Teenetemärgid haridus- ja teadusrahvale

Tänavu saavad president Alar Kariselt teenetemärgi 148 inimest. Nende hulgas on rõõmustavalt palju haridus- ja teadusvaldkonna inimesi:

Valgetähe III klass

Tiit Land, biokeemik, kõrghariduse edendaja, Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja professor

Martti Raidal, füüsik, akadeemik, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur

Valgetähe IV klass

Ülle Ernits, tervishoiuhariduse edendaja, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor

Hilkka Hiiop, konservaator, Eesti Kunstiakadeemia professor

Jüri Krustok, füüsik, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor

Karmen Maikalu, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolipsühholoog, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine

Katrin Martinfeld, Antsla Gümnaasiumi direktor, hariduselu edendaja Võrumaal

Helle Metslang, keeleteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor; Emakeele Seltsi juhatuse esinaine

Marge Monko, fotokunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor

Peeter Normak, informaatik, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor ja matemaatika professor

Margus Pedaste, haridusteadlane, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor

Peep Pruks, õigusteadlane, Tartu Ülikooli sihtasutuse Iuridicum juhataja

Kalev Sepp, keskkonnateadlane, Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ning maastikukorralduse professor ja õppetooli juht

Elo Üleoja, koorijuht ja muusikaõpetaja, kultuurielu edendaja Lääne-Virumaal

Valgetähe V klass

Janne Fridolin, muusikaõpetaja, koorijuht

Tiina Kala, ajaloolane ja tunnustatud keskaja uurija ning Tallinna Linnaarhiivi teadur

Kersti Lepajõe, keeleteadlane

Ave Loigu, Tallinna Ristiku Põhikooli loodusainete õpetaja, keskkonnahariduse edendaja

Ave Matsin, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, rahvakultuuri edendaja

Elmu Mägi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi füüsikaõpetaja

Peeter Nõges, hüdrobioloog, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhtivteadur

Vello Palm, spordipedagoog, pikaaegne kergejõustikutreener

Lia Puhm, Märjamaa Gümnaasiumi õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja, hariduselu edendaja Märjamaal

Juhani Püttsepp, loodushariduse edendaja, lastekirjanik

Helika Saar, lastekaitsja

Meelis Tambets, kalateadlane, bioloog-zooloog ja Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liige

Ants Tammar, haridusloo uurija Raplamaal

Valgetähe medal

Enno Austa, koolibussi juht Põlvamaal

Kuidas leevendada füüsikaõpetajate puudust?

Pärnu Koidula Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Elmu Mägi sai presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Elmu Mägi tuli Pärnu Koidula Gümnaasiumi füüsikaõpetajaks kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1983. aastal. Kolleegid ütlevad, et Elmu on selline õpetaja, kes oskab õpilastes füüsika ja looduse ning tehnika vastu huvi tekitada. Õpikut kasutab ta minimaalselt, tuues selle asemel näiteid elust endast ja üllatades õpilasi mitmesuguste füüsikakatsetega. Ta armastab oma tööd ja vahel, näiteks magnetismi teema puhul, läheb tunnis nii hoogu, et unustab kella vaadata ja õpilased peavad talle seda ütlema. Kuna õpetaja Mägi on oma tööle nii pühendunud, siis esinevad tema õpilased edukalt nii kohalikel kui ka üleriigilistel olümpiaadidel ja pääsevad ilma probleemideta nii kodu- kui ka välismaistesse ülikoolidesse. Ja mis eriti oluline ‒ mõnestki tema õpilasest on saanud samuti õpetaja. Tunnustust on Elmu Mägile jagatud varemgi. 2004. aastal sai ta aasta õpetaja tiitli, 2014. aastal presidendi kultuurirahastu reaalteaduste eripreemia ja 2016. aastal anti talle Pärnu linna vapimärk.

Miks selliseid õpetajaid rohkem ei ole? Pigem räägime ju sellest, et mõnelgi koolil pole üldse füüsikaõpetajat. Mida tuleks ette võtta, et füüsikaõpetajaid oleks rohkem? Küsime seda Valgetähe teenetemärgi kavalerilt Elmu Mägilt endalt.

Ta vastab, et on füüsikaõpetajate defitsiidi üle mõtelnud palju, kuid võlukepikest leidnud ei ole. Õpetajatöö paljusid ei tõmba. Juba tema ülikoolis õppimise ajal püüdsid mõnedki füüsikatudengid õpetajaametit vältida ja kooli läksid ainult tema moodi entusiastid. Osa noormehi hakkas füüsikaõpetajaks ajutiselt, sest nii pääses armeeteenistusest. Kurb on aga see, et puudust ei tunta ainult füüsika-, vaid ka matemaatika-, keemia- ja teiste ainete õpetajatest, nendib õpetaja Mägi.

Õpetajate palk peaks tõusma, pakub Elmu Mägi siiski ühe idee välja. Turumajanduses on ju nii, et kui midagi on liiga vähe, siis läheb selle hind üles. Samas ei usu ta, et kõrgem palk tooks juba järgmisel sügisel massiliselt õpetajaks õppijaid, sest kui aastakümneid pole probleemiga piisavalt tegeldud, võtavad lahendused aega. Ühiskond võiks õpetajaametit rohkem väärtustada, nii et sõna „õpetaja“ saaks kirjutada suure Õ-ga, lisab õpetaja Mägi, selgitades, et sõnades peetakse meil õpetajast juba lugu, kuid tegudeni ei ole jõutud.

Õpetajad peaksid ka ise oma järelkasvu eest hoolitsema, pakub Elmu Mägi välja teise idee. Ta on käinud Saksamaal ja Austrias, kus on selline traditsioon, et pensionieale lähenevad õpetajad õpetavad välja oma mantlipärijad. Selline traditsioon võiks olla ka Eestis, kuid probleem on siin selles, et füüsikaõpetajaid on nii vähe, et raske on endale mantlipärijat valida. Elmu Mägi märgib, et tema õpilastest on igal aastal läinud 3‒4 noort ülikooli füüsikat või füüsikaga seotud erialasid õppima ja seetõttu on temal isiklikult ilmselt võimalus oma mantlipärija välja õpetada. Tuleb uskuda ka tüdrukutesse, lisab Elmu Mägi. Ta on tihti kuulnud arvamust, et füüsika on meeste ala, kuid füüsikat õpetades näeb kogu aeg, et tüdrukud on niisama tublid kui poisid. Pooled tema ülikooli füüsikat õppima läinud õpilastest on olnud tütarlapsed.

Poleks paha, kui noored juba gümnaasiumi ajal ülikooliga tutvuksid, arvab Mägi, sest seegi võib äratada neis huvi õppida ülikoolis füüsikat. Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilased saavad valida Taltechi ja Tartu Ülikooli füüsika valikaineid, mida annavad ülikooli õppejõud. Taltech viib Koidula gümnaasiumis läbi elektrotehnikakursust, kus osalevad need õpilased, kes tahavad füüsikasse süveneda midagi oma kätega valmis tehes. Tartu Ülikooli valikkursusel saavad nad aga põhjalikumalt teooriasse süveneda. Õpilastele meeldivad mõlemad füüsika valikkursused ja need, kes esimene kord seal ei kaasa ei teinud, uurivad nüüd, kas järgmine kord ikka saab osaleda. TalTech annab Koidula koolile ka tehnilise joonestamise valikkursust. Sellised valikkursused seovad õpilasi füüsikaga ja nii võib nende hulgast ka füüsikaõpetajaid välja kasvada, arvab õpetaja Mägi ja lisab, et ka õpetajate õpetajate palka tuleks tõsta, sest siis suudaksid nad üliõpilaste kõrvalt ka gümnaasiuminoortega rohkem tegelda.

Digiõpe peaks ka füüsikas tavaline olema, arvab õpetaja Mägi, sest arvuti tõmbab noori. Ta ise on loonud digiülesandeid nii põhikoolile (EIS) kui ka gümnaasiumile (E-koolikott). Ta õppis juba Tartu Ülikoolis diplomitööd kirjutades arvutite Nairi2 ja Nairi2K peal programmeerima. Luges venekeelseid juhendeid ja sai hakkama. Praeguseks on ta koostanud juba nii palju digiülesandeid, et ei oska nende arvugi nimetada. Ta täpsustab, et suur osa digiülesannetest on valminud siiski meeskonnatööna, kus tema on olnud meeskonna liige.

Kolleege tuleb toetada, siis ei lähe nad koolist ära, ütleb Elmu Mägi. Ta on Pärnu õpetajate füüsika aineühenduse juht ja viinud linna füüsikaõpetajatele läbi mitmeid koolitusi. Ta on olnud vajadusel ka alustava füüsikaõpetaja mentor. Kui Pärnus tekib mõnel füüsikaõpetajal probleem, siis saab ta õpetaja Mägi poole pöörduda ja Mägi aitab või leiab kellegi teise, kes saab seda teha.

Raivo Juurak

Kust tuleb kiindumus õpetajasse?

Ave Loigu sai presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Alles hiljuti helistas Ave Loigule üks juba ammu lõpetanud õpilane ja küsis, mida teha. Ta ostnud endale vana maja ja leidnud kapitaalremonti alustades, et põranda all oli hulganisti nahkhiiri. Koos õpetajaga leidsid nad siis spetsialisti, kes oskas nõu anda – tuleb põranda remont kevadeni edasi lükata. Nii endine õpilane ka teeb. Niimoodi helistavad õpetaja Loigule ja küsivad nõu paljud tema endised õpilased.

Kust õpilaste kiindumus õpetajasse tuleb? Peamiselt ikka sellest, et ta neile nii palju oma tähelepanu ja aega kulutab. Tema pedagoogiline kreedo on, et lapsed tuleb ära kuulata. Pärast seda saab neile oma ideedest rääkida ja siis tuleb jälle kuulata, kuidas nad idee vastu võtavad. Teiseks arvab õpetaja Loigu, et rääkimisest üksi ei piisa, vaid tuleb ka tegutseda, ja nii on Ristiku kooli lapsed juba harjunud, et lähevad koos õpetaja Loiguga näiteks Iru elektrijaama, panevad koos õpetajaga kollased kiivrid pähe ja vaatavad üle, kuidas seal prügist elektrit tehakse. Järgmine kord minnakse sorteerimisjaama, et näha, kuidas inimesed olemjäätmete seast pappi, plasti, tekstiili jms välja korjavad. Pärast selliseid õppekäike on õpilastel lihtne aru saada, miks on arukas juba koolis paber, papp, plast ja klaas eraldi prügikastidesse panna. Õpetaja Loigu on koostöös Tallinna linnavalitsusega koostanud ka bukleti „Mida teha jäätmetega koolis ja lasteaias“. Siinkohal pole piisavalt ruumi, et lugeda üles kõik see, mida Ave Loigu on koos õpilastega ette võtnud. Ta on juhtinud RMK, KIK ja ELF projekte ja kampaaniaid, näiteks „Mereviktoriin“, „Metsaviktoriin“, „Autovaba päev“, „Taaskasutuspäev“, „Ökojalajälje“ uurimisprojekt, „Loodus ja kultuur“, „Kiusamisest vaba kool“ jpm. Alates 2018. aastast on ta organiseerinud koos oma õpilastega õiglase kaubanduse näitusi, teavitustegevust ja uuringuid koolis, mille eest on saanud Ristiku Põhikool MTÜ Mondo õiglase kaubanduse sõbra tunnustuse. Ta on ellu kutsunud ka ülelinnalisi loodusvaatlusi, konkursse, viktoriine, osalenud koos oma õpilastega arvukates kohalikes ja rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnaprojektides.

„Olen saanud seda kõike täha tänu oma kolleegidele, kes on mind alati toetanud, ja seepärast ütlen, et presidendi teenetemärk kuulub tegelikult kogu meie koolile,“ ütleb õpetaja Loigu eelneva kommentaariks.

Pärast ülikooli töötas Ave Loigu esimesed 19 aastat hoopis Eesti looduskaitse seltsis osakonnajuhatajana. See oli aeg, kus loodus- ja keskkonnakaitse olid suures osas selle seltsi kui kodanikuorganisatsiooni õlgadel. Seltsi vedas legendaarne Jaan Eilart ja selle üks esimehi oli ‒ ja on praegu auesimees ‒ Arnold Rüütel. Kuid siis hakkasid puhuma uued tuuled ja kolleegid geograafid kutsusid Ave Loigu Ristiku Põhikooli geograafiaõpetajaks. Kutsusid ja kutsusid, kuni ta andis järele ja läkski. Elukestava õppijana omandas ta õpilaste õpetamise kõrvalt õppides Tartu Ülikoolis HEV-laste õpetaja kvalifikatsiooni ning osales hiljem geograafia lihtsustatud õppekava koostamisel. Praeguseks on Ave Loigu olnud Ristiku kooli õpetaja juba 34 aastat.

Raivo Juurak