Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist

4. veebr. 2022 - Kommenteeri artiklit

Näitus „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ Eesti Rahva Muuseumis

19.02.–02.10.2022.

Elmar Kits. Daam aknal. 1943.

Näitus „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ toob vaataja ette siinse maalikunsti olulisimate autorite teosed 20. sajandi esimesest poolest. Enn Kunila kollektsiooni fookus on värvitundlikel teostel, kus annavad tooni loodusvaated, portreed ning natüürmordid. Maailma vaadatakse neil teostel harmooniliselt ning elujaatavalt. Kunstnike seast tõuseb mitmekümne teosega esile Konrad Mägi, samuti on esindatud Nikolai Triik, Johannes Võerahansu, Ants Laikmaa, Eerik Haamer, Endel Kõks ja mitmed teised. 

Enn Kunila kunstikollektsioon hakkas kujunema 1990. aastate keskpaigas. Kollektsiooni fookus on Eesti maalikunsti kuldajal ehk modernismi väljakujunemisel 20. sajandi esimestel kümnenditel. Kollektsiooni koondatud autorid esindavad toonaste maaliarengute peamisi suundi, teosed on aga omakorda iseloomulikud kunstnike loomingu üldpildile, esindades hästi autorit. Seetõttu annab kollektsioon hea ülevaate Eesti maalikunsti ajaloo kujunemisaastatest. 

Näitusel on eksponeeritud 70 maali, millest rohkem kui veerandi moodustavad Konrad Mägi teosed. Tõnis Saadoja kujundatud väljapanekul on võimalik tutvuda terve hulga 20. sajandi alguse kõige olulisemate maalikunstnike teostega. Esile tõusevad ennekõike loodusvaated, kus on aimata toonaste autorite lähedast ja ergast suhet loodusega. Nende kõrval on mitmeid portreesid ning natüürmorte, samuti linnavaateid. 

Konrad Mägi. Õites oksad. 1917–1920.

Näituse pealkiri „Värvide ilu“ viitab Eesti autorite värvikäsitlusele. Värv oli enamiku maalikunstnike jaoks kõige olulisem element, mida kasutati nii emotsionaalselt, dekoratiivselt, psühholoogiliselt kui ka dramaatiliselt. Värvide abil väljendasid kunstnikud tundeid, pingestasid kompositsiooni ning otsisid harmoonilisi üleminekuid. Paljudes teostes on värv vabastatud kujutamise koormast ning värvipinnad mõjuvad iseseisvatena. Esile tõuseb ka pintslikirja mitmekülgsus. 

Näitust saadavad haridusprogramm, infotulbad ekspositsiooniruumides ja mahukas kataloog. Kinosaalis on aga võimalik vaadata Marianne Kõrveri uut filmi Eesti maalikunsti algusaastatest. Toimuvad kuraatori- ja giidituurid ning kohtumised kollektsionääriga.

Näituse kuraator on Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja, koordinaator Maris Kunila. Graafiline disainer ning kataloogi kujundaja on Angelika Schneider, haridusprogrammi juht Mary-Ann Talvistu.

Lisainfo erm.ee, kunilaart.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!