Sel aastal muutub vastuvõtt arstiteaduse, proviisori ja hambaarstiteaduse õppesse
Sellest aastast muutuvad Tartu Ülikoolis arstiteaduse, proviisori ja hambaarstiteaduse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe sisseastumiskatsed. Muudatuse eesmärk on leida üles kõige motiveeritumad ja tugevamad õppurid.
Nendele erialadele kandideerimisel arvestatakse nüüd eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami, akadeemilise testi, kombineeritud keemia- ja füüsikaeksami ning sisseastumisintervjuu tulemust.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan Anti Kalda ütles, et vastuvõtukorra muudatuste üks siht on parandada uute üliõpilaste keemia- ja füüsikateadmisi. „See aitab vähendada ülikooli õppekavades gümnaasiumiastme keemia- ja füüsikateemade kordamist ning võimaldab rohkem pühenduda õppekavaspetsiifilistele ainetele,“ lausus ta.
Kalda lisas, et igal aastal katkestab õpingud hulk üliõpilasi, kes avastavad, et on valinud vale eriala. „Et vähendada esimesel õppeaastal väljalangust, on uues vastuvõtukorras sisseastumisintervjuu. Intervjuu eesmärk on leida motiveeritud ja teadliku valiku teinud üliõpilased. Samuti hinnatakse nende suhtlemis- ja eesti keele oskust.“
Anti Kalda soovitab sisseastujatel hoolikalt tutvuda ülikooli kodulehel olevate vastuvõtutingimustega. Samuti tuleks põhjalikult meelde tuletada gümnaasiumi- ja põhikooliastme keemia- ja füüsikateemad. „Õpingud Tartu Ülikooli arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori erialal on pingelised, need kestavad viis-kuus aastat. Oluline on tutvuda õppekavadega ja teha kaalutletud otsus.“
Varem moodustati üliõpilaskandidaatidest pingerida laia matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemuste põhjal. Kandidaadid, kes polnud gümnaasiumis läbinud laia matemaatikat, said teha bioloogia või keemia sisseastumiskatse.
Arstiteaduse erialale võetakse vastu 180, proviisori erialale 40 ja hambaarstiteaduse erialale 34 üliõpilast. Arstiteadus oli mullu Tartu Ülikoolis taas kõige populaarsem eriala, kuhu esitati 685 avaldust.
Täpsem info sisseastumiskatsete kohta on Tartu Ülikooli kodulehel.
Väga oluline uuendus! Paljud erialad võiksid ikka samal moel kandidaate valida. Viimaste aastate jooksul on sisseastujate seas palju neid, kes suvaliselt lävendist juhinduvad ja “lihtsalt kõrgharidust omandama hakkavad”. Ressursi raiskamine! Ja motiveeritud, aga riigieksamitel vähem skoorinud kandidaatide võimalused paranevad.
TARK asi muidugi,
aga nii oleme liikumas tagasi aastakümnete tagusesse aega (õnneks heas mõttes! … Hm!). Kuna ÕPETUSE TASE üldhariduskoolides on järjest langenud, siis muud üle ei jäägi! Just eile teatas Läti HM, et Lätis on käivitatud nn riigieksamite NÕUETE karmistamine-suurendamine – tõus ca 5% igal järgneval aastal! Soomlastelgi mure matemaatiliste teadmiste jätkuva languse pärast.
Karta on, et seni kui kool on õhinapõhine ja lõtv suhtlemiskoht, kus lapsed ei puutu kokku tõsise VAIMSE ning füüsilise tööga, jätkub allakäik. Kuuleme vaid hädaldamisi noorte ärevushäiretest-stressist, sest ÜKSKORD tuleb ju RASKUSTEGA (mida kogu aeg püütud vältida) ikka kokku puutuda, aga siis on juba hilja – arengupsühholoogia. Ma ei kadesta meie kõrgkoolide õppejõude … Ja mis saab kogu rahvuskultuurist-?