Kuidas tappa koolijuhti
Koroonaaeg on toonud arstidele, psühholoogidele ja terapeutidele rohkelt tööd, sest pandeemia on mõjutanud nii laste kui täiskasvanute vaimset heaolu, tasakaalu, kindlustunnet, suurendanud depressiooni ja ängi. Hiljuti ütles perearst Le Vallikivi ühes väljaandes, et inimeste vaimne tervis on väga halb ja see on kõige hullem, mida koroona meiega teinud on.
Koolide ja lasteaedade juhidki pole sellest pääsenud. Vaimset survet, pinget, tööstressi on tundnud nemadki. Kui palju, teavad vaid nad ise. Ei ole kerge olla juht, kui alatasa muutuvad korraldused ja käsud, kui iga päev võib mõni õpetaja haigestuda, kui päevapealt tuleb tunniplaane muuta. Ja enamikul haridusjuhtidel on kõrgemal omavalitsusjuhid, kel võim piirata või lubada ühte või teist tegevust või tungiv soov saada haridusjuhtki oma erakonda või võimuliitu. Ning on alluvad, kel võivad olla oma soovid või ambitsioonid, oma arusaamad õigustest.
Minister Kersna käest küsiti haridusjuhtide konverentsil, millele toetudes rääkis ta raadios, et noored õpetajad lahkuvad töölt koolide juhtkondade pärast. Ja minister vastas, et töörühmades olevat selgunud: õpetajate koolist lahkumise esimene põhjus on haridusasutuse või organisatsiooni kultuuri- ja juhtimisküsimus.
Kuid on koolijuhtegi, kes on lahkunud koolist selle organisatsioonikultuuri pärast. Kas on kasvanud suureks eriarvamused omavalitsusega või veel hullem – mõne oma alluvaga. Viimast juhtub ilmselt harvem, enamasti loobub susimast ja lahkub kaotajana intriigipunuja. Aga mitte alati.
Juhtimiskvaliteedist, organisatsioonikultuurist kõnelesid haridusjuhtide konverentsi esimesel päeval edukad, tuntud ja tunnustatud juhid. Arvan, et kõige hullem, mis juhil juhtuda saab, on talle vastu töötav ja intriigi punuv uss alluvate seas. Hoidku siis inglid, et pealekaebaja sepitsused sihtmärgi tervisele ei mõjuks.
Kui õpetaja vihahoos koolijuhti õpetajate toas kohvitassiga viskab, pole asi väga hull juhul, kui tass mööda lendab – viskaja saab rahulduse ja teised nalja. Aga teine alluv, marssalikepp ranitsas, jälgib ülemust, kirjutab kaebekirju kõrgemale poole, piilub ja pildistab … otsib ja otsib kuriteo koosseisu, nagu ametlikus keeles öeldakse, kuni … tapabki inimese tervise. Nii lihtne see ongi – koolijuhti saab tappa, saab lõhkuda toimiva kollektiivi.
AITUMA!
Lühidus on ande õde, öeldi omal ajal! Kas toimetus ei saaks autoreid paluda piirduda oma artikli PEALKIRJAS toodud sõnumi avamisel ÜHE A4 leheküljega? Moodi on läinud ilukõnelised paljusõnalised lood (tänaseski lehes), kus MÕTE ära kaob ja mida vähesed lõpuni suudavad lugeda, arusaamisest rääkimata. Või ongi see omaette EESMÄRK?
Annika Poldre lugu võiks olla mitmetele autoritele heaks eeskujuks …