PALJU ÕNNE! Jakob Kübarsepp 75
Jakob Kübarsepp on andnud olulise panuse õppe- ja arendustöösse ja teadustöösse, aga ka õppe- ja teaduskorralduslikku tegevusse. Tema teadustöö põhisuunad on olnud pulbermetallurgia ja komposiitmaterjalid, aga vähem tähtis ei ole tema töö terminite loomise ja korrastamise kallal. Ta on oluliselt panustanud teaduskorralduslikku tegevusse, kõige muu kõrval on ta pidanud väga oluliseks ühiskonna teenimist. Kokkuvõtteks võib Jakob Kübarseppa iseloomustada sõnadega „töökas“, „teokas“ ja „järjepidev“.
Jakob Kübarsepp on sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 2. keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool), mille lõpetas aastal 1965. Samal aastal astus ta tolleaegsesse Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) mehaanikateaduskonda peenmehaanikaseadmete erialale; TPI lõpetas ta 1970. aastal cum laude ja talle omistati mehaanikainseneri kvalifikatsioon.
Ta on töötanud ENSV Teaduste Akadeemias erikonstrueerimisbüroos konstruktorina, hiljem juhtivkonstruktorina, TPI pulbermetallurgia tootmisharu laboratooriumis nooremteadurina, aastatel 1975‒1978 oli ta TPI aspirantuuris dots Leo Valdma juhendamisel.
1979. aastal kaitses ta Moskva Keemilise Peentehnoloogia Instituudis tehnikateaduste kandidaadi kraadi, teemaks terassideainega kõvasulamid. Kraadi kinnituse sai ta 1980. aastal Moskvast kõrgemast atestatsioonikomisjonist. Talle omistati 1985. aastal vanemteaduri kutse, 1989. aastal dotsendi kutse ja 1992. aastal professori kutse. Ta on volitatud mehaanikainsener aastast 1998.
Jakob Kübarsepp on töötanud pulberrmetallurgia laboratooriumis ka vanemteadurina, peale selle assistendina, dotsendina, kaasprofessorina ja professorina metallide tehnoloogia kateedris, alates 2011. aastast materjalitehnika instituudis ning 2017. aastast ühendinstituudina loodud mehaanika ja tööstustehnika instituudis. Aastatel 1994‒2000 oli Jakob Kübarsepp mehaanikateaduskonna dekaan, hiljem korduvalt TTÜ õppeprorektor. Alates 2021. aasta sügisest on ta emeriitprofessor, aga samal ajal jätkab vanemteadurina uurimisprojektides.
Ta oli metallide tehnoloogia ja konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia õppeainete grupi juhtiv õppejõud. Ta on mitmete kõrgkooliõpikute autor või kaasautor. „Materjalitehnika“ I ja II osa (2015) pärjati parima kõrgkooliõpiku tiitliga.
Töö uute terminite loomise, olemasolevate korrastamise ja toimetamisega on käinud edasi kuni käesoleva ajani: Eesti Keele Instituudi terminite andmebaasis Ekilex, esinemised terminoloogiakonverentsidel jm.Jakob Kübarsepp on olnud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu esimees, eestikeelsete kõrgkooliõpikute juhtkomitee liige ning Kristjan Jaagu stipendiumi esimees.
Jakobi teadustöö põhisuunad on olnud pulbermetallurgia ja komposiitmaterjalid, sh korrosioonikindlad keraamilis-metalsed komposiidid. Ta on avaldanud monograafia „Terassideainega kõvasulamid“ (1992) ja üle 200 teaduspublikatsiooni nii endise NL venekeelsetes erialaajakirjades, olulisema osa aga välismaistes ingliskeelsetes tunnustatud ajakirjades. Ta on kaheksa autoritunnistuse ja kahe patentse leiutise autor või kaasautor. Tema juhendamisel on kaitstud üheksa doktoritööd ja juhendamisel on neli doktoranti. Ta on osalenud ettekannetega arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel ja olnud mitmete konverentside orgkomiteede liige. 2011. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige ning alates 2015. aastast ka akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja. Ta on olnud pikka aega TTÜ nõukogu liige, mehaanika ja tööstustehnika instituudi nõukogu liige. Ta on olnud Eesti Teadusfondi (ETF) ekspertkomisjoni liige, hiljem Eesti Teadusagentuuri (ETAG) materjaliteaduse valdkonna ekspert, hindamiskomisjoni liige, käesoleval ajal ka ETAG-i nõukogu liige ja osalenud või osaleb paljudes muudes teaduskorraldusliku tööga seotud ülesannete täitmisel.
Jakob Kübarsepa tööd on tunnustatud ENSV riikliku teaduspreemia (1985) ja Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (uurimisgrupi juht, 2005), euroinseneri (EURING) tiitli (2001) ja Euroopa inseneride koolitaja IGIP INGPAED tiitliga (2001); talle on omistatud teenetemedal Mente et manu, Valgetähe IV klassi teenetemärk (2006), Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi teenetemärk (2007).
Kõike, mida ta ette võtab, teeb ta suure põhjalikkuse ja pühendumisega, olgu see siis töö üliõpilaste ja doktorantidega, töö juhina (dekaanina, õppeprorektorina, uurimisgrupi eestvedajana) või vabal ajal kodus Pääskülas või suvekodus Kõera külas. Kolleegina tunneme Jakobit alati abivalmis inimesena. Kui midagi talle ette heita, siis üht: ta ei oska puhata. Olgu see tööpäev või puhkepäev – ikka istub ta oma töökabinetis töölaua taga, raamatuvirnad üle pea.
Soovime Jakob Kübarsepale palju õnne, tervist ja jõudu edaspidiseks.