Haridusjuhid said energiasüsti
Esmakordselt haridusjuhtide konverentside 15-aastases ajaloos astus 10. ja 11. veebruaril Pärnus suurüritusel kuulajate ette koguni kaks riigipead: ametis olev president Alar Karis ja eelmine president Kersti Kaljulaid.
Koolihariduse puhul on kaalul riigi ja kogu planeedi tulevik, rõhutas oma kõnes Alar Karis, kes juba enne ametisse astumist on nimetanud Eesti tähtsa sihina tarka ja haritud rahvast. Teekond targa rahvani käib kooli kaudu, praegused kriisid iseloomustavadki hästi, mille jaoks peame suutma noori ette valmistada.
Presidendi sõnul tuleb õppida koolis senisest enam teadmisi kombineerima ja lõimima õppeaineid, formaal- ja huviharidust, kooli ja kogukonda. Tähelepanu peab pöörama ka õppimist toetavale keskkonnale ning motivatsioonile.
President väljendas oma arvamust ka põhikooli lõpueksamite teemal: „Kui usume, et noori ei saa muudmoodi motiveerida kui hirmutamisega eksamil läbi kukkuda, kas ei tasu ehk sealt otsida põhjuseid, miks liiga palju poisse langeb koolist välja või miks põhikooli loodusainete tundides kipuvad tuhmuma särasilmad. Või miks püüdlikud kipuvad hilisemas elus läbi põlema? Mulle tundub, et õppimine hinde ja eksami pärast on kui kandideerimine valimistel ainult häälte arvu taga ajades. Nagu valimised on poliitikule oluline verstapost, mis annab hinnangu tema tegevusele, on ka eksam õppijale vajalik, et saada pilt ette, mida ta teab hästi, milles peab aga veel pingutama. Ent kui valimistel häälte kogumisest saab eesmärk omaette, siis võibki juhtuda, et meid pääsevad juhtima need, kelle vaated sõltuvad sellest, kustpoolt tuul parasjagu rohkem hääli toob, mitte ehtne mure riigi ja selle kodanike heaolu pärast.“
Karise hinnangul on pandeemiast saadud kasulikke õppetunde. Distantsõpe andis varasemast enam võimalusi õpilaste tugevusi ja nõrkusi märgata ning kohendada õppeprotsessi vastavalt individuaalsetele vajadustele. Koolidel tasub edaspidigi regulaarselt e-õppe päevi läbi viia.
Fotod: Joanna Jõhvikas
President peatus ka noorte vaimse tervise teemal ning avaldas lootust, et õpetajad, eriti töötee algul olijad, ei põle läbi.
Kersti Kaljulaid rääkis, kuidas tehnoloogia jõudmisega meie igapäevaelu kõikide tahkudeni saab tuleviku haridusasutuse suurimaks väljakutseks hoopis see, kuidas õpetada inimeseks olemist ja teise inimese olemasoluga arvestamist. „Tehnoloogiline on tänapäeva kool juba niikuinii, kuidas aga luua tõeliselt empaatilist koolimudelit, kus sotsiaalsed oskused ei kannataks ja innovatsiooni kiuste väljuksid koolisüsteemist üksteisega arvestavad sotsiaalsed olendid, selle küsimuse saavad lahendamiseks järgmise paari aastakümne jooksul kõik me koolijuhid.“
Konverentsi esimesel, n-ö tippjuhtide päeval jagasid oma juhtimisvõtteid ja -mõtteid veel päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Ragn-Sellsi juhatuse esimees Kai Realo, ERR-i juhatuse esimees Erik Roose.
Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht (Tartu Erakool) sõnas, et pani konverentsil oma märkmikku kirja mitu lehekülge mõtteid, mida ise seedida ja koolis kolleegidega jagada.
„Kuulsime eri valdkondade juhtimiskäsitlusi, mosaiigist moodustub tervik ning suure pildi tunnetus,“ lausus Uiboleht. „Inspireeriv oli Kersti Kaljulaid. Kuno Tammearu andis eeskuju, kuidas üheksa aastaga on saavutatud märkimisväärne tulemus oma ametkonnas. Selle taga on väga selge strateegia: ära kunagi väsi rääkimast ja oma kollektiivis mõtteid üle kordamast. Appi tuleb võtta skeemid, joonised, lihtsad loosungid.“
Urmo Uibolehe sõnul on tähtis, et kriisi ajal sai haridusrahvas siiski külg külje kõrval koos olla ja üksteist toetada. Rõõmu teeb seegi, et peale on kasvamas uus juhtide põlvkond, kellest kiirgab noort energiat. Nii paistavad ka järgnevad aastad palju helgemad.
„Konverentsid on toonud organisatsioonikultuuri muutusi,“ rõõmustas koolijuhtide ühenduse aseesimees, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi. „Kui 15 aastat tagasi alustasime, oli levinud arvamus, et ministeeriumi esindajatele tuleb kohapeal teravalt tõtt näkku öelda. Nii ei tahtnudki keegi enam meie ette tulla. Teravaid küsimusi esitame nüüdki, aga teeme seda viisakalt, oleme koostööle ja arengule suunatud.“
Kruusimägi sõnul on koolijuht kõige olulisem juht meie riigis, oma kooli esiõppija ja õppimise eestvedaja, seega on tal unikaalne roll, mida teistel ärijuhtidel sama suurel määral veel pole.
Konverentsi saab järele vaadata: https://haridus.confent.com/#2022
Soovitatav ka õpetajaile!
ÕPETAJAD1
Tohutu paljusõnalisus ja TEADUSKAUGE vadistamine … Ei soovita!
P.S. Koolijuhtidel on kindlasti õigus meelelahutusele, kuid seda ei peaks levitama veebi kaudu maailmale. Artiklist oleks küllalt olnud …