Teismeliste digisõltuvus ja selle mõõtmine

Juba enne koroonat – aastatel 2012–2018 – näitas PISA uuring, et teismeliste digivahendite kasutamise aeg väljaspool kooli suurenes üheksa tunni võrra nädalas. Kaugõppe tingimustes on teismelised olnud iga päev isegi rohkem digivahendites kui digist väljas. 

Teame, et kaugõpe jättis õpilüngad, kuid ei tea veel, millise jälje jättis see lastele digisõltuvuse süvendamise mõttes. Iga täiskasvanu võiks kõigepealt alustada iseenda digisõltuvuse sümptomite märkamisest, seejärel saame aidata lapsi.

Kuidas digisõltuvust määratleda? 

Igasugune sõltuvus tekitab eitamist ja vastupanu, seepärast on seda ka raske märgata, määratleda ja sellega toime tulla.Kuna digivahendite massiline kasutamine on muutunud normiks, ei saa digisõltuvuse kriteeriumiks olla vaid digivahendites oldud aeg. Piir terve ja ebaterve digivahendite kasutamise vahel jookseb sealt, kus digivahendite kasutamine muutub kõikehõlmavaks ja häirib olulisi eluvaldkondi ning inimese tervis kannatab. 

Digisõltuvust on kirjeldatud kui kompulsiivset vajadust digivahendeid kasutada ning see segab inimese elu ning takistab oluliste asjade tegemist.

Digisõltuvus ei ole Euroopas ja Ameerikas veel ametlik diagnoos. Ametlikult diagnoositakse vaid digimängu sõltuvust (mängimise häire). Samal ajal Põhja-Koreas diagnoositakse juba aastaid ametlikult nii videomängu sõltuvust kui ka internetisõltuvust ja neid ravitakse spetsiaalsete programmidega.  

Digisõltuvuse sümptomid

Digisõltuvuse kui käitumusliku sõltuvuse puhul ei suuda inimene piirata käitumist, mis toob lühiajalist psühholoogilist kasu, isegi kui ta teab, et sellel tegevusel on talle pikaajaline negatiivne mõju. Käitumuslike sõltuvuste korral on dopamiinisüsteemiga seotud madal impulsikontroll, mis tõukab sõltuvuslikule käitumisele. 

Digisõltuvuse sümptomid puudutavad nii tähelepanu, emotsioone, mõtlemist kui ka käitumist. Digisõltuvuse sümptomid on järgmised: inimese tähelepanu köidavad peamiselt digivahendid ehk inimene on neile orienteeritud; inimene tunneb ilma digivahenditeta sageli hirmu ja ärevust ja soovib oma vahendeid pidevalt kontrollida; kogeb vahetpidamata hirmu jääda sotsiaalmeedias millestki ilma; tunneb tugevaid negatiivseid emotsioone, nagu ärrituvus ja viha, kui püütakse internetis oleku aega piirata; ei suuda oma aega digivahendites reguleerida; vajab üha rohkem aega, et olla digivahendites, ning kasutab digivahendeid päeva jooksul väga erinevates kohtades, nagu söögilauas, tänaval, voodis jne.

Kuna laste ja teismeliste igapäevaelu on üha enam digivahenditega seotud, on ühelt poolt vaja õpetada neile tervislikku digivahendite kasutamist ja teiselt poolt on uurijatel oluline sõeluda välja digivahendite kasutamise ja digisõltuvuse sümptomid.

Teismeliste digisõltuvuse mõõtmine

TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse uuringu raames lõime kolleegidega teismeliste digisõltuvuse küsimustiku DAST ja kogusime üle Eesti andmeid 4493 õpilaselt vanuses 11–19 aastat. Uuring avaldati hiljuti rahvusvahelises teadusajakirjas Journal of Psychoeducational Assessment (Seema, Heidmets, Konstabel ja Varik-Maasik, 2021).

Andmekogumine sattus saatuse tahtel koroonakriisi esimese laine algusesse, nii et pooled vastanud täitsid küsimustiku enne distansõppele minekut ja pooled distantsõppe esimesel kuul.

Uuringu tulemused näitasid, et teismeliste suurem digisõltuvuse küsimustiku skoor seostub nende madalama eluga rahuloluga ja viletsama õppetööst hõivatusega koolis, suurema läbipõlemisega õppetööst, depressiivsema meeleoluga ja õpiraskustega ning pikema ekraaniajaga nii kooli- kui puhkepäevadel.

Meie uuring näitas, et DAST-küsimustiku skoorid, mis jäävad alla 20 punkti, näitavad tervislikku kasutamist (25% õpilastest) ja küsimustiku skoorid üle 50 punkti digisõltuvust (19%). Ülejäänud õpilaste digivahendite kasutamist võib pidada kas ülemääraseks (31%) või digisõltuvusest ohustatuks (25%). 

Palun pange tähele, et vaid veerand Eesti teismelistest kasutab digivahendeid tervislikes piirides ja neil on digisõltuvuse sümptomeid vähe. 

Veel kord tasub kordamist, et see küsimustik siiski ei diagnoosi, vaid pakub uurijatele võimalust saada digivahendite kasutamisest ülevaadet. Samuti võimaldab see inimeseõpetuse tunnis õpilastel reflekteerida oma digivahendite kasutamise ja digisõltuvuse sümptomite üle ning leida üheskoos viise, kuidas digivahendite kasutamist vähendada ja tervislikke käitumisviise suurendada (liikumine, digivaba mäng). 

Küsimustiku kasutamisel noortega on oluline delikaatsus ja ettevaatlikkus igasuguste järelduste tegemisel. Järelduste tegemisel tuleb arvestada küsimustiku kui uurimisvahendi piiratust ja seda ka õpilastele kriitilise mõtlemise arendamiseks selgitada. Mitte ükski küsimustik ei ole võimeline näitama, mis mingi fenomen tegelikult on või kuidas see areneb. 

Küsimustiku kaks nimetust ja kasutusvõimalust

• 1. nimetus: teismeliste digivahendite kasutamise küsimustik. Selle nimega sobiks küsimustikku kasutada inimeseõpetuse tundides, sest see nimi ei tekita kohest vastupanu ja sõltuvuse eitamist. Digivahendite tervisliku kasutamise / digisõltuvuse teema juures suunatakse õpilasi reflekteerima oma digivahendite kasutamist ja sellega seotud tundeid, mõtteid ja käitumist. 
• 2. nimetus: teismeliste digisõltuvuse küsimustik. Selle nimetuse all sobib küsimustikku kasutada teadusuuringutes digisõltuvuse teemaga seoses. Uurijad saavad skriinida teismeliste digisõltuvuse sümptomeid.

Infovoldikud digisõltuvuse ennetamiseks lastevanematele ja lastele 

Digisõltuvusega on inimesel üksinda raske toime tulla, seepärast on kasulik ennetustegevuses kaasata nii lapsevanemad kui klassikaaslased. Õpetajatele ja tugispetsialistidele on digisõltuvuse teema käsitlemisel abiks TLÜ ELU projektis koostatud infovoldikud. Varasemas Õpetajate Lehes tutvustasime neid voldikuid lähemalt. Voldikud leiab e-Didaktikumist.

Tudengid koostasid eesti- ja venekeelsed infovoldikud/töölehed ja ka nendel töölehtedel pole küsimustikud mõeldud diagnoosimiseks, vaid olukorra üle mõtisklemiseks ja digivahendite liigkasutamisega seotud tagajärgedele tähelepanu juhtimiseks.

Tudengid koostasid infovoldikud, tuginedes teaduskirjandusele ja internetiallikatele, ja neil oli võimalus kasutada küsimustikus loovalt oma teadmisi ja elukogemust. Infovoldikute koostamisel oli eesmärk luua pedagoogiliselt kasulik vahend, mis aitaks digikäitumist teadvustada ja õppida tegema teadlikumaid valikuid. Kuna digivahendid on potentsiaalselt sõltuvust tekitavad, on enesejuhtimine küllaltki raske ja vajab täiskasvanute ja ka kaaslaste tuge. 

Teismeliste digivahendite kasutamise küsimustik

Järgnevalt on toodud rida väiteid, mis kirjeldavad digiseadmete kasutamise viise ja kasutaja enesetunnet. Hinda palun, kuivõrd sageli selliseid olukordi sinu jaoks esineb.

Skaala: mitte kunagi, harva, pigem harva, nii ja naa, pigem sageli, sageli, väga sageli. 

1. Ilma digiseadmeteta on mul igav.  
2. Tunnen rahutust, kui ma ei tea, mida sõbrad sotsiaalmeedias räägivad. 
3. Olen pahur, kui ei saa digiseadmeid kasutada.
4. Kasutan digiseadet kauem, kui algselt plaanisin. 
5. Kui olen digiseadme kasutamise lõpetanud, siis tunnen kohe vajadust seda uuesti kasutada.  
6. Hoian digiseadmel silma peal ka siis, kui kellegagi vestlen. 
7. Kasutan digiseadet söömise ajal.  
8. Jälgin oma digiseadet koolitundide ajal. 
9. Mängin või tšätin digiseadmes tänaval kõndides.  
10. Kasutan digiseadet mängimiseks või tšättimiseks õhtul enne uinumist voodis olles.