LTT-õppe edendamisest Lätis

Nii nagu Eestis ja mitmes teises Euroopa riigis, napib ka Lätis tehnoloogia- ja inseneriharidusega spetsialiste. Probleemi leevendamiseks on mitu Läti kõrgkooli asutanud LTT-keskkoole.

Bolti asutaja Martin Villig on öelnud, et heade IT-oskustega loovatest töötajatest on juba praegu suur puudus nii Eestis kui ka mujal maailmas. Arvestades lähituleviku veelgi kasvavat nõudlust, on LTT- (loodus-, täppis- ja tehnikateaduste) ehk STEM-õppe edendamine ülioluline, sest lisaks juba tekkinud töötajate põuale põhineb sellel haridusel suur hulk alles tekkivaid töökohti. 

Läti sadamalinnas Ventspilsis valmib 2022. aastal teaduskeskus VIZIUM. Tegu on teaduse ja hariduse tugikeskusega, mille ülesanne on äratada noortes huvi teaduse vastu, tutvustada loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonda (LTT-aineid). Teaduskeskuse külastajad saavad tutvuda enam kui 80 interaktiivse eksponaadiga, mille eesmärk on pakkuda võimalust veeta aega huvitavalt, informatiivselt ja sisukalt. Eksponaadid on integreeritud nii huvipakkuvatesse haridusprogrammidesse kui ka LTT-õppeainete (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika) omandamisse.

VIZIUM tutvustas ennast läinud aasta novembris Rootsis toimunud Põhjamaade teaduskeskuste katusorganisatsiooni Nordic Science Centre Associaton (NSCA) aastakonverentsil. Konverentsile eelnes Ventspilsis toimunud Läti teaduskeskuste (need asuvad Ventspilsis, Liepājas, Cēsises, Daugavpilsis) esindajate kokkusaamine. Euroopa majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismi toetusel rajatakse üheaegselt neli teaduskeskust, mis spetsialiseeruvad konkreetsele valdkonnale: Ventspilsis STEM; Cēsises kosmos; Liepājas keskkonnateadused; Daugavpilsis ettevõtlus.

STEM-keskkoolid

Lätis, ilmselt nagu Eestiski, on räägitud STEM-kriisist. Lähtudes põhimõttest, et uppuja päästmine on uppuja enda asi, on kaks Läti kõrgkooli – Riia Tehnikaülikool ja Ida-Latgale Tehnoloogiakõrgkool – asutanud omaenese LTT- (ehk STEM-) keskkoolid: Riia Tehnikaülikooli inseneriteaduste keskkooli ja Ida-Latgale tehnoloogiakeskkooli. Seejuures on Riia Tehnikaülikool oma keskkooli täiendanud STEAM-lütseumiga (kaks eri projekti). Riia Tehnikaülikooli inseneriteaduste keskkool tagab keskhariduse täieliku õppekava omandamise, seevastu STEAM (Science, Technology, Engineering, Art and Mathematics) lütseum on virtuaalne platvorm, mis koondab ainult täppis- ja loodusteaduste omandamiseks ette nähtud õppematerjali. 

Riia Tehnikaülikooli arendusprorektor Artūrs Zeps on tõdenud ühte, ilmsesti, habemega ja sarvedega probleemi, et noored ei asu inseneriteadusi õppima mitmel põhjusel: enamasti ei teatagi, mida need insenerid õieti teevad, aga paljud keskkoolilõpetanud on LTT-ainetes ka ebapiisava ettevalmistusega ning seega pole need ained neile kõrgkoolis lihtsalt kontimööda.

Riia Tehnikaülikooli inseneriteaduste keskkool (ITKK) asutati 2015. aastal. ITKK pole mõeldud tasandusõppeks, korvamaks lünki LTT-ainete omandamises – see kool panustab talentidele ehk potentsiaalsetele tippsooritajatele, võimaldades neil keskkoolis omandada LTT-aineid süvendatult ning valmistuda inseneriteaduste õpinguteks kõrgkoolis. 

ITKK-s toimub õppetöö mitte üksnes oma kooli klassides, vaid ka Riia Tehnikaülikooli auditooriumides ja laborites. Seevastu STEAM-lütseum on mõeldud laiemale õppurite ringile – selle puhul on tõepoolest tegemist teatud mõttes tasandusõpet pakkuva projektiga, täiskasvanutele annab STEAM-lütseum võimaluse ümber kvalifitseeruda või tõsta oma pädevust STEM-valdkonnas.  

STEAM-lütseum on mõeldud 9.–12. klassi õpilastele, kes vajavad kõrgkooli sissesaamiseks ning seal edukaks õppimiseks lisaettevalmistuskursusi; kõrgkoolide esmakursuslastele, kes vajavad õppekava omandamiseks ning eksamite edukaks sooritamiseks lisaõpet; tööga hõivatutele, kelle töö eeldab STEM-valdkonna teadmiste omandamist või turgutamist (värskenduskoolitus) uute tehnoloogiate ja protsesside omandamiseks; samuti inimestele, kes soovivad senist tegevusvaldkonda humanitaarias/sotsiaalias vahetada reaalia (LTT-teadused) vastu.

Riigieksamid LTT-aines

Riia Tehnikaülikool on aastaid süstemaatiliselt tõstnud õpilaste teadlikkust ja kasvatanud huvi teadlase- ja insenerikarjääri vastu. Nii tegutseb Riia Tehnikaülikooli laste ja noorte ülikool (LNÜ), mis pole riikliku õppekavaga formaalharidusüksus. LNÜ tundides teevad Riia Tehnikaülikooli õppejõud 2.–9. klassi õppuritega (õppurid on jagatud vastavalt vanusele) katseid, kusjuures konkreetseid inseneriteaduste valdkondi (energeetika, elektroonika, telekommunikatsioonid, keemia, ehitus, arhitektuur jne) osatakse seostada eluga. Huvi on suur. 

Riia Tehnikaülikooli lähikavatsus on luua LNÜ baasil oma teaduskeskus, nagu Ahhaa Eestis. Kavandatavas Riia Tehnikaülikooli teaduskeskuses on plaanis interaktiivsed väljapanekud, laste ja noorte käsutuses loovust arendavad loomekojad, laborid katsetamiseks Riia Tehnikaülikooli õppejõudude juhtimisel, ruum, kus külastajad võivad virtuaalreaalsuse prillidega tutvuda mingi konkreetse inseneriteaduse valdkonnaga.

Teaduskeskus hakkab korraldama koolituskursusi õpetajate pädevuse tõstmiseks. Riia Tehnikaülikooli arengusse panustab kahtlemata hiljuti allkirjastatud koostöömemorandum Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga (Massachusetts Institute of Technology, MIT).

Palju on räägitud, et noortel napib huvi tehniliste erialade vastu ja et reaalaineid võiks koolis ja ka ülikoolis õpetada praegusest põnevamalt. 1960. aastatel oli füüsik jumala staatuses, aga praegu valmistavat matemaatika raskusi isegi eliitkoolide õpilastele ja nii lähevadki paljud pigem riigiteadusi jms õppima. 

Riia Tehnikaülikooli STEAM-lütseumi projektis osaleva Läti Mobiiltelefoni president Juris Binde sõnas: „Läti Mobiiltelefon vajab kõrgharidusega insenere, kutsehariduskeskuste lõpetajad meie nõudmistele ei vasta.“

Läinud aasta detsembris esitati Läti elektrotehnika- ja elektroonikatööstuse assotsiatsiooni (läti LETERA) eestvedamisel koostatud märgukiri (sellega liitusid ka Läti tööandjate liit, Läti kaubandus- ja tööstuspalat, Läti Ülikool, Riia Tehnikaülikool, Läti füüsikaõpetajate ühing jm tööandjate ühendused) Läti Vabariigi presidendile, peaministrile, haridusministrile, majandusministrile. Märgukirjas tõstatati nõudmine tagada igale Läti õpilasele võimalus omandada kvaliteetselt füüsikat, ühtaegu viidati Läti majandusministeeriumi keskpikale tööturu prognoosile – 2027. aastal võib STEM-suunas olla puudu ca 14 000 tippspetsialisti, väheneb üldhariduskoolide arv, kus õpilased on sooritanud riigieksamid füüsikas. 

2011. aastal valiti see 81% koolides, 2021. aastal – kõigest 44% koolides. LETERA märgukirjast kajas vastu, et ollakse lausa allakäigutrepil. Nõuti, et iga füüsikaõpetaja kindlustataks õppetundide läbiviimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud õpikuga, asjaomase pädevusega ekspertide kinnitatud ainekavaga, katsete sooritamiseks vajalike komplektidega; nõuti riigieksami sooritamist mingis valitud LTT-aines (füüsika, keemia, bioloogia, loodusteadus) põhikooli lõpetamisel ja keskkoolis; riikliku rahastusega kaetud tehnika/robootika huvihariduse kindlustamist igas omavalitsuses kõikidele Läti õpilastele koorilaulu või rahvatantsuga samaväärses mahus.

Puudus on õpetajatest 

Mõne Läti ajakirjanduses ilmunud eriti krõbeda vastukaja põhjal võib sedastada, et LETERA märgukiri tähendavat vähemalt STEM-ainetes laialt reklaamitud pädevusõppe projekti läbikukkumist. Läti omavalitsuste liidu andmetel puudus 2021. aasta detsembri seisuga ca 1300 õpetajat, peaasjalikult LTT-ainetes (tehnoloogia, matemaatika), aga iseäranis ka läti keele ja kirjanduse õpetajaid. Peapõhjused – COVID-19 vastu vaktsineerimisest keeldumine, uue õppesisu juurutamine (pädevusõpe), distantsõpe. 

Sigulda riigigümnaasiumi direktor Rūdolfs Kalvāns (ka Läti koolijuhtide liidu tegevjuht) võttis otsad kokku: „Distantsõpe on kõigest kompromiss, ajutine hädaabinõu, teadmiste ja oskuste miinimumi hoidmine, et lapsed õppimisega sootuks allamäge ei veereks, distantsõppe puhul on üsna kohatu kvaliteedist rääkida.“ 

Iseäranis paradoksaalne Läti STEM-probleemistiku juures on tõik, et 1993. aastal otsustas just toonane haridusminister Andris Piebalgs, endine füüsikaõpetaja, hilisem Läti eurokomissar, muuta LTT-ainete riigieksamid keskkoolis vabatahtlikuks. Selle otsuse üsnagi kibedate tagajärgedega hakati tegelema alles 2013. aastal.