Vaba semester on justkui boksipeatus

Viis õpetajat saavad riigi haridusstipendiumi toel võimaluse võtta igapäevatöös aeg maha, et vabal semestril keskenduda haridusvaldkonna arendustööle.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja Eerik Säre pälvis ligi poolesaja tuhande suurusest stipendiumifondist 11 000-eurose stipendiumi, et luua gümnaasiumi füüsikakursustele e-tuge. 

„Lindistan videotunde ja loon e-kursuste osa, et õpilased, kes näiteks on pikalt puudunud, saaksid õpilünki täita, õpetajad oma tunde mitmekesistada ning koolides, kus füüsikaõpetajaid napib, oleks õpilastel ikkagi võimalus füüsikakursus läbida,“ kirjeldab Säre. „Koolist olen eemal kogu hilistalve ja kevade, kuid üksikuid valikaineid siiski annan. Direktor Mari Roostik on väga toetav, sest saan e-kursuste loomise kogemuse ja mõistan kooli arengukavast lähtuvalt ka kolleege sarnases tegevuses hiljem juhendada.“

Sama suure stipendiumi saab Pärnu Koidula gümnaasiumi informaatikaõpetaja Tiiu Leibur. Tema loob õpianalüütilise enesehindamise vahendi, mis aitab õpetajal hinnata oma professionaalsust lähtuvalt riiklikest kutsestandarditest. „Kutsealane enesemääratlemine ja arengu analüüs on oluline osa õpetaja ametialases arenguprotsessis,“ märgib Leibur. Loodav rakendus võimaldabki jälgida ja analüüsida enda õpetamispraktikaid ja professionaalset arengut ning lihtsustab kutse taotlemist ja hindamiskomisjoni tööd, samuti saab õpetaja jälgida oma pädevusi ning kutsealast kompetentsust, mida vajadusel edasi arendada ja täiustada.

Tiiu Leibur on teemaga tegelnud paar aastat, teoreetiline mudel on valmis, jäänud on programmeerimine, millega õpetaja loodab spetsialistide leidmisel alustada niipea kui võimalik.

„Igasugune loominguline töö nõuab suurt keskendumist ning tavaliselt seab aeg kindlad piirid,“ lausus Leibur. „Kahjuks on põhitöö kõrvalt lisatööd teha keeruline. Vaba semester annab võimaluse keskenduda konkreetsele tegevusele ja toetab tulemi kvaliteeti.“

Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Ott Maidre saab 10 305 eurot gümnaasiumi praktilise valikkursuse „Mikroskoopia gümnaasiumile“ digitaalse õppematerjali loomiseks. Maidre hakkab tegutsema aprillist. Kõigepealt teeb ta endale selgeks, mis üldse õppematerjali jätta, ja arutab asja TÜ histoloogia õppejõudude Martin Kärneri ja Piret Hussariga. 

„Annan aru, et see on üsna raske teema, mis gümnaasiumi tasemele tuua, sest selle kohta puuduvad õppematerjalid ja minu enda teadmised vajavad arendamist,“ rääkis Maidre. „Direktor Ott Ojaveeri toetuseta poleks ma saanud seda endale lubada. Olen talle tänulik mõistmise eest, et õpetajad tahavad erialaliselt areneda ja vajavad selleks aega ja toetust. Tihti tekib küll tunne, et aeg on nagu ookean, aga tegelikult suudame hoida korraga ainult peotäit. Valmistun tundideks vahel poole ööni, aga järgmine päev olen klassi ees väsinud ning süvenemisraskustes. Eriti soodustas seda distantsõpe, kui pidi kiiresti kohanema ja õppekavad ümber tegema. Kandideerisingi stipendiumile, et end rahulikult ja süvendatult arendada ning luua õppematerjal, mille üle olen ise ka uhke.“

Deniss Jeršov Tartu Kunstikoolist saab 9000 eurot. Tal on plaanis juurutada visuaalse mõtlemise printsiipe ning tehnikaid kesk- ja kutsekoolide õpilaste ja õpetajate seas − eeskätt kirjeldada selle kasulikkust ning näidata, kus ja kuidas seda kasutada. 

„Aga kõigepealt soovin demonstreerida, et vaba käega joonistamine ja sketšimine ei ole tehniliselt üldse nii keeruline ja sellel on suur potentsiaal noorte kaasamiseks ja seoste loomiseks õppeprotsessis,“ ütleb Jeršov. „Oleme veetnud liiga palju aega tähtnumbrilises maailmas ja unustanud muud viisid, visuaalne mõtlemine loob uusi võimalusi.“

Jeršov alustab septembrist ja külastab ka kolleege Soomes. Ta selgitab välja, kus igapäevatöös hakkas mingi protsess klassikaliste vahenditega venima või muutus aeglasemaks, ning vaatab, millist visuaalset tuge võiks pakkuda. Õpetaja paneb kokku veebiõpiku visuaalse mõtlemise ABC-st ning valiku valmis materjale.

„Vaba semester on hea võimalus väljuda igapäevarutiinist, hingata korraks välja ja sisse, süstematiseerida mõtteid ja luua alus järgmiseks õpetamisperioodiks. See on justkui boksipeatus: rehvide vahetus, tankimine, hingamispaus,“ võrdleb Jeršov.

Mitme aine õpetaja Silja Enok Vändra gümnaasiumist saab 8570 eurot stipendiumi. „Plaan on mahutada tööaega ettevõtmised, mida olen seni teinud oma puhkuse, nädalavahetuste ja õhtutundide arvelt,“ lausub Enok. „Pühendun majandusõpetuse uue õppematerjali viimistlemisele ja täiendan ennast. Koolitused ja töökohtumised on tekitanud huvi disainmõtlemise vastu. Pean I ja II kooliastme õpetajat hea hariduse võtmeisikuks. Minu eesmärk on anda panus nii ennast arendades kui kolleege toetades. Plaanin töötada vähendatud koormusega ja kasutada aega ettevõtlusõppe vallas tegutsemiseks. Aineõpetajal on võimalik valida, kas ta soovib võtta ka klassijuhataja vastutusrikka rolli. Kui ta juhib oma klassi kooliastme lõpuni, saab ta aasta või paar uut sära koguda. Käesolevaks õppeaastaks planeerisingi direktori vastutulekul ja kokkuleppel perega „sära kogumise aasta“. Eesootav semester annab võimaluse uut energiat koguda, hoida alles töörõõmu ja vaadata asjadele värske pilguga. Tõnu Õnnepalu sõnu kasutades: ,,Elus olla tähendab põhiliselt kahte võimalust. Näha midagi uut. Ja näha midagi uuesti.“