Eesti Rahva Muuseumis näeb näitust Juri Lotmanist
28. veebruaril möödub sada aastat semiootiku, kirjandus- ja kultuuriteadlase Juri Lotmani sünnist. Juubeliaastat tähistatakse nii Eestis kui ka välismaal konverentside, publikatsioonide ning muude ettevõtmistega. Üks tähelepanuväärsemaid neist on Lotmani kodulinnas Tartus asuvas Eesti Rahva Muuseumis välja pandud rahvusvaheline rändnäitus „Rännak Lotmani semiosfääris“.
Näitus valmis Eesti Semiootika Seltsi, Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi, Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu, filmikunstnik Katrin Sipelga ja režissöör Jaak Kilmi koostööna. Näituse keskmes on Lotmani kauaaegne korter Tartus Veski tänaval. Kodulähedane ekspositsioon portreteerib Lotmanit kui andekat teadlast, säravat õppejõudu, avatud intellektuaali ja hoolivat vanaisa. Puudu ei jää ka Lotmani omapärasest vaimukusest ja mängulisusest. Korter ja kodu on midagi siirast ja intiimset ning näitus loob külastajatele põneva visuaalse ja kogemuspõhise viisi Lotmaniga tutvumiseks.
Ühe kuulsaima Eestis tegutsenud humanitaarteadlase teene on mõjuka Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajamine, maailma esimese semiootikaajakirja algatamine ning mõiste „semiosfäär“ väljapakkumine. Lotmani tehtud töö laiendas semiootika ulatust inimkultuuri kui keeruka, iseennast piiritleva ja loova terviku mõistmiseks. Eesti Rahva Muuseumis oleva näituse loomisesse on kaasatud režissöör Jaak Kilmi ja filmikunstnik Katrin Sipelgas, kelle abil on Lotmani rikas teaduspagas tõlgitud igale külastajale arusaadavasse keelde. Täpselt nii, nagu Lotmani mõttemaailma kogesid tema Veski tänava korterisse külla tulnud teadlased, tudengid ja kultuuritegelased, nende pered ja niisama sõbrad, saavad näituse väisajad nüüd ainulaadse pildi mõjuka teadlase olemusest.
Lotmani sajanda sünniaastapäeva on UNESCO valinud oma 2022. aasta juubelite programmi. Näitus külastab hiljem Peterburi, Pariisi ja Thessalonikit ning teisi rahvusvahelisi sihtkohti. Eesti Rahva Muuseumis on näitus avatud 4. veebruarist 20. aprillini.
