Rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite olevikust ja tulevikust
2021. aastal pikendas haridus- ja noorteamet Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa testimisorganisatsioonidega koostöölepinguid järgmiseks viieks aastaks. 2023. aastal täitub kümme aastat rahvusvaheliste keeleeksamite kasutuselevõtust kohaliku eksamisüsteemi osana, seega on sobiv hetk teha vahekokkuvõtteid.
Rahvusvahelised võõrkeeleeksamid asendasid varasemaid vene, saksa ja prantsuse keele riigieksameid 2014. aastal (katsesessioonid toimusid kõigis kolmes keeles 2013. aastal paralleelselt riigieksamitega). Sellest ajast alates võivad õpilased sooritada nii inglise keele riigieksami kui rahvusvahelise keeleeksami ning pole oluline, kas nad on keelt õppinud koolis või iseseisvalt (keeltekoolis või välisriigis elades).
Kuidas on vene, saksa ja prantsuse keele rahvusvahelised keeleeksamid vastu võetud, millised on tendentsid ning missugused küsimused on tekkinud seoses tulevikuga?
Vene keel
Rahvusvaheliselt tunnustatud vene keele eksameid korraldab HARNO koostöös Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooliga Moskvas. Gümnaasiumi lõpuklassi õpilasel on võimalik sooritada vene keele rahvusvaheline tasemeeksam Тест по русскому языку как иностранному. I сертификационный уровень või Тест по русскому языку как иностранному. II сертификационный уровень. Eksamid vastavad keeleoskustasemetele B1 ja B2, koosnevad suulisest ja kirjalikust osast, sooritatakse kahel päeval. Eksaminandil tuleb lahendada sõnavara ja grammatika, lugemise, kuulamise, kirjutamise ja rääkimise ülesanded. Eksamite ülesanded ja hindamisjuhendid on koostanud Venemaa õppejõud. Kui õpilane saavutab eksamil nõutud taseme, väljastatakse talle rahvusvaheliselt tunnustatud keeletaseme tunnistus ehk Сертификат о прохождении государственного тестирования по русскому языку. Kui aga keeleoskustase jääb saavutamata, saab ta tõendi eksamitulemustega.
Aastatel 2014–2021 on rahvusvahelist vene keele eksamit sooritanud ligi 1900 õpilast. Eri aastate tulemuste võrdlus näitab, et B1-eksami sooritajatest jääb ligi pooltel eksamitulemus madalaks ja nõutav tase saavutamata. Seevastu B2-eksami valinud eksaminandid näitavad väga head keeleoskustaset ning saavad stabiilselt kõrge tulemuse.
Rahvusvahelise tunnistuse olemasolu võimaldab õppida Venemaa kõrgkoolides, sh üliõpilasvahetuse korras. Kui ТРКИ-1 ehk B1-keeleoskustaseme tunnistus on piisav Venemaa kõrgkoolidesse sisse astumiseks teatud tingimustel, siis ТРКИ-2 ehk B2-keeleoskustase võimaldab kõrgkoolides õppida ja lõputöid kaitsta bakalaureuse ja magistri õppekavadel.
Gümnaasiumilõpetajate huvi rahvusvahelise vene keele eksami vastu püsib stabiilsena (200–300), erandiks oli 2020. aasta eksam, mil oli ainult 100 sooritajat. COVID-19 pandeemia muutis rahvusvahelise võõrkeele eksami sooritamise vabatahtlikuks.
Saksa keel
Saksa keele eripäraks on võrdlemisi lai rahvusvaheliste eksamite valik. Alates aastast 2013 on eksamitel osalenud ligi 1500 õpilast. Saksa Liitvabariigi välismaise koolivõrgu keskuse (ZfA) ridadesse kuuluvate koolide õpilastel on võimalik osaleda Saksa I ja II astme keelediplomi eksamitel, Tallinna Saksa gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilastele on üldise kõrgkooliküpsuse eksamid ning kõikide teiste koolide õpilastel on võimalik osaleda HARNO ja Goethe Instituudi ning Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi koostöös korraldatavatel Goethe Zertifikat B1 ja Goethe Zertifikat B2 eksamitel. Õpilased saavad osaleda Goethe eksamitel lausa kaks korda, mis võimaldab gümnaasiumiastme alguses teha näiteks B1- ning hiljem ka B2-taseme eksami. Käesoleval aastal on esimest korda võimalik katseprojekti raames osaleda ka C1-taseme eksamil õpilastel, kes on oma teadmistega ületanud õppekavas ette nähtud taseme. Nimetatud eksamite puhul on võimalik saada eluaegse kehtivusega keelediplom.
Huvi saksa keele ja saksa keele eksamite vastu on viimase kümne aasta jooksul aina kasvanud. Üha enam tunnevad huvi ka põhikooliõpilased. Praegu on see võimalus vaid Saksa välismaise koolivõrgu koolidel DSD I eksami näol, kuid põhikooli lõpueksamina see siiski arvesse ei lähe. Tulenevalt riiklikust õppekavast tuleb õpilastel, kes antud eksamit põhikoolis sooritavad, teha põhikooli lõpus ikkagi riiklik valikeksam.
Suured kiidusõnad on ära teeninud Saksamaa suursaatkond ning Eestis tegutsevad Saksa partnervõrgustiku liikmed, kes iga päev tegelevad nii keele kui kultuuri arendamisega. Samuti saksa keele õpetajate selts ning kõik saksa keele õpetajad Eestis. Tänu nende sihikindlale tööle on õpilaste eksamitulemused erakordselt head. Õpetajate endagi huvi osaleda erialastel koolitustel on väga suur.
Prantsuse keel
HARNO korraldab rahvusvaheliselt tunnustatud ning eluaegse kehtivusega diplomit pakkuvaid prantsuse keele DELF- (Diplôme d’études en langue française) eksameid koostöös testimisorganisatsiooniga France Education international (FEI). Viimane vastutab eksamite sisulise poole eest, väljastab diplomeid ning koordineerib eksamikeskuste tööd. HARNO roll on korraldada sessioonide kohaliku eksamimeeskonna tööd ning planeerida ja viia läbi sessioone koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis.
DELF-eksamid on vene ja saksa keele vastavate testidega võrreldes mõneti erandlikud. Esiteks saab HARNO lisaks B1- või B2-taseme eksamitele pakkuda prantsuse keeles ka A1- ja A2-taseme eksameid. Ühtlasi on kõigi nelja taseme eksamitel võimalik osaleda ka noorematel keelehuvilistel (alates 12. eluaastast). Tänu sellele on võimalik jälgida õpilaste keeleoskuse järkjärgulist arengut ning prantsuse keelt B- või C-keelena õppijatel oma õpingutele ametlikku tagasisidet ja tunnustust saada.
Teistest rahvusvahelistest keeleeksamitest erinevad DELF-eksamid ka korralduse poolest, sõltudes suuresti kohaliku kogukonna panusest. Eksamid viiakse läbi koolides kohapeal. Juhtkonnal tuleb leida sobivad ruumid, õpetajatest läbiviijad ning sageli korraldada ümber kogu eksaminädala tunniplaan. Nii mõneski koolis, kus keelehuvilisi jagub kõigi nelja taseme eksamitele, eeldab see kogu kollektiivi mõistvat ja prantsuse keele õpet igati toetavat suhtumist. Ka hindajate meeskond koosneb vajaliku väljaõppe saanud kohalikest õpetajatest. Praeguseks on HARNO ja Prantsuse Instituudi koostöös toimunud koolitustel viis aastat kehtiva hindamisloa saanud üle saja õpetaja, kellest umbes 40 osalevad eksamite läbiviimises regulaarselt. Seega oleneb DELF-eksamite käekäik Eestis suuresti koolijuhtide ja õpetajate usaldusest ning motivatsioonist panustada.
DELF-eksamitel eduka osalemise eest on välja antud 3323 diplomit (A1-tasemel 894; A2-tasemel 1237; B1-tasemel 770; B2-tasemel 422). Rahvusvaheliselt tunnustatud B2-diplomiga on võimalik kandideerida frankofoonsete riikide ülikoolidesse, Tartu Ülikooli romanistika bakalaureuseõppesse ning prantsuse keele oskust nõudvatele töökohtadele Eestis ja mujal. Madalama taseme diplomid annavad tunnistust õpilase keelepagasi mitmekesisusest ning võimaldavad ülikoolis keeleõpingute jätkamiseks oma hetketaset lihtsalt tõendada. Sarnaselt saksa keelega on huvi prantsuse keele rahvusvaheliste eksamite vastu aasta-aastalt kasvanud (2016. aastal 428, 2021. aastal 590 osalejat).
Edasised sammud
Ehkki rahvusvaheliste eksamite populaarsuse kasv viitab sellele, et kohalik hariduskogukond on need üsna hästi omaks võtnud ning usaldab saadavat tagasisidet, tuleb lähiaastatel veelgi põhjalikumalt uurida eksamite mõju võõrkeelte õppimisele ja õpetamisele Eestis laiemalt. Kindlasti võiks analüüsida, kuidas on need mõjutanud õppe planeerimist või õpimotivatsiooni, ning kas ja mil määral on tänu kohapeal sooritatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitele kasvanud välisülikoolidesse õppima suundujate arv. Esimeste kohalikul tasandil välja töötatud ning 2021. a. sügisel läbi viidud e-tasemetöödega seoses huvitab meid tulevikuperspektiivis seegi, millised on välispartnerite plaanid ja prioriteedid seoses elektrooniliste testimisvõimaluste arendamisega. Seega tuleks ka edaspidi silmas pidada, et vaid rahvusvaheliste testimisorganisatsioonide tööle tuginedes ei kaoks kohalikud testimisteadmised ja -oskused ning et kasutusele võetud testid annaksid lisaks tunnustatud diplomile ka asja- ja ajakohast tagasisidet võõrkeelte õppimisele ja õpetamisele Eestis.