Haridus- ja teadusministri 2022. aasta ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest riigikogus
Möödunud aastal kinnitas Vabariigi Valitsus neli haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala arengukava. Need lähtuvad otseselt Eesti riigi pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“, mis suunab meie riigi järgmise 13 aasta otsuseid, olles aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele.
Mul on au olla esimene minister riigikogu ees, et anda valdkonna strateegilistest arengutest teile ülevaade.
Eesti 2035 sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas.
Selle eesmärgi saavutamiseks peame tagama, et õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Samuti peame kindlustama, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Peame silmas pidama, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.
Viimased kaks aastat on kogu maailm pidanud toime tulema üleilmse koroonaviiruse pandeemiaga, millel on olnud nii negatiivne kui ka positiivne mõju meie haridussüsteemile.
Eelmisel kevadel olid Harju- ja Ida-Virumaa 10.‒11. klassi õpilased 15 nädalat (75 õppepäeva) distantsõppel ning 5.‒8. klassi lapsed 13 nädalat (65 õppepäeva) distantsõppel. Üle Eesti olid kõige väiksemad ehk 1.‒4. klassi lapsed kokku 7 nädalat (35 õppepäeva) ja üheksandikud 9 nädalat (45 õppepäeva) distantsõppel. Distantsõpe on tekitanud õpilünkasid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus on mõjutanud noorte vaimset tervist.
Nii ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni kui UNESCO analüüsides hinnatakse, et koolide sulgemise ja distantsõppe tõttu on tekkinud märkimisväärsed õpilüngad, sest distantsõpe pole nii tõhus kui kontaktõpe.
Seda tõendavad ka näiteks meie põhikooli lõpueksamite tulemused. Kõigi kolme eksami puhul oli keskmine tulemus 2021. aastal madalam 2016‒2019 aastate keskmisest.
Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järjest järgnevatel õppeaastatel, õpimotivatsioon langeb, põhjustades varast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul.
OECD on varasemate uuringute põhjal hinnanud, et koolide sulgemisest ja distantsõppest mõjutatud õpilaste oodatav elukaare ülene keskmine sissetulek on 3% madalam, kui oleks olnud ilma pandeemiata. Riikide jaoks võib see tähendada ülejäänud sajandi jooksul keskmiselt 1,5% madalamat iga-aastast sisemajanduse kogutoodangut.
Sel õppeaastal oleme teinud palju pingutusi, et vältida üle-eestilist lausalist distantsõpet. Tänu kiirtestimistele koolides alates novembrist saime eelmise, deltatüve laine ajal koole lahti hoida. Koolide, õpilaste ja lapsevanemate tagasiside põhjal teame praegu, et see on olnud õige lähenemine.
Õpilünkade tasandamiseks on koolipidajad saanud kokku 17 miljonit eurot, et pakkuda õpilastele vajadusest lähtuvat lisatuge, olgu selleks individuaalne konsultatsioon, õpe väiksemas rühmas või lisatunnid või -kursused. Lisaraha eest on olnud võimalus palgata ka abiõpetajaid.
Koolid saavad appi kutsuda ka tudengitest abiõpetajaid või kasutada asendusõpetajate programmi teenuseid. Oleme selleks eraldanud eelmise ja selle aasta peale kokku ca pool miljonit eurot. Kokku on koolid nende programmide tuge vajanud juba üle 12 ja poole tuhande õppetunni ulatuses.