Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel

1. veebr. 2022 HTM - Kommenteeri artiklit

2021. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 27. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2021. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 32 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. 

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):

  • Pisukase rantlase aabits,
  • Vikipeedia keeletoimetaja Kuriuss,
  • Vikipeedia viiendad keeletoimetamistalgud,
  • Facebooki-grupp NinaZavrik – minu kakskeelne laps/Eesti,
  • Narva eesti keele maja tandemkoor,
  • murdekeelsed klassinimetused Saaremaa Gümnaasiumis,
  • eesti keele linnalaagrid vähelõimunute ja uussisserändajate lastele,
  • võrukeelne koolimuusikal „Koolin om umbõlõ mõnna“,
  • Päevakera tekstibüroo blogi,
  • võrukeelne „Godot’d uutõn“,
  • ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod,
  • võrukeelne audiogiid Kumu näitusele „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“,
  • setokeelse õuesõpperühma avamine Värska lasteaias,
  • Reet Kasiku artiklikogumik „Elav ja muutuv keel“,
  • lõunaeesti keeled Tallinna teatrielus,
  • veebikäsiraamat „Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis“,
  • virtuaalsete eestikeelsete lühivestluste sari „Keelerulett“,
  • koguteos „Emakeele Selts 1920–2020“,
  • Visit Saaremaa – saare keele visiitkaart,
  • keelemänguline lasteraamat „Kops läks üle maksa“,
  • Keiti Vilmsi Instagram (@keitivilms),
  • Eesti Keele Instituut: komakogemus,
  • eesti keele edendaja digiriigis,
  • interaktiivse õpiprogrammi prooviversioon häirekeskusele,
  • eesti keele riigieksami ettevalmistuskursus Tartu Ülikoolilt,
  • avaliku sektori valdkondliku masintõlketehnoloogia arendamine,
  • käsiraamat „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“,
  • Viljandi Linnaraamatukogu järjepidev tegevus laste- ja noorte lugemisharjumuste kujundamisel: Pisipõnni pooltund, viktoriinisarjad „Kultuurikonksuke“, „5L“ ja „Pähklipureja“,
  • kümme aastat Vikerraadio keelesäutse,
  • „Eesti–komi veebisõnastik“,
  • „Mulgi veebisõnaraamat I (A–L)“,
  • Tallinna ülikooli üliõpilaste uurimisprojekt „Kõnekad nimed“.

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel kui e-aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Tallinnas Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!