Mida õpetada koolieelikule kunstivaldkonnas?
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppesisus ja -tegevustes kirjas seitse valdkonda, millest üks on kunst. Kui küsida lasteaiaõpetajaks või täiendkoolituses õppijate käest, mida lasteaias kunstivaldkonnas õpetatakse, nimetavad nad enamasti kunstiga seotud töövahendeid, materjale ja töövõtteid.
Seega tuuakse välja valdkonna erisus: sisu õpetamine tehniliste oskuste (voolimise, joonistamise, maalimise ja meisterdamise) kaudu. Vastates küsimusele, kuidas kunstitegevused last arendavad, rõhutatakse küll peenmotoorika arendamist, kuid ei täpsustata. Seega tekkiski mul küsimus, mida ikkagi kunstitegevuste kaudu lastele õpetatakse või milles neid arendatakse ning miks seda tehakse.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kunstivaldkonna sisupunktides käsitletakse kunstiteoste vaatlemist, vestlusi kunstiteostest, kunstist. Teame kõik, et väike laps tajub maailma ja orienteerub selles enam katsumise kui nägemise abil. Lasteaias suunatakse kunstitegevuste kaudu last allutama kompimis- ja liigutusaparaati nägemisele, sest järjest rohkem hakkab ta saama informatsiooni nägemise kaudu. Seega on üks viis kunstitegevusega alustamiseks suunata last vaatlema.
Samas ei pea kõik tehtavad kunstitööd põhinema vaatlusel, tehakse ka loovtöid, mis julgustavad kasutama kujutlusvõimet ja kogemusi. Nende tööde kaudu arendatakse loovust ja selle komponente: mõtlemise voolavust, originaalsust, paindlikkust ja üksikasjalikkust. Kõiki neid komponente saab käsitleda kunstitöös omavahel seostatult, aga ka pöörates mõnele komponendile suuremat tähelepanu kui teisele.
Avatud küsimused
Vaatluse juures on oluline vestlus vaadeldavast kunstitööst, kunstist. Vestlust vaadeldavast tööst soovitatakse alustada üldistavate küsimustega ja liikuda avatud küsimusteni. Avatud küsimused panevad lapse mõtlema, meenutama ja ette kujutama asju, mida ta ei ole ise tähele pannud, või aitavad passiivseid teadmisi aktiveerida. Vaatluse tulemusel tekib lapsel esemest ettekujutus, kuid kunstioskuse piiratuse tõttu kujutab ta seda ette kõige lihtsamini tõlgendatavas vaates. Näiteks lindu, autot, tassi jms näeb laps kõige sagedamini külgvaates ning oma igapäevase kogemuse najal ja nii ta seda ka joonistab.
Arvestatakse, et vaatlusoskus paneb kujutamisoskusele aluse. Mida täpsemalt on kujutatavat objekti või nähtust vaadeldud, seda paremini laps seda edasi annab. Eesmärk ei ole siiski nähtava täpne jäljendamine; peamine on vaatamisoskuse arendamine, kujutatavas iseloomuliku, tüüpilise ja erilise märkamine, oskus panna tähele silmaga nähtavat ning julgus seda oma emotsioonide ja lugudega sidudes omal moel kujutada.
Kujutamine või kunstitööde loomine
Teise sisupunktina käsitletakse kunstivaldkonnas kujutamist ja väljendamist, mille kaudu laps edastab oma mõtteid ja tundeid, kasutades selleks mitmesuguseid kunstitehnikaid. Kuidas laps nähtut kujutab, oleneb tema kunstilisest arengust. On leitud, et ruumilised objektid (plastiliinist, liivast jms) tulevad varem ja lihtsamini välja kui samad objektid kahemõõtmelisel pinnal. Seda seostatakse lapse igapäevase eluga: näeb ta ju ümbrust kolmemõõtmelisena, aga kolmemõõtmeliste esemete kahemõõtmeliseks tõlgendamine on keeruline ülesanne. Kunstitöö loomise alus on lapse kogemusel ja vaatlustel põhinevad teadmised kujutatavatest objektidest või nähtustest ning nende suhetest. Teine komponent on kujutamise järjekord: kuidas laps jaotab kujutatava osadeks ning millisest elemendist alustab. Kolmas komponent on lapse joonistamisoskus: milliseid graafilisi lahendusi (jooni, ringe, kujundeid) ta kujutatava edasiandmiseks kasutab.
Graafiliste lahenduste edasiandmiseks kasutatakse lasteaias tehnilisi oskusi: voolimist, joonistamist, maalimist ja meisterdamist. Tehniliste oskuste juures näidatakse lapsele, kuidas kasutatavat töövahendit õigesti käes hoida ning milliste omadustega on kasutatav materjal. Töövahendi õigesti käes hoidmist saab õpetada mängides, näiteks pliiatsi õigesti käes hoidmiseks mängitakse näpumängu „Linnunokk“. Samuti soovitatakse enne kunstitöö tegemist materjaliga tutvuda. Näiteks voolimismaterjali omadustega tutvumiseks materjali alguses lihtsalt muditakse, venitatakse, lõigatakse, surutakse kokku ning katsetatakse detailide ühendamist. Arutletakse lastega selle üle, mis on näha (värvus), mis on tunda (tekstuur, raskus), mis on nuusutatav (nt mõni plastiliin on magusa lõhnaga), mis on muudetav (venitades, lõigates). Kogemuse saamine materjaliga tutvumisel aitab seda hiljem vastavalt tema omadustele kasutada. Vanemad lapsed saavad materjale voolimiseks ka ise teha: näiteks soolatainast.
Peenmotoorika arendamine
Olenevalt kunstitehnikast hakatakse harjutama tehnilist oskust, mis sõltub materjalist ja selle omadustest: näiteks plastiliiniga saab kasutada kõiki voolimistehnikaid, aga saepurumassist voolida ainult lihtsaid ühes tükis vorme, kuna see pole plastiline ega võimalda detaile välja venitada. Kui töövahendi ja materjaliga on tutvutud, siis harjutatakse töövõtteid. Esmalt harjutatakse õigeid liigutusi ilma materjalita. Näiteks pintslit käes hoides joonistatakse ring õhus. Alles pärast seda proovitakse joonistada seda paberil. Kõike seda tehes arendatakse peenmotoorikat. Tekib nägemise ja liigutuste koordinatsioon, areneb käeosavus ja kujuneb mõlema käe koostöö. Silma ja käe koostööd soodustab ka joone järgi paberist kujundite väljalõikamine. Voolimise töövõtted, nagu väljavenitamine ja pigistamine, soodustavad sõrmede eri moel kasutamist. Kahe käe koostööd ühesuguste liigutustega soodustab näiteks plastiliinist palli veeretamine, aga kahe käe koostööd erinevate liigutustega kääridega paberist ribade lõikamine. Käeosavust nõuab ka töövahendite käes hoidmine.
Kunstitööde kaunistamine
Viimase sisupunktina käsitletakse kunstivaldkonnas kujundamist, kus antakse esemele või ruumile seda kaunistades lisaväärtus. Lasteaias kaunistatakse töid värvi, tekstuuri, detailide ja materjalide või motiividest mustriga. Töö kaunistamist alustatakse vaatlusega, mille käigus antakse lapsele visuaalne või verbaalne ettekujutus tehtavast. Last suunatakse kasutama voolimise, joonistamise, maalimise või meisterdamise materjale, töövahendeid ja töövõtteid, et anda tööle esteetiline väärtus, samas antakse ülevaade kaunistamise võimalustest.
Kunstitööde kõigi etappide ning ka vabategevuse juurde kuulub vestlus kunstist ja kunstiteostest. Kunstist rääkimine aitab lastel arendada vaatlus- ja arutlusoskust, kriitilist mõtlemist, pöörata tähelepanu vaadeldava nüanssidele ja uurida uusi võimalusi maailma tõlgendamiseks. Kunstiteoseid vaadeldes suunab õpetaja vestlust küsimuste abil. Samuti kasutab ta oskussõnavara töövahendite, materjalide ja töövõtete tutvustamisel ning suunab ka lapsi seda tegema. Lõpetamisel tutvustab laps oma tööd ning räägib, milliseid töövahendeid, materjale, töövõtteid ta kasutas. Lapsele antakse võimalus rääkida oma tööst ka seoses tunnete või kujutlusmaailmaga, kirjeldada pildil olevat või jutustada selle juurde lugu: mis juhtus enne, mis juhtub pärast jms. Üks võimalus lapsi tunnustada on teha nende töödest näitus. See edastab lapsele sõnumi, et täiskasvanud väärtustavad tema tööd. Lisaks annab see ülevaate lapse kunstilisest arengust ning võimaldab tal kunstitööst rääkida oma vanemaga.
Kokkuvõttes pööratakse kunsti õpetamisel lasteaias tähelepanu nii oskuste õppimisele kui ka loovuse arendamisele. Arvestatakse, et kunstitöö tegemine koosneb etappidest: kujutatava vaatlusest; kujutamisest näiteks paberil, kasutades joonistamisoskust, värvipliiatsi õigesti käes hoidmist ning sellega pinna viirutamist ja lõpuks valmis kunstitöö kaunistamisest detailidega. Kogu tegevuse ajal vestlevad õpetaja ja laps käsitletavast teemast. Kõiki etappe ei pea läbima ühel päeval, sest vaatlus võib toimuda varem ja enne töö tegemist meenutatakse seda, mida vaadeldi. Töö käigus arendatakse sihikindla vaatlemise oskust, tutvutakse materjalide omadustega, uuritakse ja luuakse eri vorme, leitakse töövõtte ja vormi seoseid, tunnetatakse proportsioone, arendatakse peenmotoorikat ning analüüsioskust. Arvestatakse, et laste meeleolu sõltub eduelamusest, seepärast on oluline valida eakohased tööd, mis annavad võimaluse tunda tehtust rõõmu.
Põhjalikuma ülevaate kunsti õpetamisest lasteaias annab raamat „Kunstitegevused lasteaias“.
Soovin toredaid kunstitegevusi koos lastega!