Väsimatu teadushuvi õhutaja
8. oktoobril leiab aset kümnes aasta õpetaja gala.
Kuidas on läinud varasematel laureaatidel?
Küsimustele vastab Viimsi Kooli direktor Peeter Sipelgas, kelle algatus ja eestvedamine teadmiskeskuse Collegium Eruditionis loomisel valiti 2014. aasta teoks.
Mida see tunnustus teile tähendas?
See oli kahtlemata väga suur tunnustus kogu teadmiskeskuse meeskonnale, Viimsi Koolile ja vallale ning näitas, et algatatul on oluline tähendus õppija arengu toetamisel nii kooli, kogukonna kui ka riigi tasandil. Märkamine ja tunnustamine tuli meile üllatusena, sest tolleks ajaks olime tegutsenud vaid kolm aastat teadusandekatele õpilastele väljundite loomisega loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas.
Eelkõige süstis tunnustus meisse usku, et oleme õigel teel. Kuna meil ei olnud vähemalt Eestis sel ajal ühtegi toimivat eeskuju, siis julgesime astuda kõrvale sissekäidud radadelt, et leida oma tee õppija arengut toetavate tegevusteni Viimsi Koolis.
Kindlasti on see tunnustus avanud meile uksi uute võimaluste juurde. Mul on ka hea meel, et kõikidel teadushuviringide juhendajatel on nüüd Eesti Teadushuvihariduse Liidu näol toimiv katusorganisatsioon ning lisaks muusikale, kunstile ja spordile on õpilastel oluliselt rohkem võimalusi osaleda teadushuviringides üle Eesti.
2011. a alustasite Viimsi Koolis teadusringiga Taibu, kus algul oli vaid 20 huvilist. Loodus- ja täppisteaduse huviringidest kasvas välja teadmiskeskus, selle teadusringid tegutsevad ka Tallinnas ja Harjumaal. Kuidas Collegium Eruditionis edasi areneb? Üleharjumaaliseks? Üle-eestiliseks?
Teadmiskeskuse huviringid tegutsevad praegu tõesti mitmes Harjumaa vallas ja Tallinnas ning eri õppekavadel omandab teadmisi ca 900 õpilast. Pea kaks ja pool aastat kestnud COVID-19 pandeemia ja sellega kohanemine on jätnud jälje ka huviharidusele. Püüame anda kõik endast oleneva, et hoida teadusringide juhendajaid valdkonna juures, sest ebastabiilsust ja teadmatust on igal tasandil.
Collegium Eruditionis ei saa kunagi valmis, meil ei ole eesmärki kasvada üleharjumaaliseks või -eestiliseks, soov on keskenduda kvantiteedi asemel tegevuse kvaliteedile. Õppekavade arendus on dünaamiline protsess ja see, mis võis töötada hästi neli aastat tagasi, ei ole enam aktuaalne. Peame kohanema kiiresti muutuvate oludega ja sageli mõtestama enda jaoks ümber õppimise ja õpetamise olemuse. Ja oleme avatud uutele koostööpartneritele, et üheskoos muuta teadushuviharidus õppijatele kättesaadavaks, aga see peab sündima loomulikus arengus.
Mil viisil äratada lastes huvi teadusele tuginevate õppeainete vastu?
Huvi saab äratada, luues õppijatele varakult võimalusi puutuda kokku loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiaga. Anded ja huvid saavad avalduda ainult tegevuses ning kui õppijal on võimalik realiseerida oma teadmisi praktiliste väljundite kaudu, uurida, avastada ja eksida, siis ei tundu reaalained neile keerulised ja igavad, vaid eluliselt vajalikud probleemide lahendamiseks.
Teie unistuseks, olete öelnud, on olnud Viimsi Artiumi – valla kultuuri- ja hariduskeskuse – valmimine. Sinna kolivad muusika-, kunsti- ja teaduskool. Kuidas tekib seal kolme valdkonna sünergia?
Viimsi Artium valmib 2022. a kevadel ja mul on hea meel, et üks omavalitsus realiseerib nüüdisaegse, avatud ja interdistsiplinaarse kultuuri- ja hariduskeskuse rajamisega kogukonna ammuse unistuse. Artiumi arhitektuurne ruumikontseptsioon on ehitatud üles eri valdkondade (muusika, kunst ja teadus) kokkupuutele ja nii inimeste kui valdkondade vaheline sünergia saab tekkida just piirialadel. Artiumi avamisega saavad valla huvikoolid inspireeriva arengukeskkonna ja kindlasti suureneb selle kaudu huvikoolide õppekavade mitmekesisus.
Lisaks Collegium Eruditionise juhtimisele ja Viimsi Kooli direktori ametile olete huviringide juhendaja ja õpetaja. Mis imeväel kõike jõuate ja kuidas puhkate? Kas võrkpallimänguks leiate veel aega?
Viimased kaks aastat on kulgenud ju tõsises võitluses COVID-19 viirusega, et saaksime nii palju kui on võimalik hoida õppijaid kontaktõppel. See ei ole olnud kõige kergem periood ühelegi koolijuhile ega õpetajale, sest pidev muutustega kohanemine kulutab ja pikemaid plaane teha on väga keeruline. Kogu aeg peab olema laual tegevusplaan A, B ja C ning lõpuks selgub ikka, et olukorrast tulenevalt realiseerub olematu plaan D. Neid asju ei tee mitte kunagi üksinda ja mul on väga vedanud, et saan toetuda ka kõige keerulisematel hetkedel oma lähimale meeskonnale ja kooliperele.
Pean enda jaoks väga oluliseks teekonda, mitte ainult lõppeesmärki. Kindlasti tuleb ennast mitme tegevuse vahel jagada, aga see kõik annab energeetilise laengu edasi pingutada ja puhkus … vaat see tuleb kunagi hiljem. Et hoida vaim ja füüsis tasakaalus, siis võrkpalliks võtan igal juhul aja! Sel aastal on olnud imeline talv ja saab koguda suusakilomeetreid.
Artiumi valmimisele olete selle ehitamise ajal keskuse direktorina ise kaasa aidanud. Milline on teie uus unistus?
Eks me vist kõik unista praegu ühest ja samast – viiruse taandumisest ja oskusest sellega toime tulla nii, et inimesed võimalikult vähe kannataksid. Uued olukorrad toovad esile uudsed võimalused ja lahendused ning oluline on need õppija jaoks tööle panna. Soovin väga, et Viimsi Artiumi sisuline tegevus loob avatud õpiruumi näol uue võimaluse toetada nii valdkonnasisest kui -ülest andekust. Meil on kujunemas omamoodi klindialune hariduslinnak ja seda potentsiaali tuleb oskuslikult kasutada.