Suur mängude päev

Lapsepõlv on nagu muinasjutumaa, tulvil põnevaid avastusi ja katsetamisrõõmu. Nii on see olnud ajast aega. On teil veel meeles, kuidas te lapsena õdede-vendade või sõpradega kodu mängisite ja üksteisel külas käisite? Mäng kestis hommikust õhtuni, katkedes vaid lõunasöögi ajaks. Või kuidas panite õhtul lasteaias mängukaru magama ja kibelesite hommikul lasteaeda tagasi, et karukesele hommikusööki valmistada? Kas tuleb tuttav ette? Kui jah, siis saate aru, millistest mängudest ja mängurõõmust ma kirjutan. 

Lapse mäng peegeldab kogemusi, mida ta saab eelkõige kodus ema-isa, õdede-vendade ja vanavanemate toimetusi jälgides. Laps tahab olla suur ja täiskasvanute kombel toimetada – süüa teha, lauda katta, tolmu pühkida, tube koristada, autot parandada, sporti teha, raamatut lugeda jne. Samamoodi matkib laps oma mängudes seda, mida ta näeb ja kogeb poes, apteegis, bussis, arsti juures käies. Eelkõige aga õpib laps täiskasvanuid kõrvalt jälgides seda, kuidas nad omavahel suhtlevad ja arusaamatusi lahendavad. Neid kogemusi on tal vaja selleks, et suureks kasvades oma eluga hakkama saada. 

Kõik sai alguse kodumängust

Meie rühmas on palju mitmesuguseid mänguasju ja mängukeskusi. On kodukeskus ja väike puidust majake nukkude ja nukumööbliga. On vahendid kaupluse, arsti, juuksuri, kohviku, panga ja paljude teiste mängude mängimiseks. Kord kahe-kolme kuu jooksul aga võtame lastega ette suure mängude päeva, mil alustame mängimisega kohe hommikul enne õueminekut. Suur mängude päev tähendabki, et käsil on mitu mängu ühel ajal – mängitakse kodu, poodi, haiglat, kohvikut, panka, juuksurit jne. Iga mängu juures on silt mängu nimega.  

Kõik sai alguse kodumängust. Meie linnakeses ehk rühmas elas mitu peret, kes viisid hommikuti lapsed lasteaeda ja tõid nad õhtul töölt tulles lasteaiast koju, vabadel päevadel aga käisid nukuvankritega jalutamas. Kui linnakeses valmis Maksimarket, mindi sinna toidukaupu ostma. Kuna ka isadel oli vaja kuskil töötada, tekkisid ehituse, bussi- ja autoremonditöökoja mäng. Hiljem lisandusid raamatukogu, teater, ateljee, juuksur ja ilusalong, kus töötavad isegi maniküürija ja meikar. Meelsasti mängivad lapsed haiglat ja apteeki, kust saab osta ravimeid ja vitamiine. Ja muidugi kooli! Olen väga uhke, kui ka mõni meie rühma poistest valib endale tulevikus kooliõpetaja elukutse. 

Loovmängude abil saavad lapsed tutvuda eri elukutsetega: arst, meditsiiniõde, apteeker, müüja, kassiir, pangatöötaja, bussijuht, õpetaja jne. Toetamaks loovmänge, kasutan ka didaktilisi mänge: „Ehitame nukule maja“, „Riietame nukku“, „Kaunistame nukukleidi“, samuti mänge „Elukutsed“, „Arstitarbed“, „Tööriistad“, „Mööbel“, „Riided“, „Puuviljad“, „Juurviljad“, „Piimatooted“, „Kooliasjad“, mis sobivad hästi üldmõistete õppimiseks.

Et lastele meeldib rollimängudeks ümber riietuda, õmblesin neile kitlid ja põlled. Taaskasutuse põhimõttel tegin vanadest diivani poroloonpatjadest kolm väikest patja, millest saab teha näiteks diivani ja haiglavoodi või siis kasutada neid teatrimängus sirmina.
Voodipesu nukkudele aitasid õmmelda lastevanemad. Tihti loovad lapsed oma mängu jaoks sobiva keskkonna ise, kasutades selleks käepäraseid vahendeid: toole, suuri mänguklotse, patju jne. 

Mängime lastega igal aastaajal ka õues, kus laste käsutuses on kaks porikööki päris toidunõudega. Poriköögid meisterdasid meile lastevanemad – värvisid ja sisustasid ning tõid kodust lastele mängimiseks vanad kraanikausid, potid-pannid, kausid, teekannud jne. Ka õpetajad olid abiks. Meie rühma laste vanemad osalevad meeleldi lasteaia tegemistes. Igas kodus leidub ju midagi, mis lasteaias taaskasutust leiab. Rühma kulusid planeerides ostame mänguasju ka õppekulu rahadest.

Mõnikord olen kasutanud suurel mängude päeval sellist võtet nagu rollivahetus õpetaja märguande peale. Teinekord sean ajapiirangu – näiteks mängivad lapsed ühes mängukeskuses paarkümmend minutit, siis annan märku keskuste vahetamiseks. Lapsed vahetavad rollid: see, kes enne töötas apteegis, saab nüüd olla pangatöötaja, arst vahetab koha juuksuriga jne. Vahel ei olegi mul vaja sekkuda, vaid lapsed vahetavad omavahel osad iseseisvalt, mis on minu tööle parim hinnang. See on päevast päeva kestnud järjepideva töö tulemus.

Laste soovil jätame mängukeskused rühmaruumi üles järgmise päevani, et lasteaeda tulles saaks kohe mängu jätkata või liituda teiste laste alustatud mänguga. 

Rollimäng arendab sotsiaalseid oskusi

Kuna meil on sobitusrühm, on eriti tähtis silmas pidada, et mäng aitab parandada laste suhtlemisoskust, arendada keelt ja täiendada sõnavara. Hästi ja julgustavalt mõjub mängimine uutele, samuti aravõitu ja ebakindlatele lastele.

On tulnud ette, et mõnda last ei taheta mängu võtta. Rollimängud aitavad hästi kaasa sotsiaalsele kohanemisele: esialgu piisabki lapsele mängus olemisest ja kasvõi omaette tegutsemisest. Üks kõnehilistusega poiss istuski alguses kodukeskuses, vaatas raamatut ja matkis lehte lugevat isa. Laps oli rollis. Olgugi et ta ei öelnud ühtki sõna, oli ta siiski mängus. Mõne aja pärast kutsus „ema“ „pereisa“ sööma. Nad einestasid koos ja olid mänguhoos. Poiss ei tundnud end mängust eemale jäetuna. Teiste laste juttu kuulates suutis ta peagi juba ka ise sõna sekka öelda. Sellised olukorrad tõestavad, et kaasava hariduse põhimõte toimib.

Õpetaja kui mängu algataja ja suunaja

Meie rühmas käivad lapsed vanuses kaks kuni seitse aastat ja uskuge mind, poodi mängides ei ole vahet, kui vana on müüja, kõik saavad oma rolliga suurepäraselt hakkama. Hea on näha, kuidas lapsed selgitavad üksteisele mängu olemust, sealjuures üksteist abistades ja toetades. 

Õpetaja ülesanne on jälgida, vajadusel abistavalt mängu suunata ning mõnikord olla ka ise pereliikme, kliendi või patsiendi rollis. Juhtub, et laps tuleb ja kurdab, et sõber ei soovi temaga mängida. Siis mängin sõbra asemel mina, lootes, et eeskuju innustab sõpra mänguga liituma. Lastele meeldib, kui täiskasvanu nende mängudes osaleb, see lisab julgust ja enesekindlust. Mõnikord saab õpetaja lastega koos mängides hoida eos ära nii mõnegi konflikti. Õpetaja saab olla nii mängu algataja kui ka osaline, tekitades oma eeskujuga lastes mänguhuvi.

Õpetaja eeskujul õpivad lapsed mängu kaudu kannatlikkust, heatahtlikkust ja üksteise vastu viisakas olemist, mis on elus väga vajalik oskus. Meie rühma lapsed hoolivad üksteisest ja arvestavad oma kaaslaste soovidega. Eelnevalt olen neile selgitanud meie lasteaia väärtusi, milleks on hoolivus, ausus, austus, julgus. Osaleme ka projektis „Kiusamisest vabaks“.

Mäng ja õpioskused

Mängu abil saab omavahel lõimida õpivaldkondi („Keel ja kõne“, „Mina ja keskkond“, matemaatika, kunst, liikumine, muusika, eesti keel kui teine keel – rühmas on lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel), samuti sotsiaalseid, enesekohaseid, mängu-, tunnetus- ja õpioskusi. 

Lastega mängides tuleb palju rääkida ja arutleda. Suhtlemine nii täiskasvanute kui üksteisega rikastab lapse sõnavara ja väljendusoskust, treenib mälu, lisab julgust ja enesekindlust.

Rollimängud aitavad arendada ka laste matemaatikaoskusi: võrdlemist, loendamist, arvutamist, rühmitamist, mõõtmist, kaalumist. Näiteks on ateljeemängus eri sorti kangaid: siidi, sitsi, drappi, pitsi jne. Neid on mitut värvi: valget, oranži, musta, pruuni, lillat, heledamaid ja tumedamaid toone. On eri laiusega paelu, eri suurusega nööpe ja palju muud. Kääre kasutame muidugi ainult õpetaja valvsa pilgu all.

Saame harjutada mõõtmist eri pikkusega joonlaua, mõõdulindi või kokkulepitud mõõtühikuga, näiteks pliiatsiga. Maksmisel õpime kasutama rahaühikuid: eurosid ja sente. 

Pärast mängu teeme rühmaruumi ühiselt korda. Lausa imekspandav, kui rahulikult ja süsteemselt oskavad lapsed panna mänguasjad tagasi oma kohale riiulile, karpi või kasti, ning lausa tahavad seda teha. Niiviisi rühmaga ühise perena koos tegutsemine kasvatab lastes korraarmastust ja vastutustunnet.

Lõpetuseks

Minu pikaaegne töökogemus näitab, et kodus lastega ei mängita, mistõttu paljud lapsed kas ei oska või ei taha mängida ja neil puudub iseseisev mängulust. Selle tõdemuse põhjuste üle ma siinkohal arutlema ei hakka, see on juba järgmise artikli teema. Küll aga tahan õpetajatele südamele panna, et nad leiaksid sagedamini aega lastega nii toas kui õues koos mängida ning õhutaksid lapsi rohkem loovaid rollimänge mängima. Mäng ongi ju väikese inimese elu ja töö.

Kallid õpetajad, meie rühmas on järgmine mängude päev juba planeeritud. Aga teil?