Vaimset tervist toetavad turvalised suhted koolis

Kiusamisvastane programm KiVa, mis on töötatud välja Soomes Turu ülikoolis, võeti Eestis omaks 2013. aastal. Programmiga on liitunud 105 üldhariduskooli. Neis on koolitatud tiimid, kes oskavad märgata kiusamist ja sellega tegeleda. Sel teemal vastab küsimustele KiVa programmi koolitaja ja SA Kiusamisvaba Kool nõukogu esinaine Ly Kasvandik.  

Olete KiVa programmi koolitaja ja SA Kiusamisvaba Kool nõukogu esinaine. Milline on olukord kiusamisega meie koolides? 

Lisaks järjepidevale õpetusele ja selgitustööle kiusamise ja suhete teemal vajavad koolid oskusi, kuidas kiusamisjuhtumeid tõhusalt lahendada. Kiire sekkumine sündmuskohal ja konflikti osapoolte vastandamine ei aita, vaid võib tekitada lisatrauma. Sekkumistest üksikjuhtumitesse ei piisa kiusamise lõpetamiseks. 

Näiteks kui last on pikka aega kiusatud, ei piisa sellest, kui õpetaja, kes näeb lapsega inetult käitumist, sekkub, öeldes „Lõpetage kohe!“ ja hakkab siis küsitlema, mis täpselt juhtus ja kes kellele mida tegi („Mis toimus?“, „Kes tegi?“, „Miks tegid nii?“). 

Täiskasvanute sekkumine sellisel puhul on loomulik ja vajalik, aga sellest ei piisa. Ei ole kiireid lahendusi, sest kiusamisjuhtumite puhul on enamasti tegemist juba mõnda aega kestnud omalaadse kahjustava suhtega ja see on seotud rollidega grupis, kuhu ohver kuulub. Need rollid võivad olla välja kujunenud kuude jooksul ja paari keelamisega neid ei muuda. Selliseid juhtumeid tuleb lahendada süsteemselt, võttes vaatluse alla kogu ohvrit ümbritseva suhtlusringi – nii kiusajad kui vaikivad pealtvaatajad – ja peatada kõik järjekindlalt tema vastu suunatud pahatahtlikud teod, kasutades tõenduspõhiseid meetodeid. 

Näiteks ühise mure meetod (A. Pikas), mida ühe võimalusena kasutab ka KiVa programm. Sel puhul räägitakse esmalt ühekaupa kõikide kiusamises osalevate lastega. Öeldakse, et ohvri kannatamist on märgatud ja selline käitumine peab kohe lõppema, ning sõlmitakse konkreetsete õpilastega kokkulepped, mida nad edaspidi teevad teisiti, et klassikaaslane ei tunneks end halvasti. Kokkulepetest kinnipidamist tuleb mõnda aega jälgida, koos lastega analüüsida muutuvat olukorda ning sõlmida jätkuvaid kokkuleppeid. Käitumine ei muutu üleöö.

Kiusamisjuhtumeid saab lõpetada ja kiusavat käitumist ennetada kogu kooli ühise pingutusena. Kõik peaksid koolis olema teadlikud, kuidas kiusamist märgata, mida ja kellele teatada ja kuidas selles olukorras käituda. Kindlasti tuleb teavitada ja harida sel teemal ka lastevanemaid ja teha nendega koostööd. 

Möödunud poolaastal tuli suhtlemise õpetamisel koolidele appi Tagasi Kooli ja ohvriabi ühisprojekt „Turvalised suhted“. Olite ka ise üks tunniandjaid. Mis oli selle eesmärk?

„Turvalised suhted“ on ohvriabi ja Tagasi Kooli ennetav koostööprojekt, mille raames andsid 100 külalisõpetajat üle Eesti 7.–9. klassi noortele tunde turvaliste lähisuhete teemal. Külalistundide eesmärk oli õpetada, milline käitumine väljendab turvalist suhet ja milline mitte. Eelkõige aga on selliste tundide eesmärk kasvatada laste ja noorte julgust suhete teemal rääkida. 

Ka minul oli võimalus mõni külalistund anda ja rõõmu tegi, et 7.–9. klassi noored nendel teemadel päris julgelt arutlevad. Neil on ka palju küsimusi näiteks paari- ja seksuaalsuhete kohta. Ja nad otsivad, kes oleksid need täiskasvanud, kellega oleks hea ja turvaline nendel teemadel rääkida. Projektis jagati ka infot, kust saada abi: lasteabi.ee, palunabi.ee, peaasi.ee ja Lasteabi telefon. 

Milliseid soovitusi annate õpetajatele, kelle kool ei ole KiVa-ga ühinenud ja kel pole vajalikku koolitust?

Vahel arvatakse, et kiusamisest teatakse piisavalt, nt et kiusamise taga on ohvri enda süü või et kiusaja on lootusetult pahatahtlik. Arvatakse, et märgatakse kiusavat käitumist õigel ajal ja et sellele saab kohe piiri panna. Aga palju kiusatakse varjatud kujul, n-ö pimedates nurkades, ja kiusamine on kolinud internetti, kus kõrvalistel on väga keeruline seda avastada. Ja isegi kui märgatakse, ei osata sageli midagi peale hakata, tehakse nägu, nagu poleks märgatud. 

Et õpilane tuleks oma tähelepanekutest täiskasvanuga rääkima ja oskaks ka ise soovimatule käitumisele piiri panna, on vaja esmalt luua usalduslikud suhted. Neid suhteid on vaja teadlikult kujundada, et tuldaks õpetajaga rääkima. Kindlasti tunnevad õpilased end turvalisemalt õpetajaga, kes arutleb nendega tundides olulistel teemadel, nagu sotsiaalsed suhted ja käitumine, eriarvamused ja erisuste sallimine. 

KiVa koolid saavad vajalike teemade käsitlemise juhtnöörid KiVa tundide materjalidest. Kui aga tegemist ei ole KiVa kooliga, on hea, kui koolis on nende teemade käsitlemisele mõeldud, nt tehakse seda regulaarselt klassijuhataja tundides. Ainult inimeseõpetuse tundidest jääb vahel väheks ja inimeseõpetuse õpetajaga ei pruugi õpilane nii tihti kokku puutuda kui klassijuhatajaga. 

Kuidas ennetada kiusamist ning kes ja millal peaks seda tegema?

Kiusamisjuhtumi lahendamine algab kaugelt enne juhtumit – oluline on järjepidev märkamine. Kasvatada tuleb julgust rääkida kohe, kui midagi kiusamisega seotut märgatakse. KiVa-ga liitunud koolid on tagasisidestanud, et KiVa rakendamise esimesel aastal hakkavad algklassilapsed rohkem kiusamisjuhtumitest teavitama. Nad annavad sageli teada ka igast väiksest tülist. 

Seda ei peaks püüdma kohe ära lõpetada, sest see näitab, et lapsed usaldavad ja julgevad teatada. Kui kasvavad nende teadmised kiusamisest ja suhtlemisest – nad saavad KiVa tundides teada, et iga tüli ei ole kohe kiusamine, kiusamises on eri osapooled jne –, hakkavad ka nende tähelepanekud muutuma täpsemaks. Seda teavitustööd teevadki KiVa koolides klassijuhatajad KiVa tundides.

Samuti oleks hea, kui koolil on oma kindel käitumisjuhis kiusamisjuhtumitest teavitamiseks ja nende lahendamiseks. KiVa koolides lahendavad juhtumeid väljaõppe saanud KiVa tiimid ja on ankeedid kiusamisjuhtumite väljaselgitamiseks. Midagi sarnast võiks olla igas koolis. See loob usaldust ja turvatunnet, kui koolis on kiusamise ennetamisele ja juhtumite lahendamisele mõeldud ja selle kohta saavad nii õpilased kui lastevanemad näiteks kooli kodulehelt või sisekorra reeglitest infot.

Kõige enam kiusatakse statistika järgi esimeses kooliastmes ja poisse rohkem kui tüdrukuid. Miks?

Kiusamisel on mitmeid vorme. Poistel on kiusav käitumine tavaliselt selgemini märgatav. Tüdrukutest sagedamini kiusavad nemad füüsiliselt, tüdrukud pigem vaimselt. Algklassides on rohkem katsetamist, proovitakse viise, kuidas mõjule pääseda, aga need on lühemad kiusamislood, kuna täiskasvanud jälgivad ja märkavad nooremaid rohkem. Kasvades laste suhtlemisoskus paraneb, aga oskuslikumaks võib muutuda ka manipuleerimine, võimu kuritarvitamine, kui neile ei õpetata teistega arvestamist ja oma emotsioonidega toimetulekut. Vanuse suurenedes jääb küll kiusavat käitumist vähemaks, aga see hakkab muutuma teadlikumaks ja seda osatakse paremini varjata. 

Tülisid ja kiusamist ei saa laste ja noorte suhtlemisest täielikult välja juurida, mõneti käib see arenemisega kaasas. Küll aga saab luua turvalisemat arengu- ja õppimiskeskkonda, nii et ei saaks süstemaatiliselt kiusata.

2021. a korraldatud õpetajate küsitlus näitas, et õpetajad vajavad korralikku ettevalmistust – koolitust. Soovitakse kuulda kogemusi, spetsialistide tuge, paremaid lisa- ja juhendmaterjale. Kas KiVa programm võiks saada õpetajahariduse kohustuslikuks osaks?

See oleks kindlasti suur samm parema õpetajahariduse suunas. Õpetades koolide meeskondi, võib ikka kuulda õpetajaid ütlemas, et nad ei taha või ei julge minna suhete, soorollide jm selliste teemadega laste ette. Nad ei tunne end nende teemade õpetamisel kindlalt. Mõned õpetajad arvavad, et see õpe peaks jääma lastevanemate hooleks. Kuid see on siiski ka kooli ja õpetaja ülesanne – arendada õpilased oskuslikeks ja teineteisega arvestavateks suhtlejateks. Kuidas seda teha – just selles õpetajad lisaväljaõpet vajavadki.

Õpetajate küsitlusest selgus ka, et neile teeb muret osa õpilaste huvipuudus selle teema vastu. Kuidas sellised õpilased kaasa mõtlema ning huvi tundma panna?

KiVa tundides käsitletavad teemad on tehtud mitmesuguste interaktiivsete harjutuste abil lastele huvitavaks ja kaasahaaravaks. Kui õpilased, eriti algklassides, lihtsalt arutlema kutsuda, ei pruugi neil tekkida seost reaalse käitumisega. Käitumisoskuste õpe on pikem protsess. 

Kui ei olda harjunud neil teemadel rääkima, siis on vaja seda tasapisi harjutada ja see ei tule ühe-kahe tunniga: nagu vahel kutsutakse kooli mõni ekspert andma paari tundi soorollide ja seksuaalsuhete teemal. See kõik vajab regulaarset õpet, turvalist keskkonda ja suhet klassis. Usaldusliku suhte loomine on õpetaja ülesanne. Suhtlemist ei saa õpetada loengu vormis, vaid läbi proovides, harjutades, analüüsides ja järeldusi tehes.

Palun kirjeldage mõnda juhtumit koos soovitusega, kuidas õpetaja peaks toimima või reageerima. 

Üheteistaastase Jaani ema helistab klassijuhatajale ja teatab, et kaks klassivenda kutsuvad Jaani inetute nimedega ja tõukavad teda. Nad teevad seda peamiselt enne ja pärast tunde, aga ka koolist koju minnes. Eelmisel nädalal võtsid poisid Jaanilt pärast tunde garderoobis tossud ära. Jaan leidis need hiljem prügikastist. Jaan oli lõpuks rääkinud emale, et selline kohtlemine on kestnud juba õppeaasta algusest (neli kuud) ja ka eelmisel päeval kutsusid poisid teda inetute nimedega.

Korduv halvustavate nimedega hüüdmine, asjade äravõtmine ja sellise käitumise pikaajaline kestus on siin tundemärgid, et tegemist on süstemaatilise kiusamisega. Klassijuhtaja peaks teavitama koolis kiusamisega tegelevat meeskonda (KiVa koolis KiVa tiimi). 

Klassijuhataja või kiusamisega tegeleva meeskonna liige vestleb esmalt Jaaniga. Eesmärk on anda talle mõista, et täiskasvanud on tema murest teadlikud ja tahavad teda aidata. Tema selline kohtlemine on lubamatu, selline käitumine peab lõppema ja sellega tegeletakse. Küsitakse ka, kas Jaanil on klassis või koolis toetajaid, kes võiksid talle appi tulla. 

Klassijuhataja üks ülesandeid on aidata Jaanil leida toetust ja pakkuda talle omalt poolt tuge. On oluline kasvatada lapses tunnet, et ta ei ole päris üksi. Selliste toetajate leidmine aitab luua talle veidigi turvalist keskkonda selles olukorras.

Seejärel tuleb vestelda kiusajatega. Siin saab kasutada mitut meetodit. Aga iga selle vestluse lõppeesmärk peaks olema, et kiusaja ise ütleb, mida ja kuidas ta edaspidi teisiti teeb. Tuleks sõlmida kokkulepe teisiti käitumise kohta ja leppida kokku, mitme päeva pärast jälle kohtutakse ja olukorda analüüsitakse. Enne järgmist kohtumist kiusajatega peab Jaaniga rääkima ja uurima, mis on tema olukorras muutunud. Selline põhjalik kiusajate ja ohvriga tegelemine võib vajadusel kesta mõnda aega. 

Üks-kaks nädalat kestnud jälgimisest ja muutunud käitumisest ei pruugi kohe pikaajalist muutust tulla. Samal ajal on hea ka klassi ülejäänud õpilastega kiusamise teemal vestelda ja selgitada välja, millised suhted ja milline õhkkond klassis valitseb. Kui arutleda ja teha harjutusi turvaliste suhete teemadel, hakkavad ka klassikaaslased rohkem märkama ja kiusavat käitumist taunima. 

Kui ei ole enam kiusamist heaks kiitvaid pealtvaatajaid, lõpetavad kiusajad sageli oma käitumise. Nii et (a) vestlused osapooltega käitumise muutmiseks, (b) ohvrile toetajate leidmine ja toetuse pakkumine ning (c) kogu klassikollektiivi silmade avamine kiusamisolukordadest on kolm olulist tegevust eespool kirjeldatud kiusamisjuhtumi lahendamiseks.

Milline on olnud distantsõppe mõju kiusamisele, kas selle kohta on uuringut?

Kiusamisvaba Kooli sihtasutus viib juba alates 2013. aastast igal kevadel läbi õpilasküsitlust KiVa programmi rakendavates koolides ja alles liituvates koolides. Osalevaid koole on praeguseks üle saja ja vastanud õpilasi üle 25 000. 2020. a kevadel  näitas SA Kiusamisvaba Kooli tehtud õpilasküsitlus, et tavapärast kiusamist KiVa koolides oli distantsõppe ajal vähe. Alles KiVa programmiga liituvates koolides oli aga küberkiusamist rohkem kui KiVa koolides ja mitte ainult – seda oli oluliselt rohkem ka kui tavapärase õppetöö ajal. 

2021. a kevadel olid kiusamisnäitajad jälle tavapärasel tasemel tagasi – kiusamine on seega kohanenud eritingimustega, kus lapsed vahel on koduõppel, ja küberkius on kõigis koolides veel oluliselt kasvanud. Seega mure küberkiusamise pärast kasvab. Õnneks on teada, et tehes tõhusat nn tavapärase kiusamise ennetustööd, õnnestub vähendada ka küberkiusamist. 

Küberkiusamise ennetamiseks on samuti oluline laiem kiusuennetus. Ka see teema – nii küberkiusamine kui ka laiem kiusuennetus – võiks olla meie riiklikus õppekavas. Nii nagu Soomes juba on see teema õpetaja väljaõppes, peaks see suuremalt olema ka meie õpetajahariduses.

Koolides saab kiusamine väheneda siis, kui seal on selgelt sõnastatud nõue, et kiusamise ennetamine on oluline teema, millega iga kool peab tegelema, see on n-ö igapäeva hügieeni osa. Üks oluline vaimse tervise hoidmise alustalasid on turvaline koolikeskkond, mis aitab hoida turvalisi suhteid.

KiVa programmiga on liitunud sadakond üldhariduskooli, aga ei ühtegi kutsekooli. Kas kutsekoolid vajavad ka KiVa programmi? 

Kutsekoolides õppivad õpilased vajavad kindlasti täiendavat õpet turvaliste suhete teemal. On ennatlik loota, et kutsekoolides ja ka gümnaasiumites ei vaja õpilased täiendavat haridust kiusamise ennetamiseks. Suhted eakaaslastega, soolised erinevused, grupinormid ja selle kõigega seotud suhete proovilepanek on kutsekooliealiste 16–18-aastaste noorte jaoks kindlasti teemad. 

KiVa koolid teevad alates 2019. aastast KiVa tunde ka 7.–9. klassi õpilastele. Kolmandale kooliastmele mõeldud KiVa programmi saab proovida ka järgmisele kooliastmele, aga seda pole selle sihtgrupiga veel tehtud ja me ei tea praegu, kas ja milliseid kohandusi on vaja teha, et programmi positiivne mõju ilmneks ka sellele vanusele. 

Samas on KiVa tundides universaalsed turvaliste suhete loomise ja hoidmisega seotud teemad (suhtlemine grupis, grupi turvalise õhustiku loomine, rollid grupis ja kiusamine kui grupinähtus, sooline diskrimineerimine, eelarvamuste proovilepanek, vastutustundlik internetikasutus, küberkiusamine jne), milles vajavad teadmisi ja meeldetuletust absoluutselt igas vanuses lapsed ja noored. 

Kiusamise andmetega saab tutvuda KiVa programmi veebilehelt leitava 2021. a tehtud õpilasküsitluse tulemuste põhjal Õpilastekogemusedkiusamisega2021KiVaprogrammiRAPORT_toimetatud.pdf (kiusamisvaba.ee).

• KiVa programmiga on nüüd liitunud 105 üldhariduskooli ja kolm õppekohta. Sügisel alustas VIII lennus 10 uut kooli, sh kaks vene õppekeelega. 
• KiVa programmiga ühinenud riigid: Belgia, Tšiili, Eesti, Põhja-Iirimaa, Itaalia, Uus-Meremaa, Hispaania, Argentiina, Mehhiko, Rootsi, Tšehhi, Holland, Suurbritannia, Kreeka, Luksemburg ja Saksamaa. 

Oma kooli KiVa kalender

Valga põhikool, kus õpib 769 last, on üks esimesi 12 kooli hulgas, kes liitusid esimesel aastal KiVa programmiga. 2021. a septembris pälviti aasta kiusuennetaja kooli tiitel. 

Kooli KiVa tegevuskava on pikk. Üks ettevõtmine, mis lastele suurt huvi on pakkunud ja vanematelegi meeldib, on plakatikonkurss. Kui eelmisel aastal osales selles pea 60 õpilast 1.–4. klassist, siis sel õppeaastal oli huvi märgatavalt suurem. KiVa plakateid laekus nii palju, et need ei mahtunud enam suurele stendile ära, appi tuli võtta kõik koolimaja esimese korruse koridori seinad. Kokku esitasid 1.–9. klassi õpilased 123 KiVa plakatit.  

Konkursil osalemine on vabatahtlik ja osaleda saab üksi, koos sõbra, grupi, klassi, õe-venna, ema-isa, kas või vanavanematega. Esimest korda esitati ka klassi ühistöid. Laekunud töödest pandi juba teist aastat kokku oma kooli KiVa kalender.

Plakatikonkurss toimus teist aastat. Enne seda korraldati koomiksikonkurss. Konkurss on alati olnud KiVa-teemaline ja peab edasi andma KiVa väärtusi – see on ainuke tingimus. Kuna eelmisel aastal laekusid vahvad plakatid, siis sündiski koolis mõte panna nendest kokku KiVa kalender. Sel aastal kuulutati kohe välja, et laekunud töödest koostatakse jälle oma kooli KiVa kalender. 

Kooli KiVa koordinaatori ja õpilasnõustaja Kristi Lee sõnul on juba mõeldud ka uuele põnevale ettevõtmisele – see on luulekonkurss kevadel.