Saladused ja peidus olnud esemed kutsuvad TÜ muuseumisse kaugeid aegu avastama

Kuidas mõista kaugeid aegu ja neil elanud inimesi? Mis aitaks selgitada, arusaadavaks ja huvitavaks teha aastasadade või isegi -tuhandete taha jäävat ühiskonna- või riigikorraldust? Ajalooõpetuses on selleks kasutusel palju materjale ja meetodeid, kuid ometi on 21. sajandi klassiruumis tähendusi ja isiklikku suhet ajalooga keeruline luua. Huvi äratamisel ja emotsionaalse seose tugevdamisel tuleb appi näiteks vaheldust toov õpikeskkond linnaruumis ja muuseumis.

Keskaega rändamiseks sobivate mälupaikade puuduse üle Eestis oleks patt kurta. Nii maastikul, ehitistes (ning nende jäänustes) kui ka muuseumide kogudes leidub keskaja ainest pea kõikjal Eestis. Selle mõtestamisel ja koolitundidega seostamisel, olgu siis ajaloo, kunstiajaloo aga miks mitte ka teiste ainete raames, on omakorda abiks näitused ja muuseumiprogrammid. Värske näide sellest on Tartu toomkiriku saladuste kamber ja selle juurde kuuluv keskaja kiriku eri tahke avav programm. Osaleja aktiveeritakse poleemiliste küsimuste kaudu, kutsugem neid siis saladusteks. 

Kuidas näitlikustada aga vanaaja temaatikat oma koduses Eestis? Võib-olla tuleb see üllatusena, aga siingi on oma silmaga võimalik näha iidsete ja kaugete kultuuride olemust kandvaid esemeid. Milline on nende teekond Eestisse olnud, on teadmata, kuid esemete jõudmine muuseumisse on kultuurilembeste inimeste ja seltside teene. Mõned neist, nende hulgas kaks egiptuse inimese muumiat, on väljas Eesti ainsas antiikkultuurile pühendatud muuseumis – Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. 

Suurem osa on aga olnud peidus kogude sügavikus. Nüüd tuuakse valik vanaaja kultuuride esemetest vaatajate silme ette Tartu Ülikooli kunstimuuseumi uuel näitusel „Iidamast-aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad“. Eri kultuuride identiteeti kandvad esemed aitavad mõtestada teemasid olmest kirjakunsti ja rõivastuseni. Kui võtame näiteks toidunõud – olgu siis tegemist Kreeka või Jaapani vaasi, Rooma kausikese või Hiina teekarbiga –, kõnelevad need kõik ühelt poolt oma ajastu ja piirkonna toidukultuurist aga ka sellest, mis on inimeste eluolus olnud sarnast. Ühisosa, üldinimliku märkamine ja esiletoomine aitab omakorda ehitada sildu mitte ainult vanaaja kultuuride vahel, vaid ka tänapäevaga. 

Vahetud elamused, olgu selleks siis toomkirikus pihikambrisarnases ruumis ladinakeelsete palvete saatel mõtisklemine või ülikooli kunstimuuseumis 15 cm pikkuse täiskasvanud Hiina naise kinga oma silmaga uurimine, aitavad mõista, kui kirevad on olnud inimeste arusaamad elust, olust ja ilust läbi aegade. See ongi üks muuseumihariduse eesmärke ja soove – mitte niivõrd anda valmis vastuseid ja kinnistada fakte ajaloost, vaid ulatada õpetajatele abikäsi ajaloo mitmeperspektiivsuse mõistmiseks. 

Toomkiriku saladuste kamber

• Avati detsembris 2021 Tartu Ülikooli muuseumis, ajaloolises toomkirikus.
• Kutsub kaasa mõtlema keskaja kiriku rollide ja tähenduste üle.
• Mänguline keskkond tutvustab Toomemäega seotud legende ja vastuseta küsimusi.
• Keskaja kiriku ja inimese teemaline haridusprogramm sobib nii põhikoolile (5. ja 7. klass) kui ka gümnaasiumile (10.–11. klass).

Iidamast-aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad

• Avatud alates 21.04.2022 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis TÜ peahoones.
• Eesti muuseumide kogudest päevavalgele toodud vanaaja kultuure vahendavate esemete näitus.
• Vanaaja kultuurid Egiptusest Aasiani. 
• Vanaaja kultuuride haridusprogrammid sobivad nii põhikooli (5.–6. klass) kui ka gümnaasiumi ajaloo- ja kunstiajaloo tundide täienduseks.