Eesti koolijuhid õppisid Soome kogemusest
Soome Instituut korraldas aastatel 2019–2021 kaks koolitusprogrammi Ida-Virumaa koolijuhtidele, haridustegelastele ja õpetajatele.
Koolituste eesmärk oli tõsta õpetamise ja koolielu kvaliteeti, vahendades Eestisse filosoofiat, väärtusi, metoodikaid ja kogemusi, mis on andnud häid tulemusi Soome koolides.
„Soome haridussüsteemi alustalad ja väärtused on jälle ära nähtud. Need on õpilasest lähtumine ja sotsiaal-emotsionaalne kasvatus, õpilaste tunnete ja tugevuste teadvustamine, enda suhtumise ja käitumise teadvustamine,“ tõdes Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
Osalejate tagasiside innustas jätkama
2019. aastal viis Soome Instituut läbi oma esimese haridusprogrammi Ida-Viru koolijuhtidele. Kuus kuud kestnud programmi eesmärk oli tutvustada Eestis Soome kasvatusfilosoofiat ja Soome kooli parimaid kogemusi. Koolituste peateemad olid väärtused, nt usaldus ja avatus, ning õpilasest lähtuv õpe. Tagasiside oli ülivõrdes kiitev, osalejad tunnustasid nii koolituste taset, inspireerivaid lektoreid kui ka saadud teadmiste rakendatavust igapäevatöös. Sellest innustust saanuna käivitasime 2020. aasta sügisel koolijuhtide jätkuprogrammi.
Jätkuprogrammi registreerus 11 kooli Kohtla-Järvelt, Sillamäelt ning Narvast. 35 osaleja hulgas oli koolijuhte, õppejuhte, haridustehnolooge ja aineõpetajaid, kelle kaudu liikus koolitustelt saadud info edasi koolikollektiivile.
Seekordsed koolituse põhiteemad oli distantsõppe korraldus, HEV-õpilaste ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine ning tänapäevase õppe väljundid. Lisandusid koolipere vaimse tervise teemad, mis muutusid distantsõppega seoses sama tähtsaks kui metoodilised küsimused.
Kogemuste jagamine innustab ja annab jõudu
Nii koolide igapäevatööd kui ka jätkuprogrammi algust varjutas 2020. aasta sügisel pandeemia. Osalevad koolid seisid silmitsi uute ja keeruliste väljakutsetega, alates tehnilisest võimekusest ja õppetöö korraldamisest ning lõpetades nii õpetajate kui ka õpilaste motiveerituse kahanemisega. Suureks toeks hinnati tutvumist Soome olukorraga ja põhjanaabritest kolleegide kogemustega. Lisaks kuulasid osalejad Soome haridusmessi EDUCA ingliskeelseid ülekandeid, mis keskendusid distantsõppe kogemustele, rahvusvahelistele tulevikuvaadetele ning õpilaste toetamisele. Julgust ja lohutust andis teadmine, et oleme kõik ühes paadis: koolisüsteemide erinevustest hoolimata on eri riikide koolijuhid ja õpetajad pidanud silmitsi seisma sarnaste küsimustega.
Programmi raames käidi õppereisil Kagu-Soome koolides. Palju mõtteainest pakkus soome keele oskuseta õpilastele mõeldud ettevalmistav õpe Kotka linna Hovinsaari koolis, kus ühe õppeaasta jooksul õpetatakse Soome kolinud õpilastele intensiivselt soome keelt, et nad oleksid valmis siirduma tavaklassidesse ning õppima koos teistega edasi juba soome keeles.
Õppereisil toimus ka positiivse pedagoogika töötuba, kus osalejad tutvusid meetodiga „See the good!“, mis keskendub õpilaste ja õpetaja tugevustele ning nende märkamisele. Positiivse pedagoogika üks alustala on mõte, et rõõmsad lapsed õpivad paremini.
Kõigile kättesaadavad lühiloengud veebis
Koolitusprogramm on nüüdseks lõppenud, aga Soomes aktuaalsete teemade tutvustamiseks on Soome Instituudi Youtube’i kanalil hulk inspireerivaid videoloenguid. Lühiloengute teemade seas on tuutor- ja tugiõpilastegevus, elamuspedagoogika ning mindfulness ehk hetkes elamise oskus. Juttu tuleb ka neuropsühhiaatriliste häiretega õppijatest, muusikapedagoogikast, VoicePilatese meetodist ning õpilasagentide tööst. Videoloengutel on eestikeelsed subtiitrid, kevade jooksul lisanduvad ka venekeelsed tekstid.
Programmi läbiviimist toetasid SA Innove ning haridus- ja noorteamet.
Osalejate kommentaarid
Uta Kroon-Assafrei, Narva Eesti Gümnaasiumi direktor:
Koolitus oli väga hästi korraldatud. Andis palju kinnitust, et teeme õigesti. Näiteks Ida-Virumaa koolid, eriti venekeelsed, kipuvad olema autoritaarsed ja väga täpse planeerimisega. Soome koolid ei ole sellised ja meie oma ka mitte. Meil on õppekavades loominguline vabadus, pole ettekirjutusi, missuguseid õpikuid või meetodeid tuleb täpselt kasutada. Soome kool pakub ka õppetöös väga mitmesuguseid võimalusi.
Kadedaks tegi nende rahastamine. Näiteks matemaatikas on kasutusel erineva tasemega õpikute komplektid, on arvutid, tahvlid jm. Kui meil oleks võimalus pea igaühte eraldi õpetada, oleks meilgi palju paremad õpitulemused.
Kotkas meeldis võimalus eraldi kohalikku keelt õppida. See pole kohustuslik, vaid on võimalus ja kui keel on selge, võib teise kooli üle minna. Arvan, et see on õige lähenemine. Me teame, kuidas kodukeelest erineva keele õppimine tekitab stressi ja võtab õpiisu ära. See, mida Kotkas tehakse, on õige ja inimsõbralik. Mulle väga meeldis see koolitus.
Ja veel arvamusi:
- Sain teada, et mured ja probleemid on igal pool sarnased.
- Huvitav oli kuulata, kuidas muukeelseid õpilasi õppeks ette valmistatakse. See on hea süsteem, sest õpilastel on raskem, kui nad keeleoskuseta kohe võõrkeelsesse klassi pannakse. Eriti hea on see, et valik on vabatahtlik ja keegi ei sunni.
Kõige ohtlikum (ja lihtsam) on pimesi mujalt EESKUJUDE võtmine …
Kordan – paar nädalat tagasi teatas YLE, et 5 protsenti Soome koolide lõpetajatest EI OSKA lugeda ja 10 protsenti arvutada … Järsult on suurenenud noorte KURITEGEVUS ja kolmekordistunud suguhaiguste levik. See kõik räägib VAIMSE TEGEVUSE kängumisest ka seal… Miks me me ei lähtu õpetamisel-kasvatamisel TEADUSEST ja/või PEDAGOOGIKAST?