Uus alushariduse ja lapsehoiuseadus on tulekul
Paar päeva enne aastavahetust jõudis teisele avalikule kooskõlastusringile uue alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõu. Esimesel kooskõlastusringil tehti muudatusettepanekuid üle 200.
Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass, millised on praegu kehtiva seadusega võrreldes olulisemad muudatused?
Muudatusi ja täiendusi on üksjagu. Oleme muutnud lastehoiud haridussüsteemi osaks, täpsustanud lasteaiakoha taotlemise tingimusi, võtnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on igas rühmas vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga töötav õpetaja, muutnud tugiteenuste osutamise korraldust, tõstnud lasteaiadirektori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuet ja kehtestanud esmakordselt kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele.
Mis lasteaiakoha taotlemise puhul muutub?
Põhimõtet, et kohalikud omavalitsused peavad vanema soovil tagama kõigile 1,5–7-aastasele lastele lasteaiakoha, eelnõuga ei muudeta. Et arvestada senisest enam vanemate ja laste vajadustega ning tagada alushariduse parem kättesaadavus, kehtestab eelnõu korra, mille kohaselt esitab vanem lasteaiakoha saamiseks taotluse. Omavalitsus peab selle kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest lahendama ehk andma vanemale teada, kas tema soovitud lasteaias ning märgitud ajal on kohta pakkuda. Kui soovitud lasteaias kohta ei ole, peab KOV tegema vanemale teise pakkumise, tagades munitsipaallasteaia koha puudumisel lapsele koha lastehoius või eralasteaias. Lasteaiakohtade suure nõudluse leevendamiseks annab eelnõu KOV-idele soovituse ja loob eeldused ehitada üles hästi toimiv ja kohalikele vajadustele vastav lasteaiavõrk koostöös piirkonnas tegutsevate eralasteaedade ja lastehoidudega.
Kuuldavasti muutuvad ka rühma liigid?
Jah, seaduseelnõus on kaotatud diagnoosipõhised rühmade määratlused. Kaasava hariduse põhimõttest lähtuvalt on vaja igale lapsele tagada vajalikud arengutingimused. Oleme ühtlustanud tugiteenuste osutamise korda PGS-is sätestatud süsteemiga ning tugiteenuste määratlemise aluseks on ka alushariduses edaspidi üldine, tõhustatud ja eritugi. Eelnõu kohaselt on koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võimalik moodustada väiksemaid rühmasid tõhustatud ja erituge vajavatele lastele. Tõhustatud tuge vajavate laste rühma suurus on kuni 12, erituge vajavate laste puhul kuni kuus last. Täiendavalt kehtestatakse eelnõuga lasteaias ka HEV-koordinaatori ametikoht.
Kas tugispetsialistid peavad olema lasteaias kohapeal?
Oluline on, et teenus on lapsele kättesaadav ja laps saaks talle vajalikke tugiteenuseid lasteaias. Tugiteenuste osutamise kohustust eelnõuga ei muudeta, vaid luuakse eeldused teenuse ümberkorraldamiseks. Näiteks võib KOV tugiteenuseid pakkuda ka esmatasandi tugiteenuste keskuse kaudu.
Oluline muudatus on, et seaduse jõustumisel laieneb alushariduse tugispetsialistidele võimalus taotleda tugispetsialistide lähtetoetust. Teame praegu, et tänu PGS-i 2018. aasta muudatusele, mille kohaselt lähtetoetuse saamise õigus koolide tugispetsialistidele laienes, on tugispetsialistide arv koolides kasvanud 40%. Samal perioodil on lasteaia tugispetsialistide arv suurenenud 12%. Loodame sarnast positiivset mõju näha ka alushariduse valdkonnas. Täiendavalt oleme suurendanud tugispetsialistide õppekohtade arvu ülikoolis, et kasvuvajadust katta.
On eesti õppekeelega lasteaedu, kus muukeelsete laste osakaal rühmas on väga suur. Kas keeleline erivajadus võiks samuti olla erivajadusena määratletud, et neil lastel oleks võimalus käia väiksemas rühmas ja tuge saada?
Seaduseelnõu teist emakeelt erivajadusena ei käsita. Kui lapsel tekib raskusi keele omandamisel või ta ei ole omandanud kõnelemis- ja eneseväljendusoskust ka emakeeles, on kahtlemata vaja teda toetada ning vajadusel talle tugiteenuseid tagada. Abita ei tohi jääda ükski laps.
Seaduseelnõu kohaselt on lasteaia õppekeel alates kolmandast eluaastast eesti keel ja aastaks 2027 peab igas rühmas olema vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Eestikeelne haridus on riigis tervikuna prioriteet, valmimas on eestikeelse hariduse tegevuskava.
Kui paljudes vene õppekeelega rühmades ei ole eesti keele õpetajat?
Hariduse infosüsteemi andmetel oli 2020/2021. õppeaastal lasteaedades 3071 3–7-aastaste laste rühma, millest 411-s on kehtestatud vene õppekeel (15 neist eralasteaedades). Munitsipaallasteaedades oli kokku 396 vene õppekeelega rühma, millest 153 on riikliku katseprojekti „Professionaalne eesti keele õpetaja vene õppekeelega rühmas“ abiga värvanud eestikeelse õpetaja, kes toetab laste eesti keele oskuste omandamist nii õppe- ja kasvatustegevustes kui ka igapäevatoimingutes. Eestikeelse õpetaja ametikohta ei ole loodud 243 rühmas, kuid neis rühmades vastab 319 õpetaja eesti keele oskus C1-tasemele või nad on omandanud tasemehariduse eesti keeles. Neile rühmadele jäetakse viieaastane üleminekuaeg eestikeelse õpetaja ametikoha loomiseks.
Millised põhimõtted on edaspidi rühmade moodustamise aluseks?
Rühmade moodustamisel on oluline võtta arvesse eelnõus sätestatud õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvu, tugiteenuste osutamise vajadust ning kooskõla lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Rühmad peavad olema moodustatud laste vajadustest ja heaolust lähtuvalt. Täiendavalt sätestab eelnõu rühma täitumuse piirarvud: 1,5–3-aastaste rühmas võib olla kuni 16, 3–7-aastaste rühmas kuni 22 ning 1,5–7-aastaste rühmas kuni 20 last. Kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus võimaldab hoolekogu ettepanekul laste arvu aiarühmas tõsta kuni 24 lapseni, eelnõus sätestatud piirarv 3–7-aastaste laste rühmas on seega kahe lapse võrra väiksem.
Milliseid omavalitsusi see muudatus kõige rohkem puudutab?
Ennekõike neid, kus nõudlus lasteaiakohtade järele on väga suur. EHIS-e 2020. aasta andmetel ületab laste keskmine arv rühmas eelnõus sätestatud piirmäära Tallinnas, Maardus, Lääneranna ja Tartu vallas. Muudatuse mõju oleks kõige suurem Tallinnas, kus nimetatud vanuserühmasid on hinnanguliselt 627. Muudatuse mõjusid aitab minimeerida asjaolu, et käesolevas eelnõus sätestatu ei kehti tagasiulatuvalt. Uuest regulatsioonist tuleb rühmade moodustamisel juhinduda alates seaduse jõustumisest.
Mis saab lastehoidudest?
Eelnõus oleme defineerinud, mida lastehoid alushariduse ja lapsehoiuseaduse kontekstis tähendab, öeldes, et lastehoid on asutus, mis toetab lapse seadusliku esindaja (vanema) toimetulekut või töötamist ning kus tagatakse 1,5–3-aastaste laste hooldamine, turvalisus ja üldoskuste arengu toetamine. Vanema nõusolekul võib KOV asendada munitsipaallasteaia koha kohaga lastehoius 1,5–3-aastasele lapsele. Alates kolmandast eluaastast peab lapsele olema tagatud võimalus omandada alusharidust alushariduse riikliku õppekava alusel lasteaias.
Lastehoiud liidetakse alushariduse ja lapsehoiuseaduse jõustumisel haridussüsteemi ning neid käsitletakse edaspidi haridusasutustena. Eelnõu kohaselt on lastehoidudel edaspidi kohustus toetada alushariduse riikliku õppekava alusel 1,5–3-aastaste laste üldoskuste arengut. Selleks peab lastehoiu pidaja koostama tegevuskava. Muid täiendavaid muudatusi eelnõuga ei kehtestata.
Kas ja kuidas muutuvad töötajate kvalifikatsiooninõuded?
Lasteaedade juhtidele ja õppejuhtidele hakkab kehtima magistrihariduse nõue. EHIS-e andmetel oli 2021. aasta 10. novembri seisuga magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon 67%-l lasteaiadirektoritest. Seega peaks 33% direktoritest 2027. a 1. septembriks oma kvalifikatsiooni tõstma. Õpetajatest on rakenduskõrgharidus, bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon 51%-l. Keskmiselt 16% õpetajatest ei vasta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Neist suurem osa sobib tänu oma haridus- ja töökogemusele töötama lasteaias abiõpetajana.
Abiõpetaja ametikoht on lasteaias uus. Millised on tema kvalifikatsiooninõuded ja tööülesanded?
Abiõpetaja on eelnõu järgi õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja, kellel on rühmas õpetajat abistav roll. Abiõpetaja toetab õpetajat tegevustes lastega ning panustab õpetaja juhendamisel õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisse. Esmakordselt kehtestame seadusega ka abiõpetaja kvalifikatsiooninõude, milleks on keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogiline kompetentsus.
Lasteaedade töökorraldus erineb ja õpetajat abistavad töötajad kannavad eri ametinimetusi, nt õpetaja abi või assistent. Eelnõu kohaselt saavad neist edaspidi abiõpetajad, mis eeldab ka nende töö ümbermõtestamist. Eelnõu seab prioriteediks lapse arengu toetamise rühmas efektiivse töökorralduse kaudu.
Uus seadus ei sätesta enam miinimumkoosseisu. Kas see tähendab, et muusika- ja liikumisõpetaja ametikohad võivad lasteaiast kaduda?
Miinimumkoosseisu sarnaselt praegu kehtiva seadusega tõepoolest ei sätestata ning määrus, mis miinimumkoosseisu reguleerib, muutub eelnõu jõustumisel kehtetuks. Eelnõu kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad lasteaias direktor, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Muusika- ja liikumisõpetaja ametikohtade kadumist alushariduse seaduse eelnõuga ei kavandata. Lasteaia pidaja kohustus on tagada, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, kindlustamaks riiklikus õppekavas sätestatud valdkondades, sh muusikas ja liikumises, lapse arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Muusika- ja liikumisõpetaja ametikoht ei ole tulevikus lasteaias senisest vähem tähtis, kuid nende valdkondade tegevuste kavandamine ja läbiviimine on senisest oluliselt paindlikum.
Õpetajate jaoks on oluline ka palgateema. Kas lasteaiaõpetaja töötasu jääb endiselt seotuks kooliõpetaja töötasu alammääraga?
Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks on omavalitsustele makstud riigi toetust alates 2017. aasta septembrist. Vastavalt riigieelarve strateegiale jätkub see programm üldhariduskooli õpetaja töötasu tõstmisega samas tempos 2025. aastani. 2021. a oli lasteaiaõpetajate palga alammäär riigi toetusmeetme ja omavalitsuste panustamise tulemusena kõigis kohalikes omavalitsustes vähemalt 1184 eurot ning magistritasemel ja -kraadiga õpetajal 1315 eurot.
2022. a eraldatakse koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust juhul, kui KOV-i otsusel on lasteaiaõpetaja töötasu alammäär vähemalt 90% ning magistrikraadi või sellega võrdsustatud tasemega õpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, mis on 2022. aastal 1412 eurot. KOV peab esitama andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta HTM-ile hiljemalt 2022. aasta 30. jaanuariks.
Milline on tulevikus abiõpetajate töötasu?
Nii õpetajate kui ka õpetajat abistavate töötajate palga alammäära kehtestamine on omavalitsuse pädevuses. Paljud omavalitsused on õpetajat abistavate töötajate palga alammäära sidunud lasteaiaõpetajate töötasu alammääraga.
Seaduses on jäetud palju küsimusi omavalitsuse otsustada. Kuna omavalitsuste võimekus on erinev, kas ei või juhtuda, et käärid teenuste tagamise ja alushariduse kvaliteedi osas piirkonniti kasvavad?
Alushariduse korraldamine ja kättesaadavus on seaduse järgi ka praegu omavalitsuse kohustus ning pädevus. Loodetavasti on alusharidus kõigi omavalitsuste jaoks prioriteet, kuna kvaliteetne alusharidus tagab lapsele eduka toimetuleku koolis.
Riik toetab KOV-e riigieelarvelise toetusega, et viidatud piirkondlikke erisusi vähendada. Toetust eraldatakse õpetajate ja juhtide täienduskoolituseks (sh abiõpetajate täienduskoolituseks), eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Täiendavalt võib õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste tagamiseks.
Mis ajani saab eelnõule muudatusettepanekuid teha ja millal seadus jõustub?
Ettepanekuid saab esitada 21. jaanuarini ning alushariduse ja lapsehoiuseadus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2022.
KÜSIMUS JA VASTUS
Milliste kavandatavate muudatustega olete rahul, millistega mitte?
Heda Kala, Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimees:
Muudatusi võib vaadata eri vaatenurgast. Üks juhtide jaoks oluline muudatus on seotud ametikohtadega. On omavalitsusi, kus lasteaiajuhid kardavad, et seoses miinimumkoosseisu kaotamisega hakatakse kärpima töötajate koosseise või koormusi. Kõige ärevamad on muusika- ja liikumisõpetajad, samuti õppealajuhatajad, kelle ametikohta seadus enam ette ei näe.
Samas ei ole praegu kehtiv miinimumkoosseis enam ammu sisuliselt toimiv dokument. Sellest ei ole võimalik lähtuda lasteaedades, kus on põhjendatult erinevatele töömudelitele üle mindud. Kui otsus üks või teine ametikoht ära kaotada või seda muuta tuleneb asutuse enda arenguvajadusest, on mistahes ranged reeglid pärssivad. Kui seda dikteerib omavalitsus üksnes kokkuhoiu kaalutlustest lähtuvalt, on lugu teine.
Juhtide ühenduse peamine murekoht ongi, et ei piirataks lasteaiajuhi vastutust ehk õigust otsustada. Seaduseelnõuga on väga palju otsustusõigust läinud omavalitsusele, mis on ühelt poolt õige, sest õppe-kasvatustööks tingimuste loomine ongi omavalitsuse pädevus. On oluline, et nende otsuste tulemusena ei kannataks asutuse sisuline tegevus.
Teine tähtis teema on erivajadusega laste kaasamine, erirühmade moodustamine ja rahastamine. Uue seaduse rakendamine eeldab omavalitsusjuhtidelt lasteaia sisulise töö väga põhjalikku tundmist ja asutuse toetamist. Seaduses on selgelt öeldud, et igale lapsele tuleb tagada arengut toetav keskkond ning rõhutatud lapsevanema, lasteasutuse ja selle pidaja jagatud vastutust. Siinkohal on eriti oluline omavalitsuse haridusametnike pädevus koos lasteaiajuhiga hinnata, kas rühmades on erituge vajavaid lapsi, milline on rühma mõistlik suurus ning kuidas lapsi ja peresid toetada.
Lasteaedade juhid on probleemina välja toonud, et kõigis omavalitsustes ei pruugi olla piisavalt haridusvaldkonna alast pädevust, rääkimata pädevusest alushariduse valdkonnas ja soovist süveneda lasteasutuse töösse. Selle tagajärg on, et erivajadusega lapsed on tavarühmas sageli ilma igasuguse toeta.
Kolmas tähtis punkt on kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tagamine. 2027. aastaks peavad kõik lasteaiajuhid ja õppejuhid olema magistriharidusega ning abiõpetajad lapsehoidja kutsega või läbinud vastava kursuse. Seaduseelnõust paraku ei selgu, kuidas neid pädevusi hinnatakse ja kas on tagatud riigi toetus õpetajakoolitajate õppekohtade juurdeloomiseks. Kuna magistriõpe kestab kaks aastat ja kohti on vähe, teeme ettepaneku luua juhtidele võimalus omandada aastase õppega mikrokraad. Samuti tagada edasiõppimise võimalus rakenduskõrgharidusega töötajatele.
Kuna seaduse rakendamisega seoses on tekkinud palju tehnilisi küsimusi, on juhtide ühendusel kavas aidata seaduse rakendamisele kaasa, korraldades piirkondades juhtide aruteluringe. Alushariduse juhtide üldkogu seminar seaduse rakendamise teemal on planeeritud juunisse.
Evelin Sarapuu, Eesti lasteaednike liidu juht:
Eesti haridus liigub kaasava hariduse ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise poole, mille laiem eesmärk on tõsta alushariduse kvaliteeti. Enam keskendutakse varajasele märkamisele, sh andekate toetamisele. Samuti peab HTM oma tegevuse prioriteetideks laste ja õpetajate vaimse tervise toetamist. Eelnevale toetudes ei näe lasteaednike liit oodatavat alushariduse kvaliteedi tõusu, kuna eelnõusse on kavandatud laste arvu suurenemine rühmas. Praegu kehtivas seaduses on laste piirarv 3–7-aastaste laste rühmas 20. Erandkorras võib KOV suurendada laste arvu nelja võrra lasteaia hoolekogu nõusolekul. Praktika näitab, et eriti suuremates omavalitsustes on erandkord muudetud tavapraktikaks, kus aiarühmades on 24 last. ELAL on seisukohal, et aiarühmade suurus peab jääma maksimaalselt 20 lapse juurde ning erandkorras rühmade suurendamise võimalus kaduma. Uue seaduseelnõuga on sätestatud lasteaiarühma piirmääraks 22 last. Ehkki hoolekogul pole enam võimalust rühma erandkorras suurendada, muutuvad rühmad suuremaks kui praegu. Ka teiste rühmaliikide osas soovime, et laste arv rühmades jääks selliseks, nagu praeguses seaduses on, ning kaoks võimalus rühma suurendada.
Algne soov oli muuta rühmad väiksemaks, et oleks võimalik laste probleeme varakult märgata, neid kaasata, pühendada rohkem tähelepanu andekatele lastele. Tähtis on tagada psühhosotsiaalselt mõistlik grupi suurus mitte ainult laste, vaid ka õpetajate jaoks, et nad läbi ei põleks. Näeme, et ülikooli lõpetanud noored õpetajad lasteaeda tööle ei jõua või ei jää sinna püsima, sest töökohustused ja -tingimused, sh laste arv rühmas, erivajadustega laste toetamise puudulikud võimalused ei ole töötasuga vastavuses.
On õige otsus, et kõik lasteaias töötavad inimesed peavad olema pedagoogilise ettevalmistusega, kuid seaduseelnõust ei selgu, kes on abiõpetaja. Praegu töötavad lasteaedades õpetajate kõrval nii assistendid kui õpetaja abid, kellest vähestel on lapsehoidja kutse. Eelnõu kohaselt kuuluvad kõik lastega töötavad inimesed pedagoogilise personali hulka. Tekib huvitav efekt – pedagoogilise personali hulk suureneb, samas on see kaader enamasti ilma pedagoogilise ettevalmistuseta. Uus seadus annaks võimaluse komplekteerida rühmi, kus personali kuulub ühe kõrgharidusega õpetaja kõrval kaks abiõpetajat. Lasteaednike liidu hinnangul peaks selline võimalus olema pigem erand. Ka teadusuuringud toetavad seisukohta, et kvaliteetse hariduse tagab kvalifitseeritud personal. Seega peaks rühmades valdavalt töötama kaks kõrgharidusega õpetajat ja üks abiõpetaja. Elu näitab, et lasteaiapidajad näevad siin võimalust ressurssi kokku hoida, minnes üha enam üle ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteemile.
Meie hinnangul on seaduseelnõus rõhutatud lasteaia juhtimisel liiga palju hoolekogu vastutust, samas kui pedagoogiline nõukogu, mille me soovitasime PGS-iga sarnaselt nimetada õppenõukoguks, on seadusest hoopis välja jäetud. Jääb segaseks, kuidas ja millise koosluse kaudu õpetajaid protsessidesse kaasatakse.
Miinimumkoosseisude kaotamine võib viidata ohule, et lasteaedadest hakkavad vargsi kaduma muusika ja liikumise spetsialistid, kuigi muusika ja liikumise valdkond on endiselt õppekavas sees.
Jääb üle loota, et lasteaiapidajad eelistavad kasinuspoliitikale kvaliteetset alusharidust.
ELAL tänab ja tunnustab lasteaedade pidajaid, kes keskenduvad mitte ainult uute lasteaedade ehitamisele, vaid peavad oluliseks ka pakutava hariduse sisu ja kvaliteeti.
Kristi Stahl, Eesti lastehoidude liidu esindaja:
Lastehoidude liidu jaoks on positiivne, et lastehoiud lähevad üle haridusministeeriumi haldusalasse ja saavad alushariduse süsteemi täisväärtuslikuks osaks. Senine killustatus kaob või vähemalt väheneb ning hoidude kvaliteet muutub ühtlasemaks.
Kui alguses leiti, et kõik lastehoiud peavad muutuma lasteaedadeks, siis nüüd muutuvad eralasteaedadeks ja hakkavad täitma lasteaedadega samu nõudeid hoiud, mis pakuvad teenust vanematele kui kolmeaastastele. Kuni 3-aastaste laste hoiud saavad tegevusloa alusel samamoodi jätkata. Seadus ei reguleeri ka kuni viie lapse hoidmisega tegelevaid koduhoide, samuti jäävad puuetega laste hoidmisega tegelevad hoiud sotsiaalministeeriumi alla.
Leiame, et kuna uue seaduse järgi peab kohalik omavalitsus tagama koha juba 1,5-aastasele lapsele, peaks erahoidude ja KOV-i koostöö suurenema. Lahendusena näeme ka ühtse järjekorrasüsteemi loomist. Igal juhul peaks jääma viimane sõna oma lapse hoiu- või aiakoha valikul lapsevanemale ning see ei saa olla rahaga karistatud.
Halva üllatusena mõjub nõue, et lastehoius peab olema tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta, lasteaias aga õpetaja iga seitsme lapse kohta. Miks peetakse lapsehoidjaid vähem pädevaks, kuigi nad saavad oma tööga väga hästi hakkama? Lisaks tekitab see nõue hoidudele rohkem rahakohustusi.
Kuna enamik lastehoide on eraomanduses, võiks rahastuse punkt olla läbipaistvam. Tegevus-, majandus- ja palgakulud on lastehoiul ja -aial üsna sarnased, kuid lasteaias jagunevad need suurema hulga kohatasude peale. Lastehoidu, mis on pisike ja kodune, võib vanem lapse tuua ainult paar korda nädalas või poole päeva kaupa, ja see võimalus peaks jääma.
Seaduseelnõu lugedes riivas silma, et mitmes kohas on kirjas: alushariduse eesmärk on lapse kooliks ettevalmistamine. Mina näen seda hoopis laiemalt. Kuna on teada, et inimese aju areneb 90% ulatuses välja viiendaks eluaastaks, on lapsele lasteaias sobiva kasvukeskkonna loomine ja tema teadlik arendamine oluliselt laiema eesmärgiga.
Hille Ilves, Eesti linnade ja valdade liidu nõunik:
Hea on tõdeda, et lastehoidude ühendamine alushariduse valdkonnaga ja reguleerimine ühetaolise õigusliku raamistikuga on teoks saamas.
Häid muutusi on teisigi: osa sätteid eelnõus on ühtlustatud PGS-iga, nt lapse arengu toetamiseks peab edaspidi olema lasteaias ametis HEVKO; lapse koolivalmiduskaart hakkab EHIS-es nähtav olema, mis tagab suurema sidususe lasteaiast kooli minekul ja vajalike tugiteenuste osutamisel; vanemale on lapse arengu toetamisel pandud seadusega vastutus/kohustus. See on oluline juhul, kui vanem ei taha tunnistada, et laps vajab tuge, ega soovi lasteaia ja nõustamismeeskonnaga koostööd teha.
Kuid eelnõus on neidki sätteid, mis vajavad täpsustamist. Selleks korraldasime 10. jaanuaril Eesti linnade ja valdade liidu omavalitsuste haridusjuhtidele eelnõu tutvustamiseks veebiseminari, kaasates haridusministeeriumi ametnikud, tänu millele mõned ebakõlad said selgemaks mõlemale poolele.
Omavalitsuste vaates ei ole kõige parem lahendus lasteaiakoha tagamise uus säte, mille järgi tuleb lapsele määrata lasteaiakoht kahe kuu jooksul alates vanema taotluse esitamisest. Selleks ajaks, kui laps lõpuks lasteaiakohta vajab, võib olukord mõlema poole jaoks muutunud olla. Pealegi on omavalitsustel lasteaiakoha tagamiseks töötavad süsteemid olemas.
Küsimusi tekitab ka rühmade moodustamise pakutav kord. Praegu kehtiva seaduse järgi võib 3–7-aastaste rühmas olla 20 last, hoolekogu ettepanekul vajadusel 24. Uus seaduseelnõu seab aiarühmas maksimaalseks piiriks 22 last, mis ei ole mõistlik. Uued lasteaiad on ehitatud arvestusega, et lapsi mahub rühmaruumi rohkem. Veebiseminaril tõidki omavalitsuste esindajad välja, et kui laste arvu rühmas vähendada, järjekord pikeneb ja tuleb uusi lasteaedu juurde ehitada. Selle otsuse mõjud on eriti suurtes omavalitsustes väga tuntavad.
Lisaks nõuab täpsustamist ja sisustamist terve hulk sätteid, nii et eelnõuga on vaja veel tööd teha.
Kurb on,et laste arv rühmas loodetud vähendamise osas sai vastupudise lahenduse.Kõik asjaosalised, kes töötanud rühmas kus 24 lapsest käib ka reaalselt kohal 20- 22 last, teavad, et see pole normaalne.( Tänases pandeemia olukorras on laste kohalkäimine tunduvalt vähesem, kuid nii see ju ei jää). Veel kummalisem oli arvamus ,justkui suuremad ruumid lahendavad probleemid.Laps vajab arenguks rahulikku keskkonda, seda nii müra kui suhete osas.Ta soovib palju rohkem suhelda ka täiskasvanuga omavahel. Ja siis veel kaasav haridus. Diagnooside ja erivajaduste määramiseni läheb väga kaua aega ( ja peabki minema), kuid rühm peab nendes tingimustes toimima.
Rõõmustavat oli muidugi ka.Eriti see, et ka lasteaedade tugusüsteeme püütakse kooliga võrdsustada.
Kaire Altosaar
lasteaiaõpetaja
Ilusaid mõtteid, kuid tekitab ka vastakaid tundeid. Paberi peal kõlab kõik paremini ja paber kannatab nii mõndagi. Miks meil alustatakse ennam seaduse muutmisega, kui pole lahendatud olulised teemad. Tugivõrgustik jm vajalikud tingimused. Saan aru, et asutusele lükatakse kogu vastutus. Veel lisaks, et kui on liitrühm, siis äärmisel juhul see sobib ainult ühes keeles kõnelevatele lastele. Ka keeleline erinevus on keeleline erivajadus. Kui on segarühm, siis ilmselgelt on laste arv rühmas liiga suur.
EESTI KEELE ÕPETAMINE venekeelses lasteaias ei saa ega TOHI olla projektipõhine.
Väide, et osades lasteaedades on juba olemas head eesti keelt oskavad õpetajad ja neil pole eeti keele eraldi õpetajat vaja, võib muutuda üleöö-õpetaja lahkub ja asemele tuleb keegi, kes riigikeelt üldse ei oska.
EESTI KEELE ÕPETAMINE LASTEAIAS peab olema korraldatud nii, et lasteaial on ALATI VÕIMALUS ERALDI EESTI KEELE ÕPETAJA PALGATA. Siin ei tohi olla asi projektipõhine, sest eesti keele õpe on alushariduse seisukohalt üks kõige olulisemaid teemasid.
Sealt algavad lapse võimalused valida ka juba kohe eesti kool.
TEINE PROBLEEM ON, et eetsi keele õpetajaid ei ole piisavalt, sageli õpetavad seda inimesed ,kes ise tegelikult keelt süvitsi ei oska ja lapsed õpivad seda vigaselt.
Laste ja lastevanemate õiguste kõrval on seaduses hädavajalik sõnastada õpetajate ja tugispetsialistide õigused.
Kui me eeldame, et õpetajatel ja tugispetsialistidel ei ole kaasavas hariduses õigusi, siis oleme olukorras, kus laste turvalisus ja heaolu pole kaitstud.
Kellel ja millisel viisil on õigus sekkuda, kui olukord rühmas on muutunud mõnele lapsele või lastele või õpetajale ebaturvaliseks?
Kes vastutab laste turvalisuse eest? Kellel on lõplik sõnaõigus rühma turvalisust puudutavates otsustes (lapsel, vanemal, juhil)?
Õpetajate ja tugispetsialistide õiguste sõnastamine on oluline ka selleks, et väärtustada spetsialiste.
Riin Seema
Pedagoogilise nõustamise dotsent
Õigused ja kohustused lasteaias-?!
Kui me peame neid lasteaias tähtsaks, siis viskame sealt välja PEDAGOOGIKA ja ARENGUPSÜHHOLOOGIA … Nii on osaliselt juba juhtunud! See on ju ABSURD, kui lasteaeda kutsutakse “korra loomiseks” POLITSEI (aga nii see käib).
Toogem tagasi tuhandete aastate vanune PEDAGOOGIKA ja 20. saj.-l põhjalike uuringute alusel sündinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA. Kahjuks ei tunne neid kumbagi igasuguste seaduste loojad. Esinemiste järgi – et neid ei tunta isegi enam (ennekuulmatu!) TÜ-s ja TLÜ-s…
Ärge kandke ÜRO 1989.a. laste õiguste (POLIITILIST) deklaratsiooni üle laste (just enne kooli) LOODUSPÄRASELE arendamisele, kasvatamisele ja õpetamisele… Rõhutan – aluseks olgu pedagoogika ja arengupsühholoogia!
Aga neid on vaja TUNDA ja neist lähtuda…
millal on siis uus seadus õpetaja-abi suhtes