Tehnoloogiaettevõtted päästavad koolid eelmise sajandi juhtimiskultuurist
Äsja lõppenud haridusjuhtide praktikaprogramm tõi tehnoloogiaettevõttesse Fortumo praktikale Tartu Kristjan Jaak Petersoni kooli direktori Merike Kaste.
Fortumos omandas Merike Kaste teadmisi nüüdisaegse ettevõtte tööprotsessidest, juhtimisest ja töökultuurist. Järgnevalt jagavad praktikaprogrammis osalejad oma mõtteid sellest, kuidas viia muutusi ellu koolides, kus süsteemid on samasugustena püsinud pea aastakümneid.
Programmis osalenud Fortumo personalijuhi Signe Virolaineni sõnul kasutavad paljud tehnoloogiaettevõtted oma igapäevatöös eesmärgistamist ja tulemusraamistikku, mida saab edukalt rakendada ka avalikus sektoris, sealhulgas koolides. „Fortumos on tööprotsessid üles ehitatud tulemuslikkusele, selle mõõtmisele ning töötajate motiveerimisele. Koolide puhul on põhiküsimus, kuidas toetada töökultuuri iganenud koolisüsteemi raamistikus. Kuidas hoida õpetajaid ja õpilasi õnnelikuna ning tekitada neis uudishimu, elevust ja innovatsiooni?“ tõstatab personalijuht küsimuse. Ka koolijuht Merike Kaste nõustub, et haridusasutustes on vaja midagi ette võtta, et nii õpilasi kui ka töötajaid rohkem hoida ja tunnustada ning innustada nende koostööd.
Eesmärgistamine kui tulemuslikkuse võti
Fortumos viiakse ettevõtte strateegia ellu OKR (Objectives and Key Results) metoodikaga, mida on aastakümneid kasutanud teiste tehnoloogiaettevõtete seas näiteks Intel, Google jpt. „OKR-i puhul tuleb kõigepealt sõnastada eesmärk ning seejärel tulem, mis vastab küsimusele „Kuidas saame aru, et me kohal oleme?“,“ räägib Fortumo personalijuht. „Sellist mõtlemist saab rakendada ükskõik millises ettevõttes ja institutsioonis, kaasa arvatud koolis,“ lisab ta.
Koolidirektori Merike Kaste kogemus näitas, et õppeasutuse ja Fortumo suurim erinevus oligi eesmärgistatud mõõdikute seadmine: „Iduettevõtete töötajad teavad hästi, kuhu nad jõudma peavad ja milliseid tulemusi neilt oodatakse: eesmärke vaadatakse pidevalt üle, vajadusel korrigeeritakse või isegi tühistatakse, sest pole mõtet panna ressurssi projekti, mis ei tööta.“ Koolijuhi sõnul on eesmärkide seadmine üks põhilistest muudatustest, mida on vaja koolides ellu viia: „Õpetajatega tuleb teha tööd, et nad eesmärgistaksid oma aine õpetamist. Samuti peavad õpilased teadma, mis on kursuse eesmärk, millised on tulemusnäitajad, ja saama aru, millal nad on eesmärgi täitnud.“
Õpetaja töö pole piisavalt väärtustatud
OECD 2018. aasta rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuring näitas, et ainult 27% Eesti põhikooliõpetajatest on nõus väitega, et õpetajaametit hinnatakse ühiskonnas (Soomes seevastu 58%). Ka avalik sektor tööandjana ei ole tänapäeva tudengite seas kuigi populaarne: Instar EBC 2021. aasta tudengite uuringu andmetel eelistab kõigest 22% tudengitest avalikus sektoris töötamist.
Koolijuhi Merike Kaste sõnul ei tunne õpetajad ise, et nende töö oleks väärtustatud, ja koolijuht leiab, et koolides on vaja töötajaid paremini motiveerida ja toetada. „Koolides tehakse küll palju tööd inimestega, kuid Fortumos oli tase hoopis teine: töötajatel hoitakse eesmärke silme ees, vaadatakse, kes kuhu jõudnud on ja millist abi vajab. Samuti on selged arengueesmärgid, panustatakse töötaja karjääri edendamisse ning aidatakse uutel töötajatel tulemuslikult ettevõtte eesmärkidesse sisse elada,“ kirjeldab koolijuht tööprotsesse tehnoloogiaettevõttes.
Kaste tunnistab, et koolis võtab nende muudatuste ellukutsumine paratamatult kauem aega, sest koolisüsteem toetub pikematele perioodidele. Samas leiab koolijuht, et soovi korral on kõik võimalik. „Kui meeskond mõistab, et muudatuse tulemusena muutub midagi paremaks, siis tullakse sellega kaasa ning viiakse koos ellu. Viibisin praktikal selle aasta veebruarist aprillini ja sügisest said koolis alguse mitmed uuendused: uute töötajate sisseelamisplaan, tiimide eesmärgistatud juhtimine, üksühele vestlused jne,“ selgitas koolijuht.
Muutuste juhtimine algab rohujuure tasandilt
Heateo haridusfond, kes haridusjuhtide praktikaprogrammi ellu kutsus, on uue põlvkonna tehnoloogiaettevõtjate asutatud filantroopiafond, mille eesmärk on aidata lahendada Eesti hariduse suurimaid sõlmküsimusi.
Merike Kaste nendib, et maailm muutub praegu väga kiiresti, kuid samal ajal on koolielu kõige konservatiivsem valdkond, sest õpetamisstrateegiad, -süsteemid ning õpetamise aeg ja koht on püsinud aastakümneid samasugustena. „Innovatsioon tähendab kooli kontekstis seda, kui kool püüab muutustega kaasas käia: viib oma igapäevategevustesse sisse muutused, mille tulemusena tehakse oma põhitööd ‒- õpilase arengu toetamist ‒ paremini,“ lisab ta.
Fortumo personalijuhi Signe Virolaineni sõnul võimaldavad sellised programmid ettevõtetel omalt poolt haridusvaldkonda panustada, kuid pikaajaliste muutuste juhtimiseks peavad ettevõtted sekkuma juba varakult. „Arvestades kiiresti muutuvat maailma ja tehnoloogiaid, peab kool olema tööandjale partner, kes aitab kujundada tulevikku vastavalt vajadustele,“ räägib personalijuht.
Ta lisab, et järjest vähemaks muutub inimeste hulk, kes käivad tööl vaid palga pärast, ning olulisem on väärtuspõhine töökoht, mis on kooskõlas töötaja maailmavaate ja väärtustega. „Eesmärkide seadmine tulemuste saavutamiseks on oluline ka koolis, sest see aitab lapsel mõista, kuhu „igavad“ koolitükid teda edasi aitavad,“ räägib personalijuht ja rõhutab, et lisaks eesmärkidele ja tulemustele on oluline väärtustada inimest, „Igasuguste muudatuste protsessides tuleb inimesi toetada nii, et protsess oleks selge ja muutuste vajalikkus arusaadav. Samal ajal vastutab tööandja selle eest, et inimene selles protsessis oleks õnnelik ja mõistaks pikemaajalist eesmärki.“
Head UUT AASTAT, kolleegid!
Sellest rikkalikult moesõnade ja -lausetega tekstist võib välja lugeda, et lähiaastatelgi jätkub KOOLI ALLAKÄIK. Kool pole saapavabrik, kus töölisel “toode” silme ees … Kordan lõputult – koolijuht on eelkõige keerulist PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILIST protsessi läbiviiva õpetajaskonna VAIMNE JUHT.
Jutud järjest algavatest UUENDUSTEST KOOLIS näitavad vaid asjatundmatust – inimene (ka laps) ei muutu psüühilise olendina isegi TUHANDETE aastatega. Tema ARENDAMINE on looduspärane ja jääbki selleks. Tänasest tehnoloogiast on LAPSE arendamisel vähe abi (Vt ka loeng näitlikustamise psühholoogiast internetis). Samas märkan, et enamus koolijuhte ei tunne isegi mõiste PEDAGOOGIKA sisulist tähendust … Alustagem sealt!
Või mida tähendab väärtuspõhine töökoht ja õpetajatöö väärtustamine? Paljad SÕNAD! Maailma kogemus näitab, et küsimus pole üldse isegi PALGAS …