Tallinna Keskraamatukogu kuu teema: „Raamatukogude teema-aasta: raamatukogu raamatus“

4. veebr. 2022 - Kommenteeri artiklit

Matt Haig „Kesköö raamatukogu“ (2021)

Kas olete mõelnud, et elu ja surma vahel võite end leida raamatukogust? Raamatukogu teema-aasta valguses on see üks eriline ja veidi teistlaadne ulmekirjanduse sugemetega teos.

35-aastane Nora ei ole oma eluga rahul ja tahab vabatahtlikult elust lahkuda. Ta on elanud üürikorterites, raha ega ainelist vara tal ei ole, suhted pereliikmetega pole laabunud ja sõbranna kolis kaugele. Nora tunneb end alalõpmata süüdi, sest ei ole täitnud oma isa unistust teha temast tippsportlane. Tagatipuks öeldi töökoht üles ja lemmikloom leitakse surnuna. Kooliajal oli Nora usaldusisikuks raamatukoguhoidja proua Elm. Eraklik Nora sai talle rääkida elust, inimestest ja unistustest.

Kesköö raamatukogus saab Nora võimaluse asuda oma kahetsusi kustutama. Positiivsed muutused viivad sihile: ta seikleb oma elu eri variantide vahel ja see aitab tal lõpuks leida elamisväärse unistuste elu. Nora teeb otsuse elada kahetsusteta ja olla elus.

Raamat näitab, et igaüks ise vastutab oma valikute eest ja annab lugejale mõtlemisainet mitmel teemal: sisserändajate mured, oma valikute eest vastutuse võtmine ning elule tähtsuse leidmine ka siis, kui selles puudub armastus.

Leili Küttner

Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Mall Jürma „Naine raamatute keskel“ (2020)

„Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud raamatusse on Hando Runnel koondanud Mall Jürma (1901‒1984) esseistikat läbi aastakümnete. Artiklite – nii ilukirjandust kui oma eriala käsitlevate – kirjutamisega alustas Mall Jürna juba Tallinna Linna Keskraamatukogus töötades. Sõja eest põgenedes lõpuks New Yorki jõudnuna tegutses ta mitme aastakümne vältel kirjanduskriitiku ja esseistina, tutvustades väsimatult maailmale eesti kirjandust.

Klaus Hagerup „Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud“ (2019)

Anna armastab raamatuid, sest leiab neist endale palju uusi sõpru. Ühel päeval kohtab tüdruk raamatukogus vana meest, kes on hirmus õnnetu, sest tema töö on hävitada raamatud, mida keegi ei taha lugeda. Anna otsustab raamatud päästa – aga kuidas?

Annal tuleb vastus leida teiselegi küsimusele, kui tema kätte satub raamat, millel puudub lõpp. Tüdruk räägib raamatust kõigile ja otsingutega liituvad klassikaaslased, õpetaja, isegi raamatupoodide müüjad. Kui kõik otsivad, kas siis leitakse loo lõpp üles?

Lisa Aisato illustratsioonidega raamat on ühtaegu just nii imepärane ja realistlik, et lugedes tekib tunne – see kõik ongi võimalik.

Holger Kaints „Mälestusi raamatutest“ (2017)

Muljetavaldava faktitäpsusega meenutab autor oma kokkupuuteid raamatutega alates varasest lapsepõlvest kuni täiskasvanueani (1960.‒1980. aastatel). Selgelt joonistub välja, mil määral kujundab last see, et kodus on raamatud au sees ja neid peetakse väärtuslikuks. Ema töökoht raamatukogus suunas juba varakult kujundama omaenda hinnanguid muutlikus ühiskonnas. Autori hilisem töökoht raamatute hulgilaos avab telgitaguseid, mis suurele osale lugejatest tundmata. Holger Kaintsi mälestused avardavad silmaringi huvitavate faktidega ja pakuvad ühtlasi äratundmismomente eri vanuses lugejaile.

Jana Orion

Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!