Õpetajate Leht 11. veebruaril
Õpiring ehk õpetaja professionaalsuse uus vedur
Kuidas üks tõhus õpetajate õpiring tegutseb, sellest räägivad Pelgulinna ja Jüri gümnaasiumi ning Kivilinna kooli esindajad. Kes tahab ka oma koolis õpetajate õpiringi luua, võib neisse kolme kooli külla minna ja asja lähemalt uurida – ta on seal oodatud.
Kool saab hästi toimida, kui seal on kõigil hea olla
Tuulisel talvepäeval kohtusid kahekõneks kaks meretagust meest, kes juhivad Eesti suurimatel saartel riigigümnaasiume ja kannavad sama eesnimegi: Saaremaa gümnaasiumi direktor Ivo Visak ning Ivo Eesmaa, kes kaptenisillal nii Hiiumaa gümnaasiumis kui ametikoolis. Dialoogi lõikas poole pealt katki tuletõrjealarm, kuid õnneks andis punane kukk valehäire ja Ivode jutud jätkusid.
Meenutades legendaarset õpetajat: Vello Saage 100
Kasvatusfilosoof Airi Liimets meenutab oma eesti keele ja kirjanduse õpetajat Vello Saaget, kelle 100. sünniaastapäeva eel andsid kunagised õpilased välja armastatud õpetajale pühendatud raamatu „Õpetaja elav sõna“. Saage õpilane olla oli eriline privileeg. Saage kui elava legendi juurde tuldi õppima kõikjalt üle Eesti ja ka Tartu 8. keskkooli tunti just Saage koolina.
Eesti põhikooliõpilaste läbipõlemine – probleem või mitte? Kas ja kuidas seda lahendada?
Õpilaste vaimse tervise toetamine ei ole enam hariduse perifeeriateema, vaid on liikunud üha enam keskmesse teiste oluliste teemade kõrvale. Kati Vinter tutvustab oma artiklis äsja kaitstud doktoritöö tulemusi, mis võiksid anda mõtteainet probleemi olemasolust ning ideid, kuidas õpilaste läbipõlemise sümptomeid vähendada ja heaolu toetada.
Mõned mõtted laste kujutamisest filmikunstis
Kõik lapsi kujutavad mainimisväärsed filmid on teinud täiskasvanud, nii et konflikt on sinna juba eos sisse kirjutatud. Filmis on laps alati täiskasvanu mõttemaailma projektsioon. Mida enam lavastaja suudab maailma läbi lapse silmade näha, seda suurem on ta võimalus õnnestuda. Filmikriitik Tristan Priimägi avab lapse kujutamise viise filmides.
Mäng muudab eesti keele eluliseks ja põnevaks
Tartu Ülikooli keeledidaktika õppejõud Mare Kitsnik toob piltlikke näiteid, kuidas saab muukeelsetele inimestele eesti keele õppimise mänguliseks muuta.
Suur mängude päev
Tartu Naerumaa lasteaia Õnneseente rühmas on rollimängud tähtsal kohal. Kord kahe-kolme kuu jooksul võetakse ette suur mängude päev, mil käsil on mitu mängu ühel ajal – mängitakse kodu, poodi, haiglat, kohvikut, panka, juuksurit jne. Sageli osaleb laste mängudes ka õpetaja Taisia Mahnatš.
Teismeliste digisõltuvus ja selle mõõtmine
Kaugõppe tingimustes on teismelised olnud iga päev isegi rohkem digivahendites kui digist väljas. Me ei tea veel, kuivõrd süvendas see laste digisõltuvust. Teame aga, et vaid veerand Eesti teismelistest kasutab digivahendeid tervislikes piirides.