Nutitelefoni abil lugema ja arvutama!
TLÜ haridusinnovatsiooni keskus tegi koostööd idufirmaga ALPA Kids, et arendada üheskoos välja 2–8-aastastele lastele mõeldud lugema ja arvutama õppimise mänge, mida saab mängida tahvelarvutis ja nutitelefonis. Vt Alpa.ee.
ALPA Kidsi meeskond tegi TLÜ õppejõududega koostööd üle aasta. Tulemus oli see, et digiõppemängude loojaid tunnustati nii TLÜ rakenduslike teadustööde kui ka Tallinna linna ettevõtlusauhindade konkursil. Meie vestlusringis on ALPA Kidsi esindaja Kelly Lilles ja TLÜ õppejõud Elyna Heinmäe, Aino Ugaste ja Maire Tuul.
Millest tekkis mõte lastele digiõppemänge luua?
Kelly Lilles: Lastega välismaal elades avastasin, et meil kõigil on nutiseadmed, kuid eestikeelset digiõppematerjali nende jaoks nii vähe, et lapsed võivad eestikeelsest meediast isegi võõrduda. Nii otsustasimegi grupi õpetajatega ise digiõppemänge looma hakata, võttes aluseks Eesti alushariduse ja esimese kooliastme õppekava. Kuna me ei taha oma mängudega lapsi rohkem ekraani ees hoida, siis on meie digimängud lõimitud ekraaniväliste tegevustega, et lapsed harjuksid ekraani taga pause tegema ja õpitut pärismaailmaga seostama. Tänu meie digiõppemängudele ei unusta eesti lapsed välismaal oma emakeelt ära ja muu kodukeelega lapsedki on ALPA Kidsi mänge mängides eesti keelt õppinud. Kuid ALPA digiõppemänge saab kasutada ka Eestis nii lasteaias kui ka koolis, sh HEV-laste õpetamisel.
Kuidas sujus koostöö ülikooliga?
Kelly Lilles: Oleme saanud ülikooli töörühmalt mängude täiendamiseks väga konkreetseid suuniseid, millest paljud on juba ellu rakendatud. Oleme kogunud ka hulgaliselt uusi mänguideid, mis on väljatöötamisel. Koostöö ülikooliga on tõstnud meie digimängude usaldusväärsust ja suurendanud levikut õpetajate seas. Meil on olnud suur rõõm osaleda TLÜ innovatsioonilabori koolitustel ja seminaridel. Loodan, et õppejõududele on olnud meie koostöö samuti tore kogemus.
Mis on teie järgmised sammud?
Kelly Lilles: Me katsetame uute lähenemistega, näiteks personaliseeritud õpiraja toomisega ALPA mängudesse. Juba sel aastal saab rakendus täienduse, mis võimaldab soovitada lapsele tema oskustest lähtuvalt nii digimänge kui ka ekraaniväliseid tegevusi. Lisandub õpianalüütika, mis annab õpetajale ja lapsevanemale tagasisidet lapse arengu kohta ja võimaldab probleeme varakult märgata. Jätkame ülikooliga koostööd ja võimalusel kaasame veel rohkem eksperte.
Mis on digiõppemängude kasutamisel oluline?
Elyna Heinmäe: Kõige olulisem on juhendamine, sest laps vajab igasuguse ekraani kasutamise juures õpetaja, lapsevanema või ka õe-venna abi, et ekraanil nähtu ja kogetu oleks talle arusaadav. Isegi väga hästi disainitud ja positiivse sisuga mängude puhul peab last juhendama.
Maire Tuul: Oluline on kasutada õiget terminoloogiat, sest mängus kuuldu kandub üle lapse aktiivsesse sõnavarasse. Korrektses keeles mängujuhised aitavad vajadusel ka lapsi juhendavatel täiskasvanutel oma keelekasutust korrigeerida. Loomulikult tuleb jälgida, et laps mängiks endale jõukohaseid mänge.
Aino Ugaste: ALPA on laste hea sõber, kes kutsub mängima, esitab küsimusi ning loob mängulisi olukordi. Hinnatav on ALPA puhul ka digimängude ja ekraaniväliste tegevuste ühendamine. Koolieelses lasteasutuses peaks mäng olema lõimitud laste kõigi tegevustega ja üldse igapäevaeluga, sest mänguoskus on kõigi oskuste ja teadmiste arengu alus. Seega peab digiõppemäng olema võimalus nii õppimiseks kui ka mängimiseks.
Elyna Heinmäe: Väga tähtis on, et lasteaias aitaks õpetaja lastel digiõppemänge mängida, õpetaks neid looma seoseid päris- ja ekraanimaailma vahel. Tähtsad on ka mängimise reeglid, sest digiõppemäng on nagu iga teinegi mäng, kus kehtivad reeglid, kokkulepped, tõlgendused. Lasteaiaõpetaja peab arvestama sellegagi, missuguseid digimänge lapsed kodus mängivad.
Maire Tuul: Lapsega koos mängides saab täiskasvanu mängus õpitut lisaküsimuste või -informatsiooniga laiendada ning koguda tagasisidet selle kohta, mida laps mängu mängides tegelikult õpib. Oluline on ka digiõppemängude sisu sobilikkuse kriitiline hindamine, sest nooremad lapsed ei suuda veel seda ise teha. Lisaks tuleb jälgida, et digiõppemängudega ei liialdataks. Mida noorem on laps, seda rohkem vajab ta kogu keha arendavaid tegevusi ning otsekontakte täiskasvanute ja teiste lastega.
Aino Ugaste: Täiskasvanud peaksid üldse teadma, mis mänge laps mängib, kellega koos mängib, missugused on tema mänguvahendid.
Kuidas ülikool ALPA meeskonda aitas?
Elyna Heinmäe: Pakkusime juba loodud mängudele nii teoreetilist kui ka praktilist tagasisidet. Õppejõu ja õpetajana sain ALPA mänge õppesituatsioonides kasutada ja küsida sihtrühmalt tagasisidet ning seda ettevõttele edastada.
Maire Tuul: Loodan, et minu kommentaarid aitasid mängu arendajatel matemaatikatermineid korrektsemalt kasutada, järjekindlamalt didaktika põhiprintsiipidest lähtuda ning eri raskusastmega mänge luua. Kuna keegi ei ole ekspert kõikides valdkondades, siis loodan, et koostöös ekspertidega jõuab ettevõte paremini läbimõeldud lahendusteni.
Aino Ugaste: Sain projekti käigus pöörata tähelepanu mängude pedagoogilistele aspektidele, mängulisusele ning lapse arengu ja mängu seostele. Sain ka ise ALPA Kidsi meeskonnalt uusi huvitavaid teadmisi, nägin teooriate rakendumist praktilistes lahendustes, üliõpilaste kaasamist ALPA meeskonna töösse. Sellistes projektides osaledes saamegi luua teaduspõhiseid lähenemisi laste arengu toetamiseks.