Tavakoolist kutsekooli – kui sirge on HEV-lapse tee?

Kuidas kulgeb HEV-õpilase haridustee, kel tavakoolis õppimisvõimalus ammendub – sel teemal arutlesid Viljandis VIKK-is need, kes teavad vastust ja kelle igapäevatöö ongi seotud selle küsimusega.   

Et erivajadustega laste kool on neile hea, selles veenis Viljandi Kutseõppekeskuses (VIKK) toimunud HEV-õppe teemalisel seminaril kuulajaid Ämmuste kooli direktor Eili Rohtla. Kuid paljud HEV-lapsed peavad oma õpingud läbima tavakoolis. Mis saab neist, kes jõuavad õppimises oma võimete laeni 2. kooliastme lõpus? Millisedvõimalusedon põhikoolil koostöös ametikooliga valmistada neid ette ametikoolis edasi õppima? Sellest kõneles VIKK-is Paalalinna kooli direktor Aavo Palo. 

Karjäärivalik – kas eikellegimaa?

Karjäärivalik on justkui eikellegimaa – õppekavas seda pole. Karjäärivaliku juurde jõutakse 3. kooliastmes, kui huvi- ja koolijuht korraldavad üheksandikele karjäärivaliku päeva. Paalalinna kool kutsub siis kohale maakonna kahe kutseõppeasutuse – VIKK-i ja Olustvere TMK –, Viljandi Gümnaasiumi ja töötukassa inimesed. Ent kas ja kuidas jõuab selle teema õpilaste ette tuua klassijuhataja? Millal tal selleks aega on? 

Karjäärinõustamine eeldab õpetajalt arenguvestlust iga õpilasega, temale vajaliku ja sobiva info edastamist ning valikuvariantide pakkumist. Suurem osa õpetajaist töötab enam kui 1,0 kohaga, tavakoolis kulub neil suur osa tööajast ja tähelepanust HEV-lastele, toetamaks õppekava täitmist. Paalalinnal on oma ligi 30 HEV-õpilase jaoks koordinaator, sotsiaalpedagoog, logopeed, kooli toetavad nii omavalitsus kui ka riik. Kutsesuunitlusega tegelemiseks napib aega, tunnistas direktor Palo. 

Lahenduseks varane eelkutseõpe

Hollandis on ta näinud sellele murele võimalikku lahendust: 2. kooliastmest on võimalik gümnaasiumisse minna piiratud valikutega, kuid on ka muud lahendused. Palo sõnul saavad õpilased kaasava haridusega päris ilusti hakkama kuni 2. kooliastme lõpuni. Selleks ajaks selgub, kus on õpilase akadeemiline lagi. Sealt edasi tuleks koolijuhi arvates hakata rääkima lapsevanemate ja nõustajatega, et leida õpilasele parim võimalus – kas vähendada õppemahtu või võimaldada noorele 3. kooliastmes mingil määral eelkutseõpet. 

„Selle asemel et õpetada kahte võõrkeelt, võiks talle anda praktilisi kogemusi maakonna ametiõppeasutuses, et ta saaks ka eduelamuse. See annaks hilisemaks karjäärivalikuks selgema pildi ja kogemuse,“ pakkus Aavo Palo. Paraku on HEV-lapsel kaasava hariduse tingimustes kindlad õppekavad ja -mahud. „Mulle tundub, et vaevame neid liialt 3. kooliastmes, kus nad ei saa eduelamust, kaob motivatsioon ja nad jäävad koolist kõrvale,“ arutles koolijuht. Klassikalise ühtluskooli kõrval peaks olema muu võimalus. Kuid just ajapuudus ei võimalda põhikoolis lapsi kutsekooliks ette valmistada. 

Miks ei võiks lapsed hoopis ametikoolis erialadega tutvuda? VIKK-i direktori Tarmo Looduse sõnul Viljandimaa erikoolid seda teevadki – nii Ämmuste kui Lahmuse ja Viljandi linna Kaare kool käivad VIKK-iga kahe või kolme nädala kaupa tutvumas. „See on üks lahendus, aga kõik üldhariduskoolid oma õpilastega siia ei jõua,“ sõnas Loodus.  

Palo pakkus, et kui õpilane on 3. kooliastmes eelkutseõppes, aga selle lõpus soovib minna gümnaasiumisse, võiks ta saada ettevalmistuseks ühe täiendusaasta. Selleks on vaja lisaraha. Kui raha pole, mida sel juhul praegusest teisiti teha, et midagi muuta, sellele küsimusele jäi Palo vastuse võlgu. Tema sõnul on õpetajad läbipõlemise piiril, erialaspetsialistidest on põud, ümberõppiminegi nõuab aega ja kui inimene töötab täiskoormusega, on keeruline leida talle õppimise ajaks asendajat. 

Palolt küsiti, mis oleksid plussid ja miinused, kui tuua karjääripäev varasemale ajale: 6. ja 7. klassi. Viimast, s.o 9. klassi karjääripäeva on ikkagi vaja, arvas koolijuht ja lisas, et karjääripäevi peaks põhikoolis olema praegusest rohkem ja need peaksid olema praegusest tihedamalt seotud päriseluga. 

Muukeelsed HEV-õppijad 

Koolirahvas on kogenud, et nii õpilased kui vanemad üritavad erivajadust varjata ning halvemal juhul tuleb see välja alles siis, kui on tekkinud oht koolist välja langeda. Et selliseid noori päästa, on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IV KHK) võetud kasutusel 2. ja 3. taseme õpe, mille käigus õpilane saab omandada kutse. 

Millised täpsemalt on muukeelse HEV-õppija võimalused kutsehariduses, sellest kõneles IV KHK Sillamäe filiaali sotsiaalpedagoog Kristeli Peri, kes on ka esimese köögiabiliste kursuse klassijuhataja. Tema klassis on toimetuleku ja individuaalse õppekavaga õpilased ning autistegi. Abiõpetaja aitab individuaalõppekaval olijaid järele ning suunab ja toetab toimetulekuõpilasi. „Meie saame eduelamuse sellest, et oleme kooli üks parimaid gruppe, kellel pole õppevõlgnevusi,“ teatas Peri, kiites oma kohusetundlikke õpilasi. HEV-noori võetakse seal õppima viiel erialal, rühmas on vaid 12 õppurit. Plaanis on ka uusi erialasid ja õpperühmi avada.  

Kool püüab olla HEV-noortele üha kättesaadavam, sest venekeelsete perede lapsevanemad ei taha oma lapsi kodust eemale õppima saata. See oli ka põhjus, miks sisseastumisel varjatakse kooli eest teavet lapse tervisliku seisundi kohta. Nüüd on olukord muutunud, vanemad on hakanud kooli usaldama ja lapse tervise kohta infot jagama. See muutus on tulnud seoses kooli selgitustööga vanematele ja suust suhu leviva reklaamiga. Ka on hakanud erivajadusega õpilasi neile üha rohkem õppima tulema. 

Eriliste noortega töötavad kolm sotsiaalpedagoogi, kaks psühholoogi ja karjäärinõustaja ning sügisest eripedagoogki. Kool on liitunud Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse projektiga, et pakkuda muukeelsetele õpilastele võimalust osaleda selles kodu lähedal.  

Ettevõttepraktika ja ettevõtjatega koostöö on keeruline ilmselt kõigis kutseõppeasutustes, kus õpivad HEV-noored. Selle mure lahendamiseks ootavad ametikoolid suuremat abi nii töötukassalt kui ka riigilt. Taanis koolitusel nägi Peri, et seal saavad kutsekooli lõpetanud HEV-noortest teenindajad, abikokad ja köögiabilised lasteasutustes. Rohkem koostööd on murede lahendamisel tihtipeale üks märksõna.    

2020. a võeti kutseõppesse vastu 14 006 õpilast. Neist 784, s.o 5,6% on haridusliku erivajadusega. 

2020. a seisuga õppis kutseõppes 25 548 õpilast, kellest 1439, s.o 5,6% on haridusliku erivajadusega.