Kaks Pärnu kooli tegid projektitööd koos kauge saare õpilastega 

Veebruarikuus toimusid Pärnu Ühisgümnaasiumil ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumil Erasmus+ projektide ja programmide raames tegevused partnerkoolis Prantsusmaale kuuluval La Réunioni saarel, mis asub India ookeanis Mauritiuse ja Madagaskari saarte lähistel.

Mõlema Pärnu kooli partnerkool on saare lõunaosas Saint-Pierre’i linnas asuv katoliiklik erakool La Salle Saint-Charles, mis paistab silma oma avatusega: kooli õpilaste hulgas on mitmeid islamiusulisi noori ning erinevalt Euroopas asuvast metropol-Prantsusmaast on moslemineidudel seal lubatud pearätte kanda ja juukseid katta. Lisaks projektidele Pärnu koolidega on koolil teisigi Erasmus+ ja eTwinningu projekte riikide ja koolidega üle terve Euroopa. 

Koolid muutuvas maailmas

Pärnu Ühisgümnaasium käis La Réunioni saarel Erasmus+ KA2 alaprogrammi ehk koolidevahelise koostööprojektiga „EVA (equality, variety, acceptance) – Schools in a changing world finding common values or living together in peace“ („Võrdsus, mitmekülgsus, aktsepteerimine – koolid muutuvas maailmas otsimas ühiseid väärtusi rahumeelseks kooselamiseks“). Projekti eesmärk on leida Eesti, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Türgi partnerkoolide kultuuri, tavade, religioonide, keelte ja muude aspektide erinevustest hoolimata ühiseid inimlikke väärtusi, mis on olulised 21. sajandi õpetajatele ja õpilastele, olenemata päritolust. 

Saksamaal detsembris 2019 aset leidnud projektikohtumisel keskenduti ühiste väärtuste leidmisele ja käidi koos harival giidituuril katedraalis, mošees ja sünagoogis. Veebruaris 2020 Eestis toimunud projektilähetusel korraldati muusikafestival „Erinevate rahvaste laulud“, kus õpilased esitasid oma riigi rahvaste laule. Muusika kaudu anti edasi olulisi väärtusi, nagu rahu, sõbralikkus, armastus … 

Detsembris 2021 Portugalis peetud projektinädalal kanti ette partnerkoolides vahepealsel ajal valminud lühifilmid, mis käsitlesid igas koduriigis aset leida võivate väärtus- ja kultuurikonfliktide teemasid. Pärnu Ühisgümnaasiumi filmid käsitlesid eesti ja vene emakeelega noorte problemaatikat ja LGBT+ teemat.

Réunioni saarel toimunud projektinädalal külastati samuti selle multikultuurse saare eri religioonide pühapaiku ning giidi juhendamisel tutvuti nii katoliku kiriku, mošee, taoistliku kui ka hinduistliku templi ja nende usundite aluspõhimõtetega. Aga õpilaste peamine tegevus oli sõnastada kuue partnerriigi aktiivsel osalusel koolide õppekavadesse integreeritav väärtuste harta. Lisaks peatuti naistepäeva eel naiste õiguste temaatikal. 

Projekti viimane lähetus toimub maikuus Bulgaarias, kus sõnastatakse lõplikult väärtuste harta ning lavastatakse ümber kõikide partnerkoolide tehtud väärtuskonflikte kajastavad lühifilmid, nii et konfliktid oleks ennetatavad või lahendatavad ning loodud videoid võiks kasutada õppefilmidena 21. sajandi koolis. 

Prantsuse keele praktikal 

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium käis La Réunioni saarel Erasmus+ KA1 alaprogrammi ehk õpirändeprojektiga „Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi prantsuse keele õpilaste ja õpetajate võõrkeele ja üldpädevuste arendamine“. Projekti eesmärk on parandada prantsuse keele suulist ja kirjalikku väljendusoskust, arendada väärtuspädevust, sotsiaalseid ja suhtlus- ning digipädevusi, tugevdada Euroopa kodanikuks olemise tunnetust ning õpetajate puhul lisaks elukestev õpe ning erialapädevuste täiendamine. 

Projekti eesmärkide saavutamiseks korraldatakse kahe Prantsusmaa kooliga (üks La Réunioni saarel, teine Prantsusmaal Baskimaal) ühenädalasi õpilasvahetusi, kus tähelepanu on keskkonnaga seotud teemadel. Tegevused ei piirdu vaid füüsiliste projektinädalatega Eestis ja Prantsusmaal, vaid kohtumiste vahel tehakse regulaarset veebipõhist koostööd eTwinningu platvormil, kusjuures kaasatud on terved klassid või rühmad. 

La Réunionis toimunud õpilasvahetusel keskenduti veehoiu temaatikale: külastati La Réunionile omaseid koskedega loodusparke ja kõrbelisi vulkaanipiirkondi, räägiti veega seotud elukutsetest ning tutvustati kohalikele veega seotud probleeme. Üheskoos leiti lahendusi, kuidas vähendada tarbetut veekasutust koolis ja kodus, ning tutvustati kohalikele veega seotud turismitegevusi. Räägiti ülekalastatuse probleemist, mis on eriti märkimisväärne La Réunioni puhul, kuna India ookeani kalavarud saare piirkonnas on ammendumas – liiga palju suuri kalalaevu on lähiminevikus rannikualadel kasumit otsides tegutsenud. Peatuti ka joogivee ja veekvaliteedi teemadel. Kõik projektitegevused toimusid prantsuse keeles ning ka tegevuste vahel tuli õpilastel toimetada prantsuskeelses keskkonnas, kuna elati kohalikes peredes, kus kogu suhtlus toimus prantsuse keeles. 

Õppetunnid ja kogemused õpilaste hinnangul 

Mõlema projekti puhul tõid õpilased ja õpetajad oluliste õppetundidena ja väärtusliku kogemusena välja järgmist.

• Inimese väiksus ja haavatavus suure looduse kõrval. Pärnu Ühisgümnaasium pääses napilt Emnati-nimelisest orkaanist, mis saabus saare põhjaosale just õpilaste lahkumise päeval. Seetõttu tõsteti kõik lennud 12 tundi varasemale ajale, kuna oli teada, et orkaani saabudes on lennuliiklus paar päeva välistatud. Meie äraminekupäeva hommikul kadus linnast elekter ning kohalikud võtsid seda harjumuspärase paratamatusena, mis orkaaniga kaasneb. Samuti muutsid inimesi alandlikuks tegevvulkaani Piton de la Fournaise’i lähistel asunud tohutud laavaväljad ning vaatepilt Saint-Rose’is Notre-Dame-des-Laves’i kiriku ümber, kus nagu jumala käsi oleks peatanud laavavoo sammuke enne kirikut, nii et pühakoda pääses napilt hävingust. 
• Kohalike inimeste avatus ja sõbralik kooseksisteerimine pisikesel pindalal (umbes Saaremaa-suurusel maa-alal), kuid erinevalt Saaremaa 33 000 inimesest on La Réunionil üle 850 000 elaniku, kes kuuluvad erinevatesse etnilistesse ja religioossetesse kogukondadesse (peamiselt katoliiklased, moslemid, hindud, taoistid), kuid elavad, töötavad ja õpivad sõbralikult üksteise kõrval ning üksteisega arvestades. 
• Keelepraktika olulisus ja hädavajalikkus võõrkeele omandamisel. Ükskõik, kui hea on õpik või õpetaja, õppijale on vaja eelkõige võõrkeele kasutust nõudvaid reaalse elu olukordi, et ühelt poolt saada üle keelehirmust – hirmust teha vigu või olla mitte arusaadav – ning teisalt saada enesekindlust väljendamaks end võõrkeeles ka olukorras, kus jututeemad ja sõnavara võivad olla võõrad või vähetuntud.