Muuseum tutvustab tsaariaegset Viljandit
Viljandi Muuseumis on aprilli alguseni avatud näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“. See kujutab väikelinna elu ja arengut keisririigi lõpule eelnenud poole sajandi vältel. Fotostende täiendab valik ajastuomaseid esemeid.
Eesti ühe ärkamisaja keskuse Viljandi tähtsus kasvas, kui see 1870. aastatel alanud reformidega taas maakonnalinnaks sai. Haldusliku tähtsuse kasvuga lisandus ka maksujõulist ametnikkonda. Hoogustuv linnastumine paisutas Esimese maailmasõja eelõhtuks linna rahvaarvu koos eeslinnadega 8000 elanikuni.
Majanduslikus mõttes oli Viljandi 19. sajandi teisel poolel eelkõige käsitööliste ja väikekaupmeeste linn. 20. sajandi algul tekkisid suuremad ettevõtted. Esimese kohaliku suurettevõttena hakkas 1904. aastal tööle Eduard Pohli tikuvabrik. Sellele järgnes Uno Pohrti masinavabrik, mis tootis peamiselt põllutöömasinaid. Mõlemas ettevõttes oli palgal ligi sada töölist. Maailmasõja eel sai Viljandi veel Eesti kapitalil põhineva linavabriku. Kaubanduses tõusis 20. sajandi alguseks liidrirolli siinse põllumeeste seltsi kaubanduse osakond.
Kultuuri- ja seltsielu oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Viljandis üsna aktiivne ning organiseeritud enamasti rahvuspõhiselt. Eesti seltsitegevus oli koondunud Koidu seltsi, Viljandi Eesti Haridusseltsi, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi ümber. Lisaks tegutsesid eestlaste kehakultuurilisel ja joomisvastasel harimisel spordiselts Tulevik ning karskusselts Vabadus. Suurüritusteks olid muusika- ja laulupeod ning põllumajandusnäitused, mis tõid linna palju rahvast lähikihelkondadest.
Saksa seltsidest on ajalukku tugeva jälje jätnud väheste liikmetega muinsusuurijate ühendus Felliner Litterarische Gesellschaft, mille eestvõttel korraldati aastatel 1878–1879 ordulinnuse varemetes arheoloogilised kaevamised. Sellega pani selts aluse Viljandi Muuseumile.
Hariduselus olid mõjukad kolm suuremat kooli: Viljandi kreis-, hiljem linnakool, Liivimaa maagümnaasium ja Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasium. Linnakool andis eestlastele võimaluse hariduseks, mis võimaldas ühineda siinse kasvava ametnikkonnaga. Maagümnaasium andis saksakeelset keskharidust perioodil 1875–1892, kuid suleti venestamissurve tõttu.
Kooli õpetajaskond tõi provintsilinna kultuuriellu värskendust. 1908. aastal rajatud tütarlastegümnaasium oli esimene eestikeelne keskharidust andev õppeasutus Viljandis ja teine Eestis. Kõigist nimetatud koolidest on ellu astunud hulk tuntud ühiskonnategelasi ja spetsialiste.
Kuigi näitus sobib hästi juhendamata külastuseks, oleme teema avamiseks loonud põhikooliõpilastele mõeldud muuseumitunni.
- Infot Viljandi Muuseumi kõigi muuseumitundide ja teemaloengute kohta leiab kodulehelt www.muuseum.viljandimaa.ee/www/muuseumiharidus/.
- Lisainfo ja tellimine aadressil haridus@muuseum.viljandimaa.ee.