Kool, kus ka õpetajad ise õpivad

110-aastaseks saanud Pelgulinna Gümnaasiumis tegutseb õpetajate õppimise ring, kus jagatakse üksteisega õpetamise parimaid kogemusi. Lisaks korraldatakse koolituspäevi, mida viivad läbi nimekad teadlased. Selles gümnaasiumis käivad õpetajad üksteise tunde vaatlemas. Kooli suur projekt on iseseisvalt õppimise päev, millega edendatakse õpilaste enesejuhtimisoskust. 

Edasiside on sama tähtis kui tagasiside

Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht
Tiina Tiit, Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht

Jaanuarikuus kohtus Pelgulinna õppimise ring* Londoni ülikooli haridusteaduste instituudi uurija Peeter Mehistoga**, kes aitas õpetajatel mõtestada teadlikku ja ennastjuhtivat õppimist.

Peeter Mehisto sõnul eeldab ennastjuhtiv õppimine seda, et nii õpilane kui ka õpetaja on juurdekasvu usku ehk mõlemad usuvad, et iga inimene suudab paremaks saada. Teiseks toonitas ta tagasi- ja edasiside tähtsust. Hea tagasiside tähendab selgeid hindamiskriteeriume, edasiside aga hästi konkreetseid juhiseid edasiseks õppimiseks. Näiteks üldsõnalise „harjuta veel!“ asemel on vaja õpilasele näidata, missuguseid konkreetseid ülesandeid tal veel harjutada tuleb või mis teemasid lugeda, et edukalt edasi minna.

Peeter Mehisto soovitas ka vähetõhusad õpetamisvõtted tõhusamate vastu välja vahetada. Tõhusamaid õpistrateegiaid tutvustades viitas ta tihti John Hattie*** meeskonna metauuringutele, kus on välja toodud 322 tegurit, mis mõjutavad õpilaste õpitulemusi. Mehisto toonitas, et õpetaja üks prioriteete võiks olla õpilaste iseseisvalt õppimise toetamine, aidates neil sel viisil omandada kognitiivseid ja metakognitiivseid õpistrateegiaid, mis soodustavad sügavat õppimist. 

Õpistrateegiate kasutegur suuremaks

Peeter Mehisto esitas õpetajatele küsimuse: Milline järgnevalt nimetatud teguritest mõjutab õppeedukust kõige rohkem: individuaalne nõustamine, tagasisidestamine, või see, kui õpilased panevad koostöös õpetajaga endale ise hindeid? Pärast arutelu selgitas Mehisto, et tegelikult on peaaegu iga töövõte, mida kasutame, mingil määral efektiivne. Küsimus on pigem selles, kuidas muuta nende kasutus senisest veel efektiivsemaks ja milliseid veel tõhusamaid uusi strateegiaid võiksime rakendada. 

Näiteks tagasiside on alati positiivne, kuid võib olla vähem või rohkem tõhus. Kui anda õpilasele üldsõnaliselt mõista, et ta on olnud tubli, siis selline tagasiside teda kuigivõrd paremini õppima ei innusta. Oluline on, et tagasisidega kaasneks kohe ka edasiside. Edasiside tähendab konkreetseid soovitusi ja tähelepanekuid, mis aitavad õpilast edasi õppida, toetavad tema edasiliikumist järgmiste teadmiste/oskuste juurde. Heale tagasisidele peaks alati järgnema edasiside. See tähendab, et peegeldusele tehtust peaks alati järgnema arutelu edasistest sammudest, lisaks soovitused parimate õppimisviiside kohta. Väga oluline on ka ajastus. Tagasi- ja edasiside on tõhusam siis, kui ta toimub juba varakult enne hindamist, sest siis on õpilastel võimalus õpetajalt (või kaasõpilastelt) saadud soovitusi juba järgmistes tundides rakendada ja oma oodatavaid tulemusi parandada.

Aga hinne kui tagasiside? Hinne (number) paneb tihti inimese mõtlemise lukku. Hinne kui tagasiside läheb tihti vett vedama, tõdeti sellel koolitusel. 

Õpilase tagasi- ja edasiside õpetajale 

Tihti tehakse koolides ja ülikoolides rahuloluküsitlusi. Õppijad hindavad õpetajaid – annavad neile tagasi- ja edasisidet. Tõsi, mõni õppija võib ka lihtsalt oma pettumust välja valada, kuid seegi on tagasiside. Õpilastelt õpetaja kohta antud tagasi- ja edasiside puhul on väga tähtis ajastus. Kurioosne on, kui tagasisidet kogutakse alles siis, kui kursus on juba läbi. Kui seda kursust omandades kasutati näiteks valesid õpistrateegiaid ja tulemused jäid küsitavaks, siis ei saa ju enam midagi muuta, et õppijate olukord kuidagi paraneks. Seepärast tuleks küsida õppijatelt tagasi- ja edasisidet paaril korral kursuse vältel, vajadusel isegi iga tunni lõpus, sest siis jõuab õpetamismeetodeid veel muuta ja paremaid tulemusi saavutada. 

Õppijad saavad anda tagasi- ja edasisidet isegi tunni keskel, vastates anonüümselt küsimustele. Näiteks „Mida oleks vaja tunnis veel põhjalikumalt arutada/analüüsida?“, „Millised hindamiskriteeriumid on segased?“, „Mis hetkel olid sa tunnis toimuvast kõige vähem haaratud ja miks?“, „Mis tänases tunnis sinu tähelepanu õppimiselt eemale viis?“. Samuti võiks küsida „Missuguseid õpetajaid peaksin ma endale eeskujuks võtma?“, „Mida ma võiksin nendelt õpetajatelt õppida?“, „Milles tasuks mul neid jäljendada?“.

Tagasi- ja edasiside koolituspäevale

Õpetajad märgivad, mis mõtteid võtsid nad Peeter Mehisto koolituspäevalt oma klassi kaasa.

• „Ma usun sinusse!“ on mõte, mida tahan nii oma õpilastele kui ka kolleegidele veelgi sagedamini korrata.
• Võtsin koolituselt kaasa mõiste „edasiside“, mis on jäänud mõiste „tagasiside“ varju. Neid mõisteid saab kasutada edukalt nii kooli kontekstis kui ka muudes elulistes situatsioonides.
• Minu jaoks oli kõige olulisem avastus see, et väga tõhus õpiedukust mõjutav tegur on õpilasega koos tema hinde määramine. 
• Koolitus pani kahtluse alla läbimõtlemata veebiõppe tulemuslikkuse. Kontakttundide üks ühele online’i viimine ei toimi. Veebis õpetamiseks on omad metoodikad ja klassis õpetamiseks omad. Kool tervikuna peab olema uute õpetamisviiside suhtes kriitiline, arenemis- ja analüüsivõimeline. 
• Sellelt koolituspäevalt võtsin kaasa idee, et panen õpilastega hinde kriteeriumid kohe kursuse algul paika (koos vastavate kokkulepetega). 

Kokkuvõtteks

Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajad tõid välja, et nemad tahavad olla õpetajad, kelle jaoks on iga õppija oluline, kes suudavad motiveerida õpilasi tegutsema, iseseisvalt mõtlema ja liikuma oma eesmärkide suunas ning peavad oluliseks oskust kuulata ja kuulda. Õppija toetamine tähendab seda, et õpetaja on õpilase jaoks olemas ning tal on õpilasega usalduslik suhe. Niisama oluline on kasutada õppimisel strateegiaid, mille kasutegur on teaduslikult tõendatud. Olles ise didaktiliselt pädevamad, saamegi aidata õpilastel saada ennastjuhtivateks õppijateks. Õpetaja peab aga uskuma igasse oma õpilasse ja sellesse, et kool on õppimise koht, kus eksimine on päriselt ka õppimise osa. 

* Pelgulinna õpetajate õppimise ring on rohujuure tasandil ja Eesti teadlaste abiga loodud algatus, kuidas peaks toimuma õppetöö ja õppimine tänapäeval õpilaste eneseregulatsiooni pideva toetamise kaudu . Loe siit: https://www.tlu.ee/haridusinnovatsiooni-keskuskoolidele-ja-lasteaedadeletulevikukool/pelgulinna-gumnaasium.

** Peeter Mehisto on kuue Suurbritannias ilmunud haridusteemalise raamatu, sh kolme Cambridge’i ülikooli kirjastuse välja antud raamatu põhi- või kaasautor. Peatselt ilmub tal Inglismaal koos Maie Kitsinguga raamat Eesti hariduse eduloost. Eestis on Peeter Mehisto olnud keelekümblusprogrammi üks peamistest algatajatest. 

*** Hattie edetabel 322 tegurist, mis mõjutuvad õpitulemusi. https://www.visiblelearningmetax.com/Influences. Vaata ka John Hattie ja Michael Fullani raamatud eesti keeles https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi-areng/okpat/toetav-kirjandus/

Neli päeva koolis on parem kui viis!

Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht
Tiina Tiit, Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht

Pelgulinna Gümnaasiumist sai käesoleval õppeaastal nelja kontaktõppepäevaga kool. 

Kasutusele on võetud praktilise ja iseseisva õppetöö vorm, mis toetab õppija eneseregulatsiooni, ainete lõimingut ning süvendatud õppimist juba viiendast klassist alates, sest tulemusliku õppimise võti on õppija enesejuhtimine: soov ja oskus oma õppimist ise reguleerida. Haridusteadlased on rääkinud sellest juba aastaid (Boekaerts, 1999; Zimmerman & Schunk, 2011). Kuidas võtta igast õppetunnist välja enam ja kuidas ma tean, et kõik õpivad – need küsimused on meil kõikide õppekorralduslike muutuste taga.

Iseseisvalt õppimise päev

Meil on juba varasematest aastatest kasutusele võetud 75-minutised tunnid, mis võimaldab süveneda koolipäeva jooksul 2–3 teemasse. Järgmine samm – iseseisva õppimise päev – annab võimaluse keskenduda terve päeva vältel kindlale teemale, see ei ole 45-minutised ampsud või töövihiku ülesanded, millest tuleb läbi söösta. Pigem meenutab see projektõpet, milles on mahukas õppijate autonoomsuse ja eneseregulatsiooni komponent. Samas on oluline mõista, et taoline mudel toimib siis, kui õpetajad teevad süsteemset ja teadlikku koostööd.

„Töösituatsioonis pole kohta võistlusele, vaid tegevused on suunatud koostööle. Üks inimene oskab ühte asja paremini ja teine teist, üks on ühes asjas tark ja teine teises,“ kirjeldab Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. Ta jätkab: „Igaüks saab õppegruppides panna ennast proovile eri õpi-, elu- ja töösituatsioonides, milles vahel kasutatakse sinu ekspertiisi, vahel aga on vaja oma õpilünki täita. Väga oluline on suurendada õppijate autonoomsust alates kolmandast kooliastmest – õpilased vajavad vastutuse võtmise, katsetamise ja iseotsustamise võimalust.“

Iseseisva õppimise päev on töökas päev. Tavaliselt õpetaja kontrollib, mida õpilane õpib. Iseseisva õppimise päeval liigub kontroll ja vastutus õppija kätte. Õppija eneseregulatsioon paraneb ta saab võimaluse eksida ja sellest õppida. Valesid vastuseid ei ole ja valesid küsimusi samuti mitte. Tekib võimalus koos õppida, õpetajast saab juhendaja ja õpielamuse toetaja, suunaja, mitte inimene, kes kontrollib tehtud/tegemata töid.

Õpetajad, kes iseseisva õppimise päeva ette valmistavad

• planeerivad tegevuse nii, et õppimine kinnistaks või looks uue teema omandamiseks vajalikke eelteadmisi;
• loovad õppeülesanded nii, et need toetaksid õppijate õpioskusi;
• arvestavad, et iseseisva õppimise päevadeks antud ülesanded vajavad klassiruumis üheskoos läbirääkimist ja ülevaatamist;
• esitavad ülesanded selge eesmärgiga. Samas on õppijatel lubatud seada oma alaeesmärke ja neid enda valitud metoodikaga ka realiseerida;
• mõistavad, et tagasiside kõrval on ülivajalik ka edasiside, sest nii oskab õppija seada samme edasiseks.

Näide 1. Eluringi ülesanne annab õppijatele võimaluse mõtestada lapsepõlve, noorus- ja keskiga ning vanadust. Ülesanne suunab õppijaid märkama ja mõistma eri eluetapis olevaid inimesi. Ajaloolisest vaatest arutatakse, kuidas eluetapid on ajas muutunud. Näiteks 15. sajandil oli inimeste keskmine eluiga 28 aastat, praegu on see palju pikem. Millised tehnoloogilised arengud on eluiga mõjutanud? Tegevuse käigus uuritakse Maeterlincki „Sinilinnu“ peatükki „Mälestustemaa“ ja viiakse läbi etnograafiline uurimus oma perekonnas. Tegevusse on kaasatud inimeseõpetus, ajalugu, informaatika, tehnoloogiaõpetus, kirjandus. 

Näide 2. Noortele on väga oluline, et me ei raiskaks loodusvarasid. Tegevuses õpitakse prügi sorteerima ja ka väärindama ehk sellest uusi tooteid ja lahendusi looma. Oma osa on digiprügi nurjatu probleemiga (kustutame faile, eemaldame rakendusi ja kasutuid kontosid). Üks päev oli meil pühendatud kokkamisele, mille raames loodi vahvaid retsepte kodus kohe-kohe riknevatest toodetest (NB! Banaanikeeks on meie kooli uus hitt-toode!). Tegevusse olid kaasatud kunst, loodusõpetus, tehnoloogiaõpetus ja kodundus. 

Õpetajate iseseisvalt õppimise päeva SWOT-analüüs

• Tugevused. Toetab õppijate eneseregulatsiooni, õpe on praktiline, võimaldab keskenduda ühele lõimitud tegevusele, õppijatel tekib interdistsiplinaarne teadmus, õpetaja saab arendada kõrgemaid oskusi.
• Võimalused. Õpimotivatsioon ja vastutusvõime kasvab, iseseisva töö oskus võimaldab õppijal jõuda elus/õppimises sügavale ja kaugele, õpetajate töö muutub huvitavamaks;
• Nõrkused. Õpetaja kontroll võib väheneda, ajakulu tehtu mõtestamisele võib kasvada, õppija võib musta valgeks rääkida, tegeledes samal ajal millegi muuga (mitte õppimisega).
• Ohud. Õppija võib sattuda segadusse, ei soovi võtta vastutust, kontrolli tegevuse üle ei teostata, võivad tekkida õpilüngad. 

Pelgulinna koolis ellu kutsutud muutused on juba andnud tulemusi. Õpetajate ja õppijate koostöö on muutunud paremaks, päevas on vähem eri sorti tegevusi ja katkestusi, saab rohkem arvestada õpilaste individuaalsusega. Pikemad tunnid on võimaldanud teha teistsuguse struktuuriga ülesandeid, lihtsamini planeerida koostööd (paarisõpetamist, klasside ja ainete lõimingut jms) ning organiseerida õppekäike ning teisi õuesõppe tegevusi. Ka õppijate ja õpetajate õppekoormus on muutunud ühtlasemaks. 

Koostöine tunnivaatlus aitab nii õpetajat kui õppijat

Tiina Tiit, Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht
Kadrian Hiie, Pelgulinna Gümnaasiumi haridusliku erivajadusega õppijate koordinaator ja õpiringi juht

Tavaliselt käivad õpetajate tunde vaatamas koolijuhid. Nad panevad kirja, mis tunnis toimus, mis vigu õpetaja tegi, kus oleks vaja midagi muuta. Tihti käiakse tunde vaatlemas alles siis, kui on tekkinud probleemid. Sedasi tehakse nii Eestis kui Ameerikas. Õpetaja on stressis, õpilased segaduses, vaadeldav tund võib minna kas aia taha või olla ideaalne näidistund, kust ei selgu tõde ehk kuidas õpetamine ja õppimine päriselt toimub. Aga see ei pea nii olema! Teadlased on ju toonud välja, kuidas tuleb tunde vaadelda ja neid hinnata (Sims & Fletcher-Wood, 2021). Nad on märkinud, et efektiivsemate tundide andmiseks on vaja õpetajale kolme asja:

• jagada oma parimat praktikat kolleegiga;
• saada oma õpetamise kohta kõrvaltvaataja, nt mentori või kolleegi adekvaatset tagasisidet; 
• kasutada oma professionaalse pädevuse tõstmiseks aega targasti.

Õpetaja peab saama oma õpetamist arutada kolleegidega, kes on olnud silmitsi samasuguste õpisituatsioonidega. Lihtsalt õpetajate toas oma kogemustest rääkimine ei ole piisav, sest õpetaja enda kirjeldus võib olla kallutatud ja kuulajale sobivaks pakendatud. Nii on Pelgulinna Gümnaasium jõudnud tunnivaatlusteni „Kutsu kolleeg tundi!“. Tunnivaatlused on läbi viidud õpetajate koostöös, kus luuakse võimalus koos arutada kokkulepitud raamistiku alusel, mis aitab õpetamist efektiivseks muuta. Ikka eesmärgiga, et õppija saaks kõige paremal viisil tuge. Õpetaja ja tunnivaatleja lepivad kokku, mida ja kuidas vaadeldakse ning kas õpetaja soovib tagasisidet või soovib hoopis omaenda parimat praktikat jagada, mille puhul on vaatleja õppija rollis.

Õpetajad tunnivaatlusest

• Tänu tunnivaatlusele areneb nii tundi andev kui ka vaatlev õpetaja ning selle kaudu ka õppija. On oluline, et tunni lõppedes saavad nii vaadeldav kui vaatleja vestelda usalduslikus keskkonnas ja ilma negatiivsete emotsioonideta/hinnanguteta. Ideaalis võiks vaadeldav õpetaja rohkem rääkida (hinnanguvaba kuulamine on päris keeruline kunst). 
• Tunnivaatlus on hea viis ühiselt õppida ja koostööd teha. Nii on võimalus leida kollegi tunnist uusi meetodeid ja võtteid. Teisest küljest saan tagasisidet selle kohta, mida näeb kolleeg minu tunnis. Ta võib aidata mul näha midagi, millega mu õpilased ja mina ise olen harjunud, kuid mis ei pruugi toimida või toimiks, kui seda natuke modifitseerida.
• Õpetajate vastastikuste tunnivaatluste käigus saab positsioonilt võrdsetena (st ei ole juhtkond vms) arutleda ning leida nii huvitavaid töövõtteid kui mõnel juhul ka vajakajäämisi, mida õpetaja ise ei märka (nt tagumiste laudade õpilaste motivatsioon ja tähelepanu vms).

Õpetajad peavad oluliseks, et tunnivaatlusel oleks teaduslik alus. Õpetajad ootavad, et tunnivaatleja oleks teadlik, delikaatne, positiivse edasiviiva hoiakuga. Kindlasti on mugavam kutsuda oma tundi vaatlema hea sõber või kolleeg, kuid enamasti on rohkem õppida nendelt, keda me ei tunne. Külastades kolleegi tundi, keda me ei tunne, võime leida uusi sõpru ning õppida trikke ja nippe, mille peale poleks ise tulnud.

Oluline on koolikultuur ehk see, kuivõrd juhid toetavad muudatusi ja teevad vajalikke muudatusi õppekorralduses, et luua võimalusi õpetajate paremaks koos töötamiseks ja õppimiseks ning kogemuste jagamiseks. Meie koolis on õpetajate koosõppimine igapäevase koolikultuuri lahutamatu osa – kolmapäeval kell 15 saame kokku, et ühiseid eesmärke arutada, kokku leppida ja siis ka ainetundides rakendada. See on võimaldanud muuta tunnivaatluse toredaks elamuseks nii tunni läbiviijale kui vaatlejale. Õppijad on tunnivaatluse ajal rahulikud, sest neile meeldib, kui õpetajad teevad koostööd. 

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kool, kus ka õpetajad ise õpivad”

1. Peep Leppik ütleb:

   20. märts 2022, 14:58

   Taas ilmekas NÄIDE,
   kuis TEADUSLIK LÄHENEMINE keerukale õpetajatööle meie koolidest KAOB …
   Sest õpetajad ei tea ju MIDA ISE ÕPPIDA! Aga Läänest ei saa te/me abi juba ammu …