Viis tarkust haridusjuhile

Haridusjuhtide 15. konverentsi teisel päeval algas iga esineja teemapüstitus kuidas-küsimusega, mis andis võimaluse rääkida oma kogemustest ja tuua kuulajate ette väga värskeid mõtteid. 

Kuidas arendada haridusasutuste juhtimise kvaliteeti ja organisatsioonikultuuri, oli minister Liina Kersna sõnavõtu teema. Alustades info usaldusväärsusest ja kommunikatsiooni juhtimisest, pakkuski minister kuulajaile teavet selle kohta, mis on ministeeriumil plaanis. Rääkides riigikogu ees esinemise ja seal küsimustele vastamise kogemusest, käis Kersna välja mõtte, et ka haridusasutuste juhtidel võiks olla sarnane võimalus kohtuda ministriga, et esitada küsimusi selle kohta, mis neile oluline on. 

Ministeeriumi prioriteedid

Ministri sõnul on esmatähtis väljuda koroonakriisist. Ministeerium on õpilünkadest vabanemiseks saanud valitsuselt juurde 12 miljonit lisaeurot. Teine oluline teema on õpetajate järelkasv. Selle lahendamiseks on loodud tegevuskava. Tähtis on ka võrdsete võimaluste tagamine hariduses ja eelkõige eestikeelse hariduse tagamine kõigile. Tuline teema, nagu minister ütles, on kõrghariduse rahastamine. Liina Kersna sõitiski pärast oma ettekannet Tartusse rektoritega kohtuma, et koos rahamurele lahendus leida. 

Minister tänas koolijuhtide ühenduse juhatust, kellega ministeerium on kohtunud igal nädalal. Tänu nendele kokkusaamistele on tal olnud kindlam tunne esindada oma valdkonda valitsuse istungitel. Päris mitu otsust on tehtud tema sõnul koolijuhtide algatusel. Ministri sõnul on äärmiselt olulised ka andmed, mida kool on esitanud kiirtestimiste kohta. Nimetades tõhustusdoosi saanud õpetajate karantiiniaja lühendamist, sõnas Kersna, et veel ei ole teadusnõukoda seda ettepanekut toetanud.

Koolidele on abiks asendusõpetajate programm, mille kaudu asendajate kasutamine mitmekordistus detsembris. Meil on üle 2000 asendusõpetaja ja hätta jäädes soovitas minister juhtidel kindlasti pöörduda selle programmi poole, mis on mõeldud nii üldharidus- kui kutsekoolidele. 

Midagi positiivset koroonast

Kersna sõnul on koroona andnud paindlikud õppimisviisid, mida on pikalt harjutatud ja millesse on nüüd usku. „Paindlik õppimisviis on tulnud selleks, et jääda,“ lausus minister. Kersna rääkis ka põhikooli lõpueksamitest, mis on palju poolt- ja vastuarvamusi kogunud. „Mul on hea meel, et arutleme selle üle, millist õpilast ja koolisüsteemi tahame kujundada,“ lausus minister ja küsis: „Kas me tahame kujundada ennastjuhtivat sisemiselt motiveeritud noort inimest, kodanikku, kes teab, mida ta tahab saavutada, mis on tema tugevused, mis on tema nõrkused? Ja kas haridussüsteem suudab ta suunata temale kõige sobivamale personaalsele õpirajale või oleme jätkuvalt sealmaal, kus me ütleme, et lävend on see, mis motiveerib õppima ja mis motiveerib õpetajat õpetama?“ Minister lisas, et tal on „valus lugeda, et meil jätkuvalt on arvamus, et eksam ja lävend motiveerib inimest õppima“.

Õpetajate järelkasvu suurendamiseks on ministeerium sõlminud Tartu ja Tallinna ülikooliga lepingu, et uuest õppeaastast luuakse õpetajahariduses ligi 150 uut õppekohta, arvestades eelkõige nende õpetajatega, keda on kõige rohkem puudu. „Ma väga loodan, et aastatel 2022–2025 saame kokku 550 uut õpetajaõppe kohta ülikoolides. See nõuab 8,6 miljonit eurot nelja aasta peale, aga me saame sellega hakkama, isegi kui ei saa selleks lisaraha,“ rääkis Kersna. „See on nii oluline, et me peame selle raha leidma, et koolitustellimust suurendada.“ Õpetajaõppesse on olnud suur konkurss nii Tallinnas kui ka Tartus. Mitmed head kandidaadid on jäänud ukse taha ja õppekohti peab suurendama, on ministri seisukoht. 

Praegu tehakse ministeeriumis ettevalmistusi õpetaja akadeemia programmi alustamiseks koostöös Tallinna ja Tartu ülikooliga. See on mõeldud kvalifikatsioonita õpetajatele paindlikuks võimaluseks kvalifikatsioon saada. Kvalifikatsiooniga õpetajatele on see aga täienduskoolituseks ning eesmärk on selle kaudu ka akadeemilist järelkasvu kasvatada. 

Riigieelarve arutelule lubas minister minna ettepanekuga tõsta õpetajate palga diferentseerimisfondi, et koolijuhid saaksid toetada alustavat õpetajat või palgata erineva koormuse või erinevate ülesannetega õpetajaid. 

Minister lõpetas sõnumiga koolijuhtidele: tuleb olla valmis selleks, kui meile saabuvad Ukrainast põgenikud. Meie haridussüsteem peab olema võimeline pakkuma nende lastele lastehoiuteenust ja haridust. 

Minister Kersnale tuli saalist rohkelt küsimusi. Vaktsineeritud õpetajate koju karantiini jäämise kohta vastas ta: „Ma saan iga päev õpetajatelt ja koolijuhtidelt kirju, kus öeldakse, et õpetajad on kolm korda vaktsineeritud ja nakatunud ja tunnevad kaks-kolm päeva end kodus halvasti. Aga seitse-kaheksa päeva on juba väga hea tunne. Nad ei saa aru, et oleksid haiged, tahaksid minna kooli tööle, aga ei saa,“ rääkis Kersna. Siiski arvestatakse praegu teadlaste seisukohaga, et lühema karantiiniaja erand kehtib ainult tervise valdkonnas töötajatele.

Küsimusele puuduvate õpetajate kohta vastas minister, et lisaks asendusõpetajate programmile on koolijuhtidega arutatud sedagi, kuidas vajadusel kaasata kooli lapsevanemaid, nagu tegi Kindluse kool Rae vallas hädas olles. Ka ülikoolidega on räägitud kursustest, kus lapsevanemad, kes soovivad minna koolile appi, saaksid kiiresti esmase õpetajatöö ettevalmistuse. Ülikoolid on valmis seda läbi viima.

Küsiti ka, millele minister toetus, kui rääkis Vikerraadios, et juhtkondade pärast lahkuvad noored õpetajad koolist. Ministeeriumi töörühmas, kus arutati õpetajate järelkasvu tegevuskava, ja kultuurikomisjonis, kus töötati välja ettepanekuid sellesse kavva, olevat selgunudki, et esimene õpetajate lahkumise põhjus on haridusasutuse kultuur ja juhtimine, vastas minister, lisades, et sama on selgunud maailmas tehtud uuringutest. 

Küsiti ka kontakttundide vähendamise kohta, mille puhul viitas Kersna õpetajate töötasu arvutamise uuele põhimõttele. Ka soovib ministeerium suurendada fondi, mille kaudu saaksid koolijuhid kompenseerida alustavate õpetajate vähemaid kontakttunde. 

Põhikooli lõpueksamid ei kao, need on ja jäävad kohustuslikuks, kinnitas minister. Lasteaiajuhtidele oli tal teade, et neile kehtestatakse kohustuslik magistrikraad ja selle omandamiseks antakse viieaastane üleminekuaeg. Plaanis on suurendada lasteaiaõpetajate õppekohtade tellimust eelkõige mitmekeelsete lasteaedade jaoks.  

Kuidas kaasjuhitakse kooli 

Kood/Jõhvi on kool, kus pole õpetajaid ega tunde, vaid õppetöö on üles ehitatud praktiliste ülesannete lahendamisele. Erasektori asutatud 2021. a septembris tegevust alustanud koolil on kaks juhti: Karin Künnapas ja Elle-Mari Pappel. Esimene tutvustaski, kuidas kaks pead kooli juhivad. 

Kuna selle õppeasutuse asutasid idufirmade inimesed, kes on harjunud muutustega, ei tekitanud kaks-ühes-juhid neis võõrastust, küll aga skepsist: milleks kaks? Ent kandidaadid, kes juhiks said, olid varem pikalt koos töötanud mitmes projektis ning tundsid teineteist väga hästi. See aitas kaasa, et kool käivitati kiiresti ning õppetöö algas plaanitust aasta varem. 

Kaasjuhtimine eeldab usaldust, ausust, üksteise kuulamist ning selget ülesannete ja valdkondade jaotust, arvestades kummagi tugevusi ja nõrkusi, selgitas Künnapas. Sellises tandemis on oluline nii töine kui ka sõprussuhe ning ühtemoodi arusaamad koostööst ühiste eesmärkide nimel. Seitsmeliikmelises meeskonnas nagu neil on tähtsad omavahelised suhted ja igaühe isikuomadused. Kollektiivis on tavaks, et igal esmaspäeval räägitakse, mis eelmisel nädalal hästi läks, ja kiidetakse üksteist. „See lisab sisemist motivatsiooni ja toetab,“ tõdes Künnapas. 

Kaasjuhtimises rõhutas ta avatud suhtlemist kogu meeskonnas, mõõdikute vajalikkust, mille põhjal oma tegevust mõõta, ning ausat tagasisidet. Mõlemal juhil on lihtsam, kui valdkonnad on omavahel ära jagatud. Oma koolis läbi proovitud tandemjuhtimise mudelit soovitas Künnapas kolleegidelegi, sest kaks pead on kaks pead, nagu ütleb vanasõnagi. 

Küsimusele, mida võiks sellelt koolilt tavakooli üle võtta, vastas Künnapas: praktilised ülesanded, mida saab ühendada teooriaga. Oluliseks nimetas ta koostööd ettevõtjatega. Kaasjuhtimise ohtude kohta aga arvas, et ehk pole hea, kui juhid on väga sarnased. Nemad Elle-Mariga ei ole, üks on loomingulisem, teine süstemaatilisem. Alati ei saagi mõlemad kõigega nõus olla, arvas kõneleja. Kui üks ainult teisele takka kiidab, siis koostöö kaua kesta ei saa. Lahendused tulevad eriarvamusi läbi arutades. „Meie juhtimisstiil on veidi nagu iduettevõtte oma, me eksperimenteerime ja õpime,“ arvas kaasjuht.  

Rohkem filmiharidust

Kuidas nappide ressurssidega head filmi teha, seda teab Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp, kes kõneles Eesti filmitööstuse kümne aasta edusammudest: positiivse kuvandi loomisest ja erainvestorite kaasamisest filmindusse.   

Haridust nimetas Sepp Eesti filmi üheks alustalaks. Meie lapsed ja noored veedavad 80% oma ajast audiovisuaalset sisu vaadates. Koolides on aga 0,8% vastavasisulisi õppeaineid. „Film ja haridusvaldkond peavad koos õpetama meie lastele ja noortele eesti keelt ja kultuuri meile tuttavate vahendite abil,“ rääkis Sepp. EFI üks eesmärke on ka filmiharidust propageerida. Filme peaks olema õppekavas rohkem ning praegu ongi loomisel filmiplatvorm „Eesti film“, mis valmib juunis ja mida koolid saavad kasutada õppeprogrammides.  

Lootused haridusele 

Kuidas on pinnapealne õppimine seotud pinnapealse hoolimisega, selle tegi kuulajaile selgeks TLÜ hariduspsühholoogia teadur Grete Arro. Tema küsimuse peale, milline on hariduse vastutus selle eest, millises seisus me siin maa peal globaalselt oleme, saal vakatas. Just haridus saab tuua muutuse, mitte tehnoloogiauuendused, mis on tekitanud palju probleeme, teatas Arro. Võib-olla ei peaks ärgitama inimest kogu aeg tegutsema, ettevõtlik olema, uut katsetama, vaid hoopis rohkem mõtlema, tõmbuma tagasi, kaaluma läbi. Kas me suudame muutuda, küsis ta ja arvas, et meil on juba palju häid teadmisi, mida saaks selleks rakendada hariduse kaudu. Kuid selleks peaks kõigepealt looma hoopis teistmoodi õpikeskkonna. Kontrollivad meetodid, võistlemine, võrdlemine, alandamine, hirmutamine muudavad ärevaks ja loovad keskkonna, kus ei saagi rahulikult õppida. „Kõige odavam muutus on käitumise muutus,“ julgustas Grete Arro kuulajaid uskuma muutuste võimalikkusse koolis.   

Kuidas toetada õpetaja arengut 

Briti Nõukogu vanemkonsultant Artur Taevere kõneles sellest, kuidas õppimise eestvedamine aitab kooli juhtida. Keskendudes õpetaja arengu toetamisele, on ta sellele küsimusele vastuseid otsinud 15 aastat. Mis takistab õpetaja arengut? Ajasurve, kognitiivne koormus, harjumused. Õpetajal on keeruline muuta oma harjumusi, koolitused on sageli liiga teoreetilised või hoopis liiga lihtsad või rasked. Õpetaja tunneb hirmu hinnangute ja kriitika ees.  

Õpetaja arengu toetamiseks nimetas Taevere eesmärke: sügavamate teadmiste omandamine, õpetajate motiveerimine, uute õpetamisviiside omandamine ja õpetajate juhendamine koostöös õpipartneriga ning harjutamine alustava ja kogenud õpetajaga koostöös. Need eesmärgid ja õpetaja professionaalse toetamise põhimõtted, mis sisaldavad ka praktilisi ülesandeid, aitavad õpetajatel koolis iga päev oma õpetamises edasi liikuda. Need on loodud koostöös Inglismaa partneritega, TLÜ ja TÜ teadlaste kohandatud ja täiendatud ning Eestis katsetatud. Ka koolijuhile on välja töötatud juhtimispraktika analüüsi juhend, mida saab kasutada koostöös teise koolijuhiga. See on Briti Nõukogu ja HTM-iga koostöös loodud Euroopa Komisjoni projekt. Kel asja vastu huvi, võtku kontakti Artur Taeverega.  

KÜSIMUS JA VASTUS

Milliseid juhtimismõtteid konverentsilt kogusite?

Rein Uusmaa, LõunaTERA koolijuht:

Olen järjekordselt haridusjuhtide konverentsiga väga rahul. Jälle olid korraldajad panustanud tänuväärselt sündmuse õnnestumisse. Nagu ikka, oli sellelgi konverentsil kaks olulist mõju, esiteks heade esinejate jagatud mõtted, teiseks kohvipauside ja õhtuse koosviibimise ajal teiste haridusjuhtidega päevakajaliste teemade arutamine ning kolleegidega oma mure ja rõõmu jagamine. Keset õppeaastat annab see päris korraliku inspiratsioonilaengu. Minu jaoks oli hea kuulda, kuidas vabariigi president Alar Karis mainis, et koolipäeva hilisem algus aitab parandada laste ja noorte vaimset tervist ning et edukaks õppimiseks on normaalne uneaeg väga oluline. Oleme päris palju aastaid alustanud Tartu Erakoolis koolipäeva kell 9, sellega juba väga harjunud ega kujuta teisiti ettegi.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu esitletud organisatsiooni strateegia visuaalsel kujul pani mõtted liikuma selles suunas, kuidas esitleda oma kooli arengut lihtsas, kõigile arusaadavas pildikeeles. 

Kõige mõjusama etteaste tegi minu jaoks Grete Arro, kes puudutas üsna teravalt meie haridusinimeste hinge ja südametunnistust. Inimeste käitumismudelite ja mõtteviisi muutused võtavad mõnikord aega mitu põlvkonda. Aga igal juhul on sellega alustamine samm edasi. 

Karin Künnapas jagas konverentsil koosjuhtimise kogemusi. Koosjuhtimist saab igas koolis praktiseerida. Selleks ei pea olema koolis kaks direktorit, vaid koostöine kooli juhtkond. Koostöine juhtimine ja õppimine on tänapäeva kooli võtmetarkus.

Merike Kaste, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor:

Haridusjuhtide aastakonverents on koolijuhi jaoks tähtis sündmus. Kõigepealt näed kolleege, kuuled, mis toimub teistes koolides, milliseid nutikaid lahendusi on koolides välja mõeldud. Tähtis on ka otsene suhtlus: kuulad ja räägid, räägid ja kuulad.

Koolijuhi jaoks oli põnev, et esinema oli kutsutud mitte ainult haridusinimesi, vaid just juhte eri elualadelt. Mulle väga sümpatiseeris Kersti Kaljulaidi esinemine. Tema mõte toetatud õppimisest: et igal õpilasel on oma kiirus, et õpetaja peab olema ta kõrval, toetama ja suunama. Tähtsaim on aga inimeseks olemise oskus. Tehnoloogiat hingab laps sisse, kuid sotsiaalseid oskusi tuleb õpetada ning see peaks olema kooli peamine ülesanne. Me keskendume teadmistele-tulemustele ning jätame kasvatamise tagaplaanile. 

Sama mõtet rõhutas Kai Realo, kes keskendus tippjuhi lahkumisele ja uuele kohale asumisele. Ta tõi välja, et on asju, mida juht saab jätta tegemata, kuid inimestele keskendumine, inimestega suhtlemine nende hulka ei kuulu. Juhi ülesanne on töötajate ootusi juhtida, tagada koostöö, võita inimeste usaldus – see on kogu firma edukuse võti.

Erik Rooselt jäi meelde mõte, et eelarvelist asutust tuleb juhtida paremini kui eraettevõtet. Sest selle juht otsustab rahva raha üle. 

Stanislav Nemeržitski, Randvere Kooli direktor:

Kõige enam kõnetas mind president Kersti Kaljulaidi mõttekäik IT-hariduse ja nn pehmete (sotsiaalsete) oskuste vajalikkusest ja vahekorrast. Et kui seni oleme, võib-olla mõneti vanast harjumusest, õpetanud noortele tehnoloogiat kui oskust, kui omaette valdkonda ja IT-maailmaga seonduvat, siis aina enam peame mõtlema sellele, kuidas IT abil õpetada sotsiaalseid oskusi. Laste variatiivsus on küll äärmiselt suur, aga enamiku jaoks tulevad IT-baasteadmised siiski nagu emapiimaga. Ent just tänapäeva maailmas jäävad sotsiaalsed oskused, nagu omavaheline suhtlemine, konfliktide lahendamine, emotsioonide väljendamine ja mõtestatud kuulamine, pisut kesiseks – ja aina kesisemaks jäävad. Seega peaks kooli fookus olema aina rohkem nn pehmete väärtuste ja oskuste õpetamisel. Minu kui koolijuhi roll on neid oskusi ära tunda, jõustada, motiveerida ning rakendada praktikas. 

Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor:

Koolijuhtide aastakonverents on oluline kohtumispaik. Viimased aastad järjest enam ka kutsehariduse juhtidele. Ja nii peabki olema, et oleme kõik koos. Minu jaoks on väga oluline kohtuda üld- ja alushariduse rahvaga. 

Kolm küsimust-mõtet, mis mind saatma jäid.

1. Mis see on, mida ma koolijuhina ei tee või saan tegemata jätta – millest ma saan loobuda? Haridusjuhi eeskuju tarbimise vähendamisel. Kui palju me õpime noortelt? Võiksime kasutada koolis ärimaailmas tuntust koguvat tagurpidimentorlust: õpilased on koolijuhile ja õpetajale mentoriks näiteks tarbimisharjumuste muutmisel.

2. Mis takistab meid koolis keskendumast 21. sajandi oskustele? Kas me mõõdame koolis nende oskuste omandamist? Miks meil ei ole tunnistusel tagasisidet nende oskuste kohta? Ikka küsime: „Miks me siis neid ainekavasid ei muuda?“

3. Miks mitte igale konverentsile üks loomeinimene? Kunstnike roll on aidata mõista, kuhu maailm liigub. Eesti Filmi Instituudi juhi Edith valimine esinejaks oli väga hea mõte.

Kultuuri ja hariduse kokkupuuteid võiks olla rohkem. Kui eesti filmil läheb hästi, võidab sellest ka haridus. Üldkultuurilised pädevused on üha olulisemad. Nagu ka inimeseks olemine.  Eesti film = eesti kultuur = haridus.

STEAM = STEM +A (arts) ehk kunstid on liim eri ainete vahel. Miks me seda siis ainekavades nii vähe kasutame?

Minu peamised inspireerijad olid sel aastal Kersti Kaljulaid, Kai Realo, Edith Sepp ja Grete Arro.

Küsitles SIRJE PÄRISMAA