Kutsekoolid suudaksid rohkem täiendkoolitust pakkuda, kui … 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse korraldatud seminaril vaeti täiend- ja ümberõppe olukorda nii koolitaja kui tööandja pilgu läbi. Aruteludes sündis ka ettepanekuid.

Täiskasvanud õppijal on oma nõudmised. „Täiskasvanud õppijale on oluline, et teda õpetab inimene, kellel endal on kogemusi, kes pole ainult teoreetik,“ tõdes TÜ Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner. Täiskasvanute puhul tuleb arvestada, et inimesed on erineva õpistiiliga, neil peab õppetöö olema paindlik, õppematerjal sobiv ja vajalik, arvestama õppija teadmisi ja oskusi. On oluline, et täiendkoolitus käiks kaasas muutustega ja õpetamise metoodika arendamisega. Koolitusel omandatu peaks olema kohe ellurakendatav. Narva kolledžis, kus õpetajakoolitust omandavad noored, täiendkoolitusel aga on töötavad õpetajad, seab töö erinevate õppijatega õppejõule kõrgeid nõudmisi. Kolledž teeb koostööd oma piirkonna asutustega, kuid plaanid ulatuvad ka teistesse regioonidesse ning koostöövõimalusi nähakse kutseõppeasutustegagi. 

Virumaa mured 

Kolledži täienduskoolituste projektijuhi Viktoria Tsventarnaja sõnul on probleemiks täienduskoolitusele õppijate leidmine. Narva eripärana nimetas ta, et õppijaid on rohkem Tallinnast kui Narvast. Koolitusi on vähese osavõtuhuvi tõttu ka ära jäänud, kasvanud on lühiajaliste kursuste osakaal. 

Ida-Virumaa KHK elukestva õppe juht Irina Linde rääkis samuti muredest. Paljud koolitused toimuvad digitaalselt, kuid inimeste koduarvutid on vananenud, internetiühendus pole piisav, õppijail puuduvad oskused e-õppeks. Veebipõhine õpe aga on hädavajalik, kui osalejaid on üle Eesti. Kohapeal on raske leida spetsialiste, kes oleks valmis eesti keeles tehnilisi kursusi läbi viima. Ida-Virumaa 60 koolitajast vaid pooled on oma maakonnast. Kui enne COVID-19 pandeemiat kasvas viimastel aastatel nii kursusute kui õppijate arv, siis 2020. a andis tagasilöögi: 2019. a tehti 275 kursust, aasta hiljem 226 ning õppurite arv vähenes 3871-lt 2769-le. 

Aktiivne täiskasvanute koolitaja Ida-Virumaal on Tallinna Tervishoiukõrgkool, kellega 2006. a liideti Kohtla-Järve meditsiinikool. Prognooside järgi kasvab vajadus tervishoiuteenuste järele nii Ida-Virumaal kui ka üle Eesti. Vaja on väga mitme ala oskajaid. Seetõttu suurendab kool sel ja järgmisel aastal vastuvõttu ning teeb koostööd Narva gümnaasiumiga, et saada õdedeks õppijaid. 

TalTechi Virumaa kolledž pakub nii tasemeõpet kui täiendkoolitust. Direktor Mare Roosileht sõnas, et täiendkoolitus, kus enamik õpet on tehnika valdkonnast, kasvab lausa hüppeliselt. Koolis on mõned õppekavad, mida mujal Eestis ei ole, ja seetõttu soovitas direktor kutsekoolidel kolledži õppekavadega lähemalt tutvust teha. Roosilehe sõnul on nimelt kutsekeskhariduse lõpetanud sisseastujate teadmised paremad kui keskkoolist tulnute omad. Virumaa kolledž pakub koos TalTechi ja TLÜ-ga ka ühist kutseõpetaja magistrikava ja STEM-õpetajate koolitust. 

Töötukassa kolm vaala 

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel andis ülevaate möödunud aasta tööturukoolitusest üle Eesti. Viimase nelja aasta jooksul on töötukassa kaudu koolitatud 180 000 inimest. Kolm peamist valdkonda, mida need koolitused hõlmavad, on riigikeeleõpe, IKT ja erialaoskused. Kõige rohkem, ligi 60%, ongi erialakoolitused. Viimastest oli 2021. aastal enim koolitusi arendus- ja haldustegevusest; teisel kohal oli keeleõpe; kolmandal transporditeenused, s.o litsentsid, load jm; neljas oli IKT, millele järgnesid heaolu- ja isikuteenindus. 

Tööturukoolituste üldstatistikast kutsekoole vaadates selgub, et kõige enam on täiendkoolitusi pakkunud Ida-Virumaa KHK, kellele järgnevad Valgamaa KÕK ja Järvamaa KHK. Kui võrrelda kõiki koolitusasutusi õppetööd alustanute arvu järgi, siis on kutsekoolidest esirinnas Pärnumaa KHK, tema järel Ida-Virumaa KHK. Üldiselt on kutseõppeasutused sellel turul väiksed koolitajad.  

2021. aastal tegutses töötukassa kaudu 521 koolitajat. „Sellise arvu puhul kvaliteedi üle arvet pidada on keeruline, kui mitte võimatu. Ja see polegi töötukassa roll,“ tõdes Meelis Paavel. Töötukassa ülesanne on olnud inimesi motiveerida ja anda teada õppimisvõimalustest. Seejuures töötukassa ostab, mitte ei korralda koolitusi, rõhutas Paavel, viidates valearvamusele, nagu oleks tema juhatatav asutus ise koolitaja. HTM-iga teeb töötukassa koostööd järelevalves. 

Koolituskaardid tähelepanu alla 

Kuigi koolitusi tehakse n-ö kahte liini pidi, s.o hanke- ja koolituskaardi koolitused, korraldatakse suurem osa koolituskaardi järgi. Töötukassal on kavas võtta kaardid vaatluse alla, et selgitada välja, kas ja kuidas on need end õigustanud sellisel kujul, nagu on üle viie aasta kasutusel olnud. 

Koolituskaardid, mis riigikantselei juures rakkerühmas välja töötati, loodi eesmärgiga, et avaliku sektori õppeasutused saaksid paindlikult koolituste rahastamismudelile ligi, selgitas Paavel. Piltlikult kirjeldades eeldab see mudel olukorda, kus koolitusasutustel on n-ö valmistooted, millest õppida soovija saab valida sobiva koolituse, mille eest tasub töötukassa. Suurem osa koolitusi sel viisil toimubki. Kuid nende kvaliteet on ebaühtlane, hind tihti maksimumi lähedal. Eraettevõtjatest koolitajad teevad aktiivselt müügitööd, aga kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide osalus tööturu kaudu toimuvas täiendõppes on väike. 

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvalifikatsiooniagentuur (EKKA) asus mõne aasta eest uurima, kas ja kuidas erakoolitusasutused vastavad täiskasvanute koolituse seadusele. Kui 140 koolitusasutust oli analüüsitud, selgus, et koolitusasutuste kvaliteet oli seinast seina. 

Töötukassa Ida-Virumaa juht Anneki Teelahk rääkis, et kutsekoolide koolitused on kvaliteetsed, ettevõtjate hulgas aga on igasuguseid, ka väga häid erakoolitajaid. Ent palju on tururikkujaid väikefirmasid, kes võidavad hanked, komplekteerivad kuidagi õpprühma, kuid ei suuda kvaliteetset koolitust pakkuda. See on üks paljudest põhjustest, miks täiendkoolitustel on suur väljalangus ja palju rahulolematust, miks täiendkoolitus pole kvaliteetne ja kõrgharidus ei paista koolituste seast välja, arvas Mare Roosileht. Seepärast peabki midagi kardinaalselt muutma, nõustus Meelis Paavel. 

Kutsekoolid senisest rohkem osalema  

Kuidas olukorda muuta, küsis Paavel õppeasutuste inimestelt ja lisas selgituseks: „Mul ei ole erasektori vastu midagi, eesmärk pole koolitusraha kutseõppeasutustele üle anda, vaid seda kõige mõistlikumalt kasutada.“ 

Kuidas kasvatada kutseõppeasutuste väikest osalust täiendkoolituses, selleks pakkus Paavel kaks võimalust. Osa kutseõppeasutusi võikski spetsialiseeruda täiendõppele. Kõigis kutsekoolides pole selleks vajalikke ruume, õpetajaid jne. Täienduskoolituse võimekust ei saa nõuda kõikidelt kutseõppeasutustelt võrdselt, arvas Paavel. 

Mare Roosileht nimetas, et töötukassa kaudu jõuab Virumaa kolledži täienduskoolitusele ülivähe õppureid. „Me pakume kvaliteetset koolitust, väljalangust peaaegu pole, meie ruumid ja õppejõud on head, aga töötukassa koordinaatorid ei saa meile õppureid suunata,“ kurtis Roosileht. „Koolituskaardi süsteem ei võimalda ega luba meie nõustajatel reklaamida ühtegi kutse- ega eraõppeasutust,“ vastas Paavel ja küsis, kus on kutseõppe jõuline reklaam ja turundus. 

Teise võimalusena olukorda parandada pakkus Meelis Paavel töötukassa osalusel riigi algatusel sihtasutuse vormis täiendõppekeskuste loomist. Siis langeksid ära mitmed takistused. Sellise keskuse võiks luua esialgu Ida-Virumaal, võib-olla ka Lõuna-Eestis, arvas töötukassa juht ning kutsus üles HTM-i asja arutama, et leida ühise rahakoti kasutamisel parim lahendus. 

Täiendkoolituse korraldus vajab muutmist 

Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus küsis, milliseid erialasid suudab täienduskeskus pakkuda, millised tehnoloogiad on õpetamisel vajalikud ja kust tulevad õpetajad – ükskõik siis, kes koolitusi teeb. Et teha suures mahus koolitusi ja olla korralik koolituskeskus, on vaja kas palgata spetsialiste või peab olema olemas õpetajate võrgustik, ütles Loodus. Teine takistus, miks kutsekoolid ei saa täiendkoolitust arendada, on rahapuudus. Kutseõppeasutustel pole selleks eraldi raha ette nähtud, täienduskoolituse jaoks tuleks kasutada tasemeõpetamiseks mõeldud raha. „Kas ei oleks lahendus, kui töötukassa annaks kutseharidusele täiendkoolituse jaoks lisaraha, sõlmides koolidega pikaajalised lepingud. Koolid saaksid kindlustunde võtta selleks inimesed tööle ning teeksime näiteks kolmeaastase projekti,“ pakkus Loodus. 

Kuna täiendkoolitus ei ole tänapäeval kutseõppeasutuste eelistus, siis tuleks täiendkoolituse korraldus HTM-i eestvedamisel läbi vaadata, arvas Paavel. Eesti majanduse arengu võti on ümberõppes, tsiteeris ta ettevõtjate arvamust. Kuidas seda õpet korraldada, vaadates läbi, mida, kus ja kes õpetab, ning kuidas seda õpet rahastatakse – selles on küsimus. 

HTM-i täiskasvanuhariduse juhi Merlin Tatriku sõnul on Euroopa Liidu eesmärk, et 60% elanikkonnast osaleks ühe aasta jooksul elukestvas õppes. Elukestvas õppes on osalenud üle 20% Eesti inimestest, kuid pandeemia ajal langes see protsent 18-ni.