Eestis töötav soome professor: „Imestan jätkuvalt, kui palju on siin kõrgtasemel kultuuri“

4. märts 2022 Kaire Uusen TTÜ teaduskommunikatsiooni juht - Kommenteeri artiklit
Olli-Pekka Smolander Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel TalTechis 22. veebruaril. Foto: TalTech

Tallinna Tehnikaülikoolis 22. veebruaril peetud Eesti iseseisvuspäeva pidulikul aktusel esines kõnega bioinformaatika kaasprofessor Olli-Pekka Smolander, kelle juhus tõi kolm aastat tagasi Eestisse elama ja tööle. Kogu selle aja on Eesti teda ikka ja jälle heas mõttes üllatanud.

„Tuleviku nägemine ei ole raske.  

Tuleb ainult õiges suunas vaadata.“ 

„Need soome poeedi ja akadeemiku Paavo Haavikko sõnad on mulle ikka meenunud neil viimastel aastatel, mil mul on olnud võimalus siin töötada. Oma tänases kõnes räägin palju tulevikust ja sellest, kui oluline on, et TalTechi teadlased vaataksid ühes ja samas suunas,“ alustas Olli-Pekka Smolander oma kõnet.  

„Eesti on meile, soomlastele, armastatud maa. Meie kultuuris ja keeles on palju ühist. Samas on neis ka erinevusi, mis just muudavadki kohtumised huvitavaks ja toidavad neid hingeosi, mis mõnikord vajavad veidi erilisemat kogemust,“ tõdes Smolander, meenutades esimest suurt ehmatust.  

„Kui ma 2018. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööle tulin, tabas mind esimesel aktusel üllatus. Laval seisis Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, kelle võimsa esituse peale vajus mul suu lahti. Kuhu ma olen sattunud, mõtlesin. Kas tehnikainimesed laulavad tõesti nii hästi? Peagi selgus, et Eesti teadlased mitte ainult ei laula, vaid ka tantsivad. Soomes polnud ma midagi sellist kogenud. Eestis tunnen iga ihukarvaga, kui palju on siin kultuuri. Seda on igal sammul, igal pool – isegi teaduslaborites.“ 

Soomlastel on eestlaste erilisi rikkusi lihtne nautida. Tallinna muusika- ja kultuurielu on vilgas ja kõrgel tasemel. „Isamaalisus, see ülev tunne,  kajastub eestlaste igapäevaelus ja ka tähtpäevadel suurepäraselt ja omanäoliselt. Teie kõige suurem pidu hõlmab koorilaulu ja rahvatantsu, sellest võtavad osa kõik, alates väikestest lastest kuni täiskasvanuteni. Kahjuks on sedalaadi asjad soomlaste elust viimaste aastakümnetega peaaegu kadunud. Ma loodan südamest, et eestlased hoiavad nendest väärtustest usinamalt kinni,“ tõdes ta.  

Eesti on mitmes asjas eeskujuks 

Kuigi Eestil on Soomelt veel palju õppida, on Smolanderi sõnul ka Eesti mitmeski asjas põhjanaabritele eeskujuks. Ja just eestlase omadused: kangus, sallivus, ausus ja avatus. „Siinkohal katkestaks mu eestlasest sõber mu jutu ja ütleks, et ärge nüüd ainult kiitke, see pole usutav,“ avaldas professor, lisades, et need head tähelepanekud vastavad tõele. Eestlased on tagasihoidlikud, kuid samas sügavalt uhked oma riigi ja keele üle. „Oma kultuurist ja keelest hoolimine on kinnistunud ka TalTechi väärtustesse ja strateegiasse. Ning see on suurepärane,“ kiitis Smolander.  

Tähelepanu väärivat on Eestis küllaga. Eesti koolid annavad hea hariduse, mida vaadatakse maailmas imetlusega. Võrdlus Soomega näitab, et Eestis usaldatakse noori ja ka noored ise tunnevad vastutust Eesti käekäigu ja tuleviku ees. Soomes tuleb oma karjääriedu palju aastaid oodata. „Sestap arvan, et Soomes ei oleks ma saanud praegusesse ikka jõudnuna nii palju ära teha, kui olen teinud seda Eestis.“ 

Imetlust väärivad õpetajad, üleüldine hariduse väärtustamine. „Ütlen ausalt, et TalTechil on tõesti kõrgetasemeline üliõpilaskond. Neid väärtusi kandvaid noori tuleb hoida, nende ootusi mitte petta. Me peame püüdlema selle poole, et noored ei jätaks õpinguid pooleli, seda enam, et uute töötajate leidmine on paljude tööandjate jaoks keeruline. Peame oma tudengeid hoidma ja toetama, nendega koos tugevamaks kasvama. Just nemad on need, kellega Eesti riik oma tulevikku ehitab.“  

Tööandjatele mitu sõnumit 

„Enne Tallinna Tehnikaülikooli sattumist töötasin üle 15 aasta teistes ülikoolides. Aga mitte kunagi varem ei ole ma saanud oma ülemustelt ja kolleegidelt nii palju toetust kui nüüd nende kolme aasta jooksul,“ avaldab ta. „Siin küsitakse, mida ma vajan, kuidas mind aidata saab. Ja veel – Eestis saan nii töötaja, teadlase kui ka lihtsalt inimesena olla kõige selle üle uhke, süümepiinadeta saavutustest või plaanidest rääkida ja ka lihtsalt elu nautida. Soomes on kombeks selliseid asju pigem varjata, teistele mitte välja näidata.“  

Tallinna Tehnikaülikool pakub üliõpilastele ja ühiskonnale tööelus ja teadusmaailmas vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Seetõttu sunnib ühiskonna, aga ka tehnoloogiate kiire muutumine ülikoole pidevalt täiendama kursuste sisu, hindamismeetodeid ja rõhuasetusi, oma uurimistöö meetodeid ja suundi ümber hindama. Arendustööd ei tehta Smolanderi sõnul ülikoolides enam sugugi ainult riigi vajadustest lähtuvalt, vaid üha enam ka koostöös ettevõtetega ja rahvusvaheliselt. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Seega peab nõudlike probleemide lahendamiseks olema olemas parim võimalik oskusteave. „Kinnitan, et TalTechil on igas mõttes olemas võimekus tegutseda rahvusvahelistes teadus- ja õppevõrgustikes senisest veelgi silmapaistvamalt.“

Juhtide töö pole tänapäeva maailmas aga kerge. Oluline on aktiivne ja avatud suhtlemine. „Siin on eestlastel veel üks eelis: suurepärane oskus avatult ja konstruktiivselt rääkida. Jah, soomlasena olen pidanud sellise otsekohesusega harjuma, kuid mul on hea meel, et siin ei kosta suletud uste taga tugevat nurinat. See räägib siinse ühiskonna ülesehitusest, sellest, et teil on võime hinnata teiste tööd ja arvamusi.“

Kui milleski Soomest eeskuju võtta, siis soovitab Smolander veidi rohkem tähelepanu pöörata sellele, et Eesti inimesed läbi ei põleks. „Natuke võiks tempot maha võtta ja vähendada konkurentsi. Siis on töötajad õnnelikumad ja tulemused ka pikas vaates paremad.“ 

Välismaailma pilk 

Eesti dünaamilisus on Smolanderi sõnul samuti imetlusväärne: uued projektid sünnivad kiiresti, peenhäälestamiseks ei kulutata ülearu aega. „Meie, soomlased, hindame eestlaste funktsionaalsust ja paindlikkust. Nagu ka julgust ja ettevõtlikkust. Soomlased planeerivad pikalt, nii et mõnikord nad ei jõuagi proovimiseni, lausudes „ah, mõtleme veel veidi“. Eestlased asuvad aga tihti tegutsema ilma põhjalikult plaani pidamata. Minu soovitus on: soomlased võiks julgemalt proovida ja tegutseda, eestlased aga vahel siiski aja maha võtta ja pikemaid plaane teha. Neid eestlaste tugevusi võiks julgemalt teadus- ja arendusmaailma tuua.“
Teaduse edendamine ja teadmistepõhise hariduse arendamine on vaieldamatult heaolu ja demokraatia eeldus. „Haritud ja kriitilise meelega kodanikud oskavad populismile vastu seista. Seetõttu on teaduse ja hariduse usin edendamine tänapäeva maailmas üha olulisem.

Kui Eestis kurdetakse, et teadlasi ei kuulata, siis minu kogemus ütleb, et Eestis hinnatakse haridust kõrgelt ja teadlased on au sees.

Samuti olen veendunud, et ülikoolidel on olnud võtmeroll selles, et Eesti on mõne aastakümnega tõusnud üheks arenenumaks infoühiskonnaks maailmas. Teaduse loodu paneb aga aluse maailma ja selle seaduste mõistmisele, majanduse arengule, austusele teiste inimeste ja looduse vastu ning ka tõe otsimisele. Me ei saa tulevikku ennustada, kuid mis tahes tuleb, oleme valmis sellele vastama teaduslike vahenditega. Omalt poolt luban hoida TalTechi kaasaegset andmepõhist biotehnoloogiat teaduse esirinnas.“ 

Õnnitlused Eestile! 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!