Eesti lasteraamatud kauneimate raamatute konkursil

Konkursi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2021“ võitjad on selgunud. Kauneimad raamatud on 28. veebruarini väljas näitustel Solarise keskuse teisel korrusel, rahvusraamatukogu saatkonna ees ja Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu trepigaleriis.

Keeruline vastata, milline on kaunis lasteraamat. Küll aga ei ole selle ainsaks kriteeriumiks ilus pilt või tehniline meisterlikkus. Kaunis lasteraamat üllatab ja suunab suurema entusiasmiga maailma avastama.

On saanud traditsiooniks, et aasta alguses kuulutatakse välja 25 eelmisel aastal ilmunud kaunist raamatut. Sellel sündmusel on pikk ajalugu eesmärgiga tunnustada raamatute kunstilist kujundust ning trükitehnilist kvaliteeti. Nimetatud konkursil valitakse välja ka viis lasteraamatut.

Milline on üks kaunis lasteraamat? Sellele on raske vastata, sest juba ilu mõiste on mitmetähenduslik. Lasteraamatute puhul võib nii mõnigi taguda käega vastu rinda ja öelda: „Siima Škopi illustratsioonid ‒ just need on ehedalt ilusad!“ Tõsi, kuid esteetiliselt kaunis pilt polnud ainus, mida žürii sellel konkursil hindas. Kriteeriumiks oli vaadata raamatut kui tervikut. See tähendab, et otsiti teksti ja pildi kujunduse, tüpograafia, illustratsiooni ning paberi- ja trükikvaliteedi tunnetuslikku kooskõla.

Mis siin salata, lasteraamatute puhul on illustratsioonidel suur roll. Olgu öeldud, et igasugune pilt ei kvalifitseeru illustratsiooniks. Hea illustratsiooni üks tunnus on, et see täiendab tekstis olevat mõtet, toob esile uusi hoovusi ja nüansse, lisab põnevust ning üllatab. Ei ole mõtet reaalsust kopeerida sellisena, nagu see on. Oleks vaja lennutada fantaasiat, lisades pildile vähem või rohkem ootamatuid detaile.

Vaikne raamat

Kaunis raamat ei tähenda, et selles olevad pildid peaksid olema ilusad otseses tähenduses. Üks tänavu auhinna pälvinud raamatuid on Kertu Sillaste „Appi!“. Tegemist on erakordse raamatuga meie lasteraamatute seas. Nimelt on see raamat sõnatu ning lugu jutustatakse ainult visuaalselt. See on eesti esimene vaikne raamat, formaat, mis mujal maailmas on juba ammu tähelendu teinud.

Tähelepanuväärne on, kuidas joonistuse vaba ning ärev joonekasutus annab ehedalt edasi tunnet, mis tekib olukorras, kus tahaks karjuda „Appi!“. Samuti on koloriidi valik õnnestunud, väljendades selle tunde tumedust. Igati terviklik ja läbimõeldud visuaalne jutustus, mida on põnev jälgida ning mis loob võimaluse elada läbi üks tunne.

Koleilus provokaator

Üllatav raamat, mille žürii sellel konkursil ära mainis, on Johannes Veski „Nabaprügi“, mille illustraator on Fred Kotkas. Raamat on ühtlasi hea provokaator vaidlemaks, mis lasteraamat üldse on. Kas selline raamat, kust võib leida muuhulgas vihjeid meeste seksuaalsusele, üldse sobib lastele lugemiseks? Leian, et me ei saa ka lastekirjanduses panna silmi kinni teemade puhul, millega lapsed sotsiaalplatvormide vahendusel juba varakult silmitsi seisavad.

Paraku saavad lapsed tänapäeval õige ruttu täiskasvanuks. Ehkki „Nabaprügi“ on oma teemakäsitluse poolest üsna eriline, on sellel ka väga omanäolised illustratsioonid. Koleilusad, nagu me žüriis omavahel arutasime. Aga tõepoolest, veidrate ja groteskihõnguliste nägudega tüübid on selles raamatus peamised tegelased. Humoorikaks detailiks on ka raamatu vahel leiduvad aluspüksid, mida tundlikumad inimesed saavad parvel olevatele paljastele meestele jalga panna. Kahtlemata on raamat eriline. See üllatab, nihutab piire ning provotseerib.

Ootamatu värvikombinatsioon

Viimasel ajal tundub, et tänapäeva lasteraamatute illustratsioonis on suundumus kasutada 1960.‒1970. aastate esteetikat. Eriliselt paistavad eelmisel aastal ilmunud raamatute seas silma Kätlin Kaldmaa „Lydia“, mille on illustreerinud Jaan Rõõmus, ning Indrek Koffi „Kuhu lapsed said?“, mille on illustreerinud Elina Sildre. Viimane valiti 25 kauneima raamatu hulka ning eristub oma muhedate tüpaažide ja värvikasutuse poolest.

Soovimata kõlada paatoslikult, ütlen siiski, et teiseks pärliks möödunud aastal ilmunud raamatute seas oli nimetatud „Lydia“. Esmasel kokkupuutel raamatuga arvasin, et tegemist on mõne Portugali lasteraamatuga. Peamiselt seetõttu, et selliseid ootamatuid värvikombinatsioone olin kohanud varasemalt ainult välismaiste raamatute puhul. Roosa ja sinine värviduona loovad raamatust kauni terviku. Selles raamatus on õrnust ja poeetilisust, süngust ja mõtlikkust. Pildiruumi on kaasatud meie kultuuri olulisemaid tüvitekstide teoseid ning kultuuritegelasi. „Lydia“ on oma kujunduse, illustratsiooni ja paberikasutuse poolest tervik. Kõige tähtsam on tervik, mis toetab meie kultuuripärandit käsitleva raamatu sisu.

Huumori roll

Kaunimate lasteraamatute konkursil said auhinna ka Aino Perviku „Tuulelohe saab sõbraks“ ja Helena Kochi „Kartuli kuningriik“, mille on illustreerinud vastavalt Ulla Saar ja Anne Pikkov. Mõlemad raamatud ilmestavad väga ehedalt seda, kui tähtis on huumori roll lasteraamatute illustratsioonis.

Relvaga ähvardavad paprikad kartuli kuningriigis ning ontlikud sead tuulelohe raamatus on ühed erilistest karakteritest, mis raamatule hinguse annavad. Humoorikaid detaile leidub ka Catherine Zaripi piltidel Liis Seini raamatus „Kartlik rebasepoeg“. Tema illustratsioonidelt peegeldub siirast soojust ja helgust, mis on lasteraamatute illustratsiooni puhul vajalik ja mida me žüriina tunnustasime.

Zürii valikus olid veel Marja-Liisa Platsi illustreeritud Reeli Reinausi raamat „Rahel, Anders ja ajaaugud“ ning Regina Lukk-Toompere illustreeritud Toon Tellegeni raamat „Orava sünnipäev ja teised lood “. Mõlemad raamatud paistsid silma erilise värvikastutuse poolest. Regina Lukk-Toompere illustratsioonide puhul oli põnev, kuidas raamat algab vaikse raamatuna. Nendel piltidel on tohutult kui palju detaile, aga just piisavas koguses. Nii, et säilib hästi läbitunnetatud tervik.

Viis kauneimat Eesti lasteraamatut 2021

Žürii koosseis: Kadi Kurema, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Anneliis Lepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Triinu Lepp, Eesti Kirjastuste Liit, Regina Lukk-Toompere, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Jüri Mildeberg, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Rene Mäe, Eesti Rahvusraamatukogu, Ulla Saar, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Kertu Sillaste, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Urmas Viik, Eesti Kunstnike Liit.

Kätlin Kaldmaa

„LYDIA“

Kujundaja ja illustraator: Jaan Rõõmus

Kirjastaja Hunt

Trükikoda Greif

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia

Kertu Sillaste

„APPI!“

Kujundaja Endla Toots 

Illustraator Kertu Sillaste

Kirjastaja Koolibri

Trükikoda Print Best

Toon Tellegen

„ORAVA SÜNNIPÄEV JA TEISED LOOD“

Kujundajad Regina Lukk-Toompere, Kalle Toompere

Illustraator Regina Lukk-Toompere

Kirjastaja Draakon & Kuu

Trükikoda Printon 

Liis Sein

„KARTLIK REBASEPOEG“

Kujundaja ja illustraator: Catherine Zarip

Kirjastaja Tammerraamat

Trükikoda Tallinna Raamatutrükikoda

Helena Koch

„KARTULI KUNINGRIIK“

Kujundaja Endla Toots

Illustraator Anne Pikkov

Kirjastaja Koolibri

Trükikoda Greif

Eesti Kujundusgraafikute eripreemia illustraatorile

Johannes Veski, Fred Kotkas

„NABAPRÜGI“

Kujundaja Kaarel Kala

Illustraator Fred Kotkas

Kirjastaja Levila

Trükikoda Tallinna Raamatutrükikoda

Žürii eripreemia

Reeli Reinaus

„RAHEL, ANDERS JA AJAAUGUD“

Kujundaja ja illustraator Marja-Liisa Plats

Kirjastaja Ronk Ronk

Trükikoda Greif

Žürii eripreemia

Aino Pervik

„TUULELOHE SAAB SÕBRAKS“

Kujundaja Liis Karu

Illustraator Ulla Saar

Kirjastaja Tänapäev

Trükikoda Tallinna Raamatutrükikoda