Suursaadik piilus Järve kooli imedemaailma

28. jaan. 2022 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit
Vasakult: Kohtla-Järve linnavalitsuse haridusspetsialistid Anna Antson ja Olga Golovatšjova, haridus-ja kultuuri-teenistuse abilinnapea Kristiine Agu, MTÜ Diplomatic Relations Projecti juht Helen Uus, Iirimaa suursaadik proua Frances Kiernan, Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael ja sotsiaalteenistuse abilinnapea Evelyn Danilov. Fotod: erakogu

Kohtla-Järve Järve kool on võõrustanud käimasoleval õppeaastal kahe välisriigi suursaadikut. Hiljuti võttis pika ja libeda tee Tallinnast Ida-Virumaale ette Iirimaa suursaadik Frances Kiernan, kes tutvus nii kooli kui selle õpilastega. Sügisel väisas kooli Läti suursaadik Raimonds Jansons.

Suursaadikute visiit kooli ja kohtumised õpilastega on korraldanud MTÜ Diplomatic Relations Projecti algataja Helen Uus, kelle eestvedamisel on külastanud välisdiplomaadid Eesti koole alates 2016. aastast.  

18. jaanuaril võttis Iirimaa suursaadikut vastu 70 õpilast vanuses 14–16. Kohal oli ka Kohtla-Järve linnavalitsuse uus koosseis eesotsas linnapea Toomas Naelaga. 

Haridus- ja kultuuriteenistuse abilinnapea Kristiine Agu sõnul annavad välisriikide suursaadikute visiidid Kohtla-Järvele koolinoortele erakordse võimaluse suhelda vahetult tipp-poliitikutega. Noored saavad sõnumi, et nende potentsiaali hinnatakse ja nendesse usutakse, noori vajatakse ja kaasatakse linna edasisse arengusse.

„Kohtla-Järve on Eesti lahutamatu osa, kus elab palju noori, kes tunnevad ennast Eesti riigi kodanikena ning tahavad aktiivselt osaleda riigi elus,“ lausus abilinnapea, kelle sõnul on linna koolide prioriteet nii emakeele kui ka eesti ja võõrkeele kvaliteetne õpetamine, et põhikooli lõpetanud noor saaks rohkem valikuvõimalusi oma haridustee jätkamiseks.

Linna ja regiooni spetsiifikast tulenevalt on üks tõsisemaid väljakutseid konkurentsivõimelise hariduse tagamine muu emakeelega noortele. Kristiine Agu sõnul on Kohtla-Järvel suurenenud viimastel aastatel muu emakeelega õpilaste arv, kelle vanemad valivad õppimiseks eesti õppekeelega kooli. Nii Kohtla-Järve linnavalitsus, linna üldhariduskoolid kui ka Kohtla-Järve gümnaasium on huvitatud, et linna vene põhikoolide lõpetajate eesti keele oskus paraneks ja nad saaksid parima eestikeelse keskhariduse.

Linna hariduse suuremad väljakutsed sarnanevad praegu paljuski teiste Eesti koolide väljakutsetega: vananev õpetajaskond, uute ja noorte õpetajate ja tugispetsialistide nappus, õpilaste ja õpetajate turvalisuse tagamine COVID-19 leviku ajal ning koolide ning lasteaedade avatuna hoidmine. 

Iirimaa suursaadik Frances Kiernan: „Teadsin, et Kohtla-Järve on suhteliselt lühiksese ajalooga ja etniliselt mitmekesise rahvastikuga linn, mille põlevkivil põhineval tööstusel on suur osa Eesti ökoloogilisest jalajäljest. Nägin selles sarnasust Iirimaaga, praegu on Iirimaa kujunenud Euroopa Liidu üheks mitmekesisema rahvastikuga maaks: 17 protsenti rahvastikust on sündinud mujal riikides ning nendel, kes on valinud Iirimaa oma koduks – nende seas umbes 3000 eestlast –, on oluline osa Iirimaa arengus. Teine kahe maa ühine väljakutse on üleminek kliimaneutraalsele majandusele.

Eesti koolide külastamine on nagu läbi akna imedemaailma piilumine. Noored on avatud suhtumisega, entusiastlikud ja loomult uudishimulikud.“ 

Läti suursaadik Raimonds Jansons: „Tean, et Kohtla-Järvel elab palju vene emakeelega inimesi. Tean ka seda, et Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa tervikuna on Eesti majanduse ja arengu jaoks oluline piirkond. Eesti ja kogu Baltikumi tööstuse ajalugu jutustab meile palju inimeste pürgimustest, eluolust ja väljakutsetest, mis seisid nii riigi majanduse kui isikliku elujärje parandamise ees. 

Linna viimase aja areng, eesmärk meelitada sinna ettevõtlust ja parandada keskkonnaolusid, et muuta seda ahvatlevamaks elukeskkonnaks, avaldab tõesti muljet.

Noortele ütlen julgelt, et neil on mitmesuguseid õppimis- ja arenemisvõimalusi, millele aitab kaasa tehnoloogia areng. Paljud infotehnoloogiaettevõtted on Baltikumi turul kanda kinnitanud ja neid tekib kindlasti juurde.“ 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!