Muinasjutt noorusõuntest ja eluveest
Keset kõige keerukamat kriisi saab õppe- ja kasvatustegevuses võtta abiks vanad head muinasjutud, mida on meile endale unejutuks või lohutuseks loetud ja mis senini rasketel hetkedel meenudes tuge pakuvad. Laste psühhoanalüütik Bettelheim on öelnud, et muinasjutud aitavad lastega rääkida kujundlikus keeles ka sellistel teemadel, millel oleks lapsega muidu liiga keeruline ja emotsionaalselt raske arutleda ja mis oleksid lastele ehk mõistetamatudki.
Muinasjutud on ajast aega aidanud mõtestada keerulisi olukordi, andnud lootust ja jõudu, et tulla toime muutuste, haiguste, leina ja kaotustega. Muinaslood annavad edasi esivanemate tarkust. Lastele muinasjuttude ettelugemine ning koos piltide vaatamine või joonistamine täidab olulist sotsiaalpedagoogilist rolli.
Lugude kuulamine ja jutustamine arendab lastes fantaasiat ning sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, süvendab turvalist kiindumussuhet täiskasvanuga, tekitab lapsele tunde, et ta on tingimusteta armastatud ja hoitud. Muinasjutud võivad mõjuda terapeutiliselt nii lastele kui ka täiskasvanutele, aidates teadvustada seda, mis muidu jääb alateadvuse varju.
Puudutavad hinge
Kas sinulegi, hea lugeja, on praegune kooronaaeg meelde tuletanud vene muinasjutu noorusõuntest ja eluveest? Kui lugu ei meenu, siis soovitan seda lugeda või internetist audioversiooni kuulata.Võib vaid imestada, milline ürgne tarkus jutus peitub.
Nii „Muinasjutt noorusõuntest ja eluveest“ kui ka vendade Grimmide muinasjutt „Eluvesi“ peegeldavad motiive ja sündmusi, mis rulluvad lahti ka meie enda elus. Oleme koroonakriisis sattunud justkui muinasjuttu, kus käib võitlus hea ja kurja vahel nii kangelaste sees kui ka nende vahel.
Esimeses muinasjutus lubab vana ja haige tsaar pool kuningriiki sellele, kes toob talle rohtu. Tema pojad ratsutavad kordamööda eluvett tooma ja kõik kolm satuvad ristteele. Ristteel oleval kivil seisab sõnum: „Lähed paremale, kaotad hobuse; lähed vasakule, kaod ise, kuid päästad hobuse; lähed otse, saad naisemeheks.“ Kõige noorem tsaaripoeg valib tee, kus kaotab iseenda, kuid päästab hobuse. Ta jõuab eluveeni ja päästab oma vennad, kuid vennad varastavad temalt eluvee ning heidavad ta kuristikku. Muinasjutt lõppeb õnnelikult pärast seda, kui noorim tsaaripoeg on kolm aastat süütult kannatanud.
Teises muinasjutus tormavad vanemad vennad eluvett otsima, ei ole valmis teel härjapõlvlasega suhtlema ega tema küsimusele vastama: „Kuhu säärane rutt? Kuhu kiirustad, julge ratsanik?“ Ülbed printsid vastavad: „See pole sinu asi!“ Härjapõlvlane nõiub printsid ära ja nad ratsutavad mäekurusse lõksu. Noorem prints, kes on hea südamega, on valmis härjapõlvlasega suhtlema ja tänutäheks juhatab härjapõlvlane ta eluveeni.
Täiskasvanute ja ka laste psüühikale on muinasjuttudes esinevad metafoorid ja sümbolid intuitiivselt mõistetavad. Muinasjutud räägivad tegudest ja nende tagajärgedest, heast ja halvast, õigest ja valest, elust ja surmast. Muinasjuttudes esinevad sümbolid loodusest, kultuurist, maagiast ja mütoloogiast. Muinasjutud puudutavad hinge, avaldades positiivset mõju alateadvusele. Muinasjutud aitavad mõista inimloomust, kohtuda fantaasiamaailmas turvaliselt omaenese varjuga. Kui me pole valmis nägema ja aktsepteerima iseenda varju ehk potentsiaalset tumedat poolt, näeme kurjust teistes. Mõtlemine kipub muutuma mustvalgeks ja lihtsustatuks. Olukorra selget tajumist muudab see, kui satume huvide konflikti.
Saab valida koos lastega
Munasjutukangelased mudeldavad soovitavaks peetavat käitumist. Nad astuvad vastu oma hirmudele, neil on kõrge moraal ja eetika, nad on valmis tegema koostööd ja on sisemiselt sedavõrd tugevad, et on valmis loobuma piiratud ettekujutusest iseendast ehk oma egost. Kangelane suudab tunnistada oma eksimust, andestada ja leppida.
Inimestena ei saa keegi meist lõpuni kindel olla, et tajume reaalsust nii, nagu see on. Meie psüühikas käivituvad tugeva ärevuse korral kaitsemehhanismid – olukorra eitamine ja projektsioon ehk oma soovimatute omaduste ja impulsside omistamine teistele jne. Praegune aeg on nii lastele kui ka täiskasvanutele keeruline. Kuidas selgitada seda kriisi lastele? Milliseid sõnu valida, kui iseendalgi on raske olukorda mõista ja sellega toime tulla?
Julgustan õpetajaid ja lapsehoidjaid lastele muinasjutte ette lugema või jutustama. Muinasjutte saab valida koos lastega. Laste vanusele ja arengule sobilike muinasjuttude valimisel tasub jälgida lapse reaktsiooni muinasjutule. Kui see pakub lapsele huvi ja köidab tähelepanu ning tekitab pigem positiivseid emotsioone ja soodustab rahunemist, siis võib eeldada, et see jutt on eakohane ja sobiv. Lapsed võivad soovida kuulda sama lugu ja vaadata sama pilti korduvalt ja korduvalt, kuni neil on jutt peas, nad ei tunne enam hirmu või on loost sügavamalt aru saanud.
Kui aga muinasjutt või selle juures olev pilt paistab lapsele liiga hirmutav või ebahuvitav või kui laps ütleb, et ta ei taha seda juttu kuulata, siis ei maksa seda talle peale suruda. Saab valida lapsega koos mõne sobivama loo.
Olen õnnelik, et minu vanemad ja vanavanemad lugesid mulle lapsena palju muinasjutte ette, nii unejutuks kui ka siis, kui pidin külmetushaiguste ja palaviku tõttu voodis olema. Samuti kuulasid suure huviga muinasjutte minu lapsed. Kuidas möödub aga ühe kontaktse, pisut nohuse või koguni palavikus ja ühiskonnast isoleeritud lapse päev koroonaajal? Kas hoolitseva täiskasvanu loetud muinasjutte kuulates või üksildasena digivahendit silmitsedes?
Kriisiajal on lapsed olnud oma vanavanematest palju eraldi, ometi on just vanavanemad need, kes võiksid lastele muinaslugusid jutustada. Meil tasub meeles pidada, et kui perekonnal ei ole võimalik oma rolli täita, tekib sellest rohkem tööd tugispetsialistidele.