, seminaride, internetis kättesaadavate materjalide abil. Mainitakse veel õpetajakoolituse head taset, kompetentseid õpetajaid koolides, kogenud kolleegide tuge. Mõned üliõpilased toovad välja rahvusvaheliste keeleeksamite olulisuse ning projektid nagu Erasmus+. 

Kriitikat

Kriitilised olid üliõpilased eelkõige õpetajate koosseisu ja töötingimusi puudutavate küsimuste suhtes. 13 üliõpilast tõstis esile, et palk ei vasta töömahule, kommetaarides lisati, et seesama faktor takistab ka õpetajate enesetäiendamist. Ehkki võimalused on olemas, on õpetajad väsinud, asendajaid otsida keeruline, väljaspool keskusi elavad õpetajad peavad tihti reisikulud ise kandma. Mainiti veel õpetajate puudust, aga ka vajaliku haridustasemeta ning ebakompetentseid õpetajaid (ainult õpiku kasutamine, peamiselt eesti keeles läbiviidavad võõrkeeletunnid). 

Üliõpilased on märganud ka Eesti haridussüsteemi valupunkte – mainitakse, et maakoolide sulgemine, õpetajate vähesus maal või madal kvalifikatsioon ohustavad inglise keele õpet. Haridusvõrdsusega seostub ka üliõpilaste tähelepanek, et inglise keele õpe algab 1. klassist pigem linnakoolides ja erakoolides, mis jätab keskustest kaugemal olevate ja munitsipaalkoolide õpilased kehvemasse seisu gümnaasiumi ja hiljem ülikooli kandideerimisel. 

Lisaks tajutakse, et ehkki keelt õpitakse rühmades, on rühmad liiga suured ning haridusliku erivajadusega õpilaste toetamiseks puuduvad vajalikud tingimused. Mainitakse kesksemaid koolielu probleeme, nagu vähene koostöö kolleegide ja vanematega, probleemid erialakirjanduse kättesaadavusega ja hinnete ületähtsustamine koolisüsteemis ning aeganõudev kujundav hindamine, bürokraatia ja paindlikkuse puudumine. Praegu murekohaks olevat pandeemiaaegset õpet mainiti ühel korral. 

Laiema ühiskondlik-poliitilise tausta osas tuuakse veel välja, et inglise keele domineerimine on ohuks kogukonnakeelena olulise vene keele õppimisele ning see ei ole ühiskonna sidususe vaatenurgast hea. Samuti on üliõpilased märganud ühiskonnas hirme, mis esinevad globaliseerumise ees ja vastumeelsust inglise keele rohke kasutamise osas igapäevaelus, millest inglise keele õpetaja peab teadlik olema. 

Kirjeldustest on näha, et noored oskavad hinnata ja märgata oma eriala õpetamist toetavaid tegureid, aga muretsevad ka haridussüsteemi laiemate valukohtade pärast. Noored ei ole mures mitte ainult selle pärast, et mittemotiveeriv palk ei too koolidesse noori õpetajaid juurde, vaid näevad ka, et haritud ja professionaalsete õpetajateta kõikjal Eestis on seni meie haridussüsteemi tugevuseks olnud hariduslik võrdsus tõsises ohus. Töötame Tallinna Ülikoolis pidevalt õpetajakoolituse paindlikkuse nimel ning soovime omalt poolt igati toetada seni kvalifikatsioonita õpetajaid erialase hariduse omandamisel, aga enamikku üliõpilaste esitatud murekohti on võimalik lahendada vaid kõigi hariduses tegutsevate asjaosaliste koostöös. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!