Väga nõudlik õpetaja

8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?

Õpetajate Lehe küsimustele vastab Võrumaa Kutsehariduskeskuse (VKHK) kutseõpetaja Viktor Dremljuga, meisterlikust juhendajast pedagoog, keda peavad eeskujuks nii õpilased kui kolleegid ja keda tunnustati 2015. aastal kutseõppeasutuste aasta õpetaja tiitliga. 

Viktor Dremljuga roll kooli mehhatroonika õppebaasi väljakujundamisel on olnud väga suur. Kutsehariduse suurüritusel Noor Meister on ta oma eriala kutsemeistrivõistlustel kohtuniku ja eksperdina aktiivselt kaasa löönud. Tema juhendamisel on õppijad jõudnud ülemaailmsetele kutsemeistrivõistlustele WorldSkills. Teda on kiidetud väga hea koostöö eest ettevõtetega. Tema õpilased, tulevased mehhatroonikud, on kooli lõpetamise järel vajalikud spetsialistid väga mitmesugustes ettevõtetes. Erialalt automaatikainsener, on tal kõrgharidus ka psühholoogias.  

Kas ja kuidas muutis see tunnustus teie elu ja tööd?

Olen tagasihoidlik inimene, saadud tunnustus oli ilmselgelt meeldiv, kuid üldpildis elu läks sama rada pidi edasi ka enne tunnustust. Teen oma tööd selleks, et valdkonnas oleks spetsialiste ja tulevasi tegijaid, tunnustus pole kunagi olnud eesmärk omaette. 

Olete nimetanud oma missiooniks juurutada noortes tööharjumusi. Mil viisil seda teete?

Noored, kes tulevad koolist õppima tehnilisi ameteid, soovivad saada spetsialistiks või tulevikus ka millegi loojaks, peavad suutma mõelda, töötada ja toimida iseseisvalt. Iseseisvus on kõige olulisem tööharjumus. Koolis saab seda arendada, õpe toimub reaalsete ja praktiliste ülesannete põhjal, enamasti õppelaborites ja praktikaettevõtetes, mitte ainult õpikust infot omandades.

Näiteks alguses saab õpilane suhteliselt lihtsa ülesande. Iga eduka lahenduse korral annan õpilastele lisatingimused ja eesmärgid, koostöös muudame ülesande raskemaks. Selliselt omandab õpilane oskused järk-järgult, fookuses pole mitte ainult üks või kaks oskust, vaid tervik. Kogu protsessi jooksul on oluline järjepidevus ja korrektsus – tuleb dokumenteerida enda tehtud tegevusi, kasutatud metoodikat, vahendeid jms. Kõik need tegevused on samad, mida hiljem tuleb teha tööl. Mida varem saab õpilane aimu valdkonnast tervikuna, seda tugevamana astub ta tööellu ning tal on paremad võimalused seal edasi areneda.

Selle auhinna andis teile üle endine õpilane, kes nimetas, et teie õpetamisstiil tekitas õpilastes palju peavalu, aga hiljem tööl on nad olnud väga edukad. Milles väljendub teie nõudlikkus?

Nõudlikkus väljendub selles, et sean õpilastele eesmärgi leida päris oma vastuseid – saada asjadest aru nii, et nad oskavad mulle ära seletada probleemi olemuse ja vajalikud lahendused; ning iga hetk peab õpilane teadma vastust küsimusele, miks just nii ja mitte teisiti. 

Alati on võimalik otsida mingitele probleemidele õpikust vastused, kuid kui õpilane loeb lihtsalt ette midagi, mille sisust ta aru ei saa, ei ole sellest kasu. Ta ei defineeri ega mõtesta asja enda jaoks lahti – ta loeb lihtsalt ette lause, mille on kirja pannud keegi teine. 

Kui õpilane tuleb süsteemist, kus seni on infot omandatud just „loe ja jäta meelde“ meetodil, tekitab teemade lahtimõtestamine, defineerimine ja omandamine paratamatult peavalu. Selles olukorras tuleb hakata iseendast oluliselt rohkem aru saama, samuti tuleb palju rohkem pingutada, et asjad endale selgeks teha. Info ei tule enam niisama kätte.

VKHK endine direktor Tanel Linnus kiitis väga teie töövõimet ja stressitaluvust. On teil mõni nipp stressi talumiseks?

On tore, kui mind kirjeldatakse kui hea töövõime ja stressitaluvusega töötajat, ma ise ei ole seda tähele pannud. Kui mõelda, siis ilmselt pikaajaline kogemus on see, mis aitab. 

Karjääri jooksul olen puutunud kokku nii paljude olukordadega, et olen õppinud suhtuma toimuvasse ratsionaalselt. Kindlasti aitab kaasa oskus võtta asju paratamatusena – ei ole kõik muutujad tegevuses alati enda määrata. Seega, kui asjad pole parimal moel, tuleb hakkama saada sellega, mis on. Sellises olukorras lähteandmeid muuta ei saa, teadvustad seda ja teed oma töö ära nii hästi, kui olemasolevate vahenditega võimalik on. 

Millega täidate oma vaba aega?

Jalutamine, kalastamine, jahindus – vabas õhus viibimine on parim viis vaba aega veeta.