Heade ideede teostumise nimel tasub vaeva näha
8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?
Küsimustele vastab Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk, kes pälvis 2015. aasta õppeasutuse juhi tiitli.
Kuidas on laureaaditiitel muutnud teie töist ja isiklikku elu?
Tiitli saamine mõjutas tööelu kindlasti rohkem kui isiklikku. Kõige märgatavam muutus oli see, et mind kutsuti väga palju rääkima oma tegevusest juhina. Sain järgnevate aastate jooksul peaaegu terve Eesti läbi sõita. Oli huvitav ja kasulik aeg, sest oma kogemusi jagades sain alati vastu põnevaid mõtteid ja ideid ning kohtusin uute inimestega.
Minu kui juhi arengu seisukohalt oli tiitel igati positiivne tõukejõud, et veel julgemalt astuda vajalikke samme nüüdisaegse kooli ülesehitamisel. Omamoodi võib seda võrrelda doktorikraadi saamisega. Mäletan, kuidas tollane Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud ütles diplomeid üle andes, et nüüdsest on meil õigus ise öelda, kuidas asjad on, me ei pea tingimata lähtuma kellegi teise mõtetest. Aasta koolijuhi tiitel andis mulle samamoodi kinnitust, et olen juhina saavutanud teatud taseme, see lisas uut energiat ning hingamist.
Olete üks väheseid doktorikraadiga koolijuhte. Kuidas teaduskraadiga inimesi juhiametisse meelitada?
Kohest head lahendust ei teagi, sest doktoriõppesse jõudnud inimesed on loomult teadust armastavad ja seetõttu on mõistetav, et nad eelistavad töötada ülikoolis. Mõned mõtted ehk: doktoriõppes võiks olla rohkem võimalusi valida juhtimispädevuse arendamisega seotud aineid, praktilisi kooliuuringuid; doktoriõppes võiks luua eraldi õppegruppe praktiseerivatele koolijuhtidele kraadi omandamiseks, kaasata koolijuhte teatud ainetes kaaslektoritena.
Mis teil praegu teoksil on?
Koolijuhi töö on tõepoolest selline, et kogu aeg on midagi teoksil. Rakendame oma kooliga uut õppekorralduse mudelit, mille eesmärk on tuua koolipäeva rohkem õppe individualiseerimist, vastutus- ja valikuvõimalusi, suurendada kehalist aktiivsust ning leida paremat tasakaalu õpilaste õppimise ja puhkeaja vahel.
Peamised kolm sammast mudelis on kaheosaline koolitund, pikem paus päeva keskel ja hilisem koolipäeva algus. Seda mudelit oleme nüüd kaks aastat rakendanud ja esimesed tulemused on olnud head. Kõikide suurte muutuste puhul koolis oleme teadlikult analüüsinud, kas ja mil määral oleme saavutanud muutusega soovitud eesmärke, sest alati peab olema valmis ka selleks, et kui miski ei tööta, siis tuleb asju teisiti teha. Mudeli suurem analüüs valmib kolmanda rakendusaasta järel, kuid esialgsed vaheanalüüsid on näidanud, et oleme õigel teel.
Mõtetes mõlgub ka järgmine arenguteema, mis võtab nüüdseks juba vaikselt kuju – siht on pakkuda õpetajatele suuremat ja pidevalt tagatud tuge nii vaimse pingega toimetulekul kui professionaalses arengus. Seda ideed olen kandnud endas mitu aastat, sest olen näinud meie praegu kasutatavate meetodite piiratust, kuid päris head süsteemi veel ei ole. Oleme teinud paar katsetust coaching’u-põhise juhtimise ja mentorite kasutamisega. Need kogemused kinnitasid veelgi, et sellist muutust on vaja.
Eelmisel aastal õnnestus mul osa võtta Briti Nõukogu ning HTM-i ühisest projektist, kus katsetati Briti koolides kasutatavat õpetajate arengut toetavat mudelit (põhineb Steplabi keskkonnal). Sellel mudelil oli mitmeid ühisjooni erasektoris juba kaua aega kasutusel olevate töötajate võimestamise mudelitega. Nende kogemuste baasilt olemegi üles ehitamas oma koolile sobivat süsteemi. Väljakutseid on palju: on vaja inspireerida inimesi, kujundada vajalikke pädevusi, valida sobivaid meetodeid, leida lahendusi olemasoleva finantsressursiga toime tulekuks jne. Aga olenemata takistustest annab hea idee alati indu edasi minna.
Millest unistate?
Millest koolijuht ikka unistab – õnnest, õnnelikest õpilastest ja õnnelikest õpetajatest. Viimasel ajal on palju uuritud ja räägitud sellest, mis teeb meid õnnelikuks, ja üks osa sellest on inimese eneseteostus, võimalus tunda rahulolu heast sooritusest. Seepärast tasubki näha vaeva millegi saavutamise nimel, heade ideede teostumise nimel ja kogeda seeläbi unistuste täitumist.