Saksa keele õpetamise võlu ja valu
Eesti saksa keele õpetajate seltsi tunnuslause on „Deutsch gehört zur Bildung“ (saksa keel kuulub hariduse juurde). Mõtet peavad saksa keele õpetajad oluliseks kas teadlikult või alateadlikult oma igapäevatöös ja püüavad selle iva viia ka õpilasteni. Argitoimetustes võib ju hakkama saada ainult inglise keele oskuse ja Google’i tõlkega, ent elu on õnneks mitmekesisem ja haridus laiem mõiste kui arvutiprogrammide põhifunktsioonide kasutamise oskus.
Milles peitub saksa keele õpetamise võlu? Eelkõige töö rahvusvahelises mõõtmes: enamik õppematerjale on pärit Saksamaalt või teistest saksakeelsetest riikidest, suur osa aja jooksul tekkinud tuttavatest elab ja toimetab Eestist eemal, enamik koolitusi toimub saksa keeles kas veebi vahendusel või siis saksakeelsetes riikides ja on olnud väga hea ainealase ja didaktilise sisuga, paljud isiklikult kohatud lektorid on rahvusvaheliselt hinnatud oma ala korüfeed.
Muidugi reisivad tänapäeva keeleõpetajad nii nagu kõik teisedki inimesed turistidena maailma eri paikades, ent hoopis teine tase on õpetatava keele kultuuriruumiga tutvuda asjatundlikult korraldatud Saksamaa ja Austria institutsioonide koolitustel. Need hõlmavad teatrietendusi, maailmakuulsaid kunstisaale, kultuurilisi ja ajaloolisi vaatamisväärsusi, telejaamade külastusi, aga ka ajakirjanduses ilmuvate materjalide analüüsi ja läbimõeldult korraldatud otsimisretki äärelinnades kohalikke intervjueerides, et panna kokku iseenda mosaiikpilt saksa keele ja kultuuri tahkudest.
Ehk peitubki saksa keele õpetamise suurim võlu töö mitmekesisuses. Paljud saksa keele õpetajad õpetavad olude sunnil ka mõnda teist võõrkeelt, sest koolides ei jätku inglise või vene keele õpetajaid. Enamik saksa keele õpetajaid kasutab juba ammu ja koostab ise veebipõhiseid õppematerjale, mistõttu oli meil distantsõppe jaoks piisav varu ülesandeid E-koolikotis ja suuremate Saksamaa õpikukirjastuste veebilehtedel. Saksa keele õpetamise suurim võlu seisneb aga keele praktilise kasutamise võimaluste otsimises ja leidmises kohalike ja rahvusvaheliste projektide, materjalide ja ettevõtmiste kaudu. Eestis on koole, kus toimusid juba ammu enne Erasmus+ programme õpilasvahetused Saksamaa koolidega, mis jätkuvad tänapäevani. Saksa keele õpetajad on osalenud vahetusprogrammides Austriaga, meie hulgas on aktiivseid eTwinningu projektides osalejaid, toimub arvukalt mitmesuguseid õpilasüritusi. On rõõm, kui tänu saksa keele oskusele avanevad õpilastele uksed ja tekivad põnevad võimalused.
Milles näeme aga valukohti? Eelkõige haridust juhtivate ja korraldavate inimeste suhtumises haridusse kui majanduslikult pidevat optimeerimist vajavasse eluvaldkonda. Muidugi on majanduslikult kasulikum õpetada suurtes gruppides ühesuguseid võõrkeeli valikuvõimalust pakkumata, ent kas see annab meile soovitud tulemuse? Huvitav on kohata aastatetagust arvamust, et võõrkeele õppimine piirdub vaid sõnade ja grammatikareeglite õppimisega, mille jaoks pole alati isegi õpetajat tarvis.
Ent tänapäeva keeleõpe on oskuspõhine. Loeb vaid see, mida keele kasutaja loetud või kuuldud tekstist aru saab ning mida ise öelda, ette kanda ja kirja panna suudab. Lisaks sõnadele ja keelereeglitele tuleb kasutada ka üleüldist tekstidest arusaamise oskust, omada piisavat silmaringi, väljendada enda mõtteid selgelt ja loogiliselt. See eeldab aga tundidepikkust harjutamist ja keele aktiivset kasutamist väikses rühmas, et iga üksiku õppija küsimus saaks vastuse ja põhjenduse, iga probleem lahenduse.
Võõrkeeleõpetajatena toetame suurema tähelepanu pööramist emakeele õpetamisele, sest see loob aluse keelte kui omaette süsteemide mõistmisele, enda arusaadavale väljendamisele ja juba kirjapandu või öeldu adekvaatsele mõistmisele, aga ka eri tõlgendusvõimalustest arusaamisele. Ilma selle kõigeta jääb nii Google’i tõlkemootorisse sisestatud tekst kui ka laulus või ajaleheartiklis väljendatu arusaamatuks ja keele kui suhtlusvahendi kasutamine taandub lindude omandatud inimkeelsete fraaside tasemele.